Korduvalt oli kõne all noorte olukord, haridus ja tuleviku väljavaated. Rühmituse eesmärgiks oli kirjandusele ja kirjanikele saada oma koht ühiskonnas. Rühmitus oli oluline, kuna seisid kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest ning viisid luule uuele tasemele. Riigi kultuuripoliitika 1920. aasta keskpaigas hakkas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu tarapitalastele. 2 aasta jooksul esines rühmitus manifestidega ja andis välja 7 numbrit ajakirja ,,Tarapita". Tundub, et paljudele inimestele, eriti võimumeestele ei meeldinud see rühmitus, kuna arvati, et ,,Tarapita" õõnestas iseseisvust.
Periodiseering: 1. 19. sajandi lõpul uusromantism, mis algas dekadentsiga, mille keskmeks saab sümbolism. Tema ümber põimuvad estetism ja impressionism (nimetatud voolud vastandusid realismile) 2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust 3. mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis keskendusid eelkõige sõjakoledustele ja sõjast tekkinud eluraskustele 20. sajandi keskpaiku oli modernism muutunud üldvastuvõetavaks, see levis laialdaselt nii luules, proosas kui ka draamas
sümbolism. Tema ümber põimuvad estetism ja impressionism, vastandusid realismile C.BAUDELAINE , E.A. POE , P.VADAINE 2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust 3. mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis keskendusid eelkõige sõjakoledustele ja sõjast tekkinud eluraskustele ESINDAJAD · James Joyce teadvuse vool
Tragöödial on kuus põhikomponenti: lugu/müütos(kõige olulisem), käitumistavad, sõnastus, mõttekäigud, vaatemänguline külg, laulud. Aristoteles oli sallivam. Nägi fiktsiooni esteetilist siseväärtust ning soosis tunnete osa. Soovis kõiki kategoriseerida, iseloomustab läänelikku suhtumist erivaldkondades. Teater reageerib aeglaselt? Kõik on nihkes. Kui teater sellega tegeleb, siis hiljem. Selles on nähtud teatri aeglast reageerimist ning seda kritiseeritakse. Teater ei tegelke manifestidega, see pole nende võimuses. Idee realiseerub hiljem või ei realiseeru üldse. Kui manifesti tagasilöögid hakkavad ilmnema, siis teater tegeleb selle manifestiga. Teater tegeleb katkiste inimestega. Teater lapib inimesi kokku. Tegeleb tulemustega, mitte ei reageeri aeglaselt. Huvi tragöödia vastu on tõusmas. Kangelasele vastuseisev üleisikuline jõud, mis lõppeb kangelase hukuga. Klassikalises tragöödias ei tähenda kangelase hukk meeleheidet ega lootusetust, vaid on aluseks
jäljendades tollaseid kuulsusi. Hiljem oli ta tänulik, et vihik esimeste luulekatsetustega jäi vangivalvurite kätte. 1911. aastal astus Majakovski Moskva maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri kooli. Seal olles tutvus ta D. Burljukiga, kes esimesena nimetas teda geniaalseks luuletajaks.Tänu sellele kiitusele sai Majakovskile selgeks, et temast peab saama luuletaja. Burljuk oli see, kes teda igati toetas ning viis ta futuristide sekka. Koos futuristide manifestidega ilmusid ka tema esimesed luuletused. Turneedel mööda Venemaad, astus Majakovski publiku ette oma luuletuste ja programmiliste loengutega, ning see mõjus väga atraktiivselt. Nagu teised futuristid , nii pööras Majakovskigi suurt tähelepanu riietusele, ta püüdis sokeerida nii käitumise kui ka välimusega. Esinemiskostüümi pluusi, kaelaräti, püksid, keebi õmbles ta endale ise.Tavaliselt oli selleks siis kollane jakk, mille rinnataskus on
· Eesmärgiks vabastada teos jutustavast sisust. sisust · Kujutada asju: -geomeetriliselt -tükeldatud pindadena -stereomeetriliselt(ühe korraga mitmest vaatenurgast) · Tagasihoidlikud ja tuhmid värvid Pablo Picasso Futurism 1909.aastal Itaalias · Ladina k. sõnast futurum ehk `tulevik' · Kõigepealt vormistati seisukohad ja suunad nn. manifestidega ning alles siis loodi kunstiteoseid. · Futuristide eestvedajaks Filippo Tommaso Marinetti(1876-1944) · Liikumise kujutamine · Pideva uuenemise rõhutamine Giacomo Balla Abstraktne kunst 20.sajand · Tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist · Abstraktne on pilt või kuju siis, kui pole võimalik eristada ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. · Värvide, joonte, punktide ja erinevate vormide
Seal toonitatakse rahvusluse kesksete vahendite-atribuutide olulisust (keel, kultuur, loomeinimese vastutus, poliitiline järjepidevus). Sellist tüüpi manifest on traditsiooni taasmanifesteeriv. Üks tähelepanuväärne lõik, mis hiljem muutub motiiviks kirjanduses: üsna rõhutatult mainitakse Euroopa osa, dimensiooni. Seal nõutakse seda, et me eestlasena pöörduksime pärast raudse eesriide langemist oma kultuurilisse koju Euroopasse. Otsene seos Noor-Eesti omaaegsete manifestidega. Käitumismalliks eurokultuur. Hüübinud Vere Manifest 4. aprillil 1990. Väljendab etnofuturismi ideaale. Mõte, et peab asju ütlema välja ilma keerutamiseta. Soovitatakse võtta kasutusele sõnad, mis väljendaksid meie südame häält. Näitab tollast võimukeelt: väliseestlane, vabadus, meie isa, oma raha, mahepõllundus, tööteenistus, peaminister Savisaar. Ropud sõnad on uue kirjanduskeele väljendusvahendite hulgas. Ühiskonnakriitika
Periodiseering: 19. sajandi lõpul uusromantism, mis algas dekadentsiga, mille keskmeks saab sümbolism. Tema ümber põimuvad estetism ja impressionism (nimetatud voolud vastandusid realismile) avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis keskendusid eelkõige sõjakoledustele ja sõjast tekkinud eluraskustele 20. sajandi keskpaiku oli modernism muutunud üldvastuvõetavaks, see levis laialdaselt nii luules, proosas kui ka draamas
annaabi.ee 
