· peahoone on 3-korruseliste tornide ja hoonetiivaga, tagumised nurgatornid on 1-korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss · seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega · ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead poosides näha gooti traditsioonide püsimist · Louvre'i loss Pariisis · linnus lammutati ja sinna ehitati loss alusmüürid on praegu keldrikorrusel näha · ehitatud mitme sajandi jooksul 16. sajandist on säilinud vaid mõned osad
katus. Palazzode mõjul aga pole lossil kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaade ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiividetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. · Fontainebleau loss [fo(n)tenbloo] o Lossi ehituse käigus kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Nende hulgas oli mitmeid itaalia maneriste. o Lossi siseruumid on kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Louvre'i loss Pariisis [Luuvri] o Louvre'i linnus lammutati ja selle kohale ehitati Louvre'i loss. Keskaegse linnuse alusmüürid on välja kaevatud ja asuvad Louvre'i kunstimuuseumi keldrikorrusel. · Pierre Lescot [Pjäär Leskoo] o Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber ruudukujulise siseõue. Lescot' kavandatud
tol ajal suhteliselt arusaamatute ning uudsete maalide tõttu isegi hulluks. See arvamus püsis peaaegu kolm sajandit. Aga 20. sajandi alguses El Greco "mõistatus" justkui lahendati- tema looming saavutas poolehoiu ja väärilise tunnustuse. 3 Elulugu Dominikos Theotokopulos sündis aastal 1541 Kreeta saarel. Ajalukku on ta läinud kui maailma üks kuulsamaid maneriste, kuid kunstnikuks kujunes ta Veneetsias olles umbes aastatel 1560-1576. Tal oli juba lapseeas väga hea kunstianne, aga tõeliselt avaldus see alles hiljem, kuna Kreeta poolkäsitöölik ikoonimaalimine, mis tema loomingut siiski mõjutas, ei suutnud teda rahuldada. Veneetsias olles vaimustus ta Püha Markuse kirikust ja sealsetest maalidest. Ta sai õpetust selliselt suurmeistrilt nagu Tizian (,,Maarja taevaminek"), samas avaldas talle palju mõju ka Tintoretto (,,Püha
saarelt. Kunstnikuks kujunes Veneetsias, suurem osa loomingust tuli Hispaanias ja enamikel juhtudel käsitletakse teda Hispaania kunsti juures. Töid iseloomustas sünge põhitoon , kohati mürgised värvid, pikaks venitatud figuurid. Täid valgustas salapärane, seletamatu valguskuma. Hästi mõjusad tööd ,,Krahv Oragzi matus", ,,Püha Martin ja kerjus", ,,Karjaste kummardamine", ,,Kristuse vangistamine", ,,Maarja taevaminek". Tööde üldmulje oli sünge. Tuntumaid Itaalia maneriste oli PARMIGIANINO (1503-1549). Töödel ebamaine ruum ja pikaks venitatud kehad. Kuulsaim ,,Pikakaelaline madonna", ,,Madonna roosiga". TINTORETTO (1518-1594), kelle kuulsaim töö ,,Püha õhtusöömaaeg". Puudus igasugune sümmeetria, hele-tumeduse kontrast. ,,Püha Mikaeli võitlus Saatanaga", ,,Arsinae päästmine". On maneristiks loetud ka Correggiot. Tuntumad veel Pontormo, Allari, Vasari. Manerismi käsitletakse ka skulptuuris ja arhitektuuris (ruumi üksikud osad vähe seotud).
keskaegset sündmust. Correggio tema töödes on julge fantaasia lend, teda ühendatakse maneristidena ja vahel nimetatakse ka barokkkunstnikuna. On teinud hästi suuri maale, põhiliselt seina ja lae. Üritab luua illusonistliku ruumi. Laemaaliga avaneb lagi taevasse. Ta ei maali aint antiikmaailma, vaid ka meelelisemaid teemasid. ,,püha ööl" on valguse ja varju kontrast, müstika, fantaasia peab tema maneristiks. Aga käsitlus peab teda barokilikuks, sest vormid on lopsakad. Maneriste oli ka skulptuuris, neist tuntuim, Cellini. Oli nii kullassepp kui skulptor. Tuntumaid skupltuure oli Perseus. Kõigele lisaks on ta kirjutanud praktaate kunstist. Arhitektuuris on manerism esindatud, üksikosade omavaheline seos on nõrk, iseloomulikud on pikad anfilaad (tubade rida ja kui kõik uksed lahti teha, näed kõikidest tubadest läbi). SIIANI TULEB TÖÖÖ!!! Renessanss mujal euroopas Madalmaad ja nende 15 saj kunst.
korruselised · peahoone keskel on omapärane keerdtrepp, kus ülesmineja ei kohtu allatulijatega · linnus ümartorne meenutavad vormid ja kõrge katus · palazzo lossil pole sõjalist välimust fassaadil akende read ja dekoratiivdetailid · Fontainebleau loss · seal kujuned arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond sh ka itaalia maneriste · siseruumid on rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega · ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead poosides näha gooti traditsioonide püsimist · Louvre'i loss Pariisis · linnus lammutati ja sinna ehitati loss alusmüürid on praegu keldrikorrusel näha · ehitatud mitme sajandi jooksul 16. sajandist on säilinud vaid mõned osad
annaabi.ee 
