koostöö. Eesmärki ei täidetud, sest: - RL-u ei kuulunud paljud mõjuvõimsad riigid(algul vaid võitjariigid, max riikide arv 58) - aeglane reageerimine lepituspoliitika - juhtivate riikide omakasupüüded ja seotus Versailles' süsteemiga - puudusid oma relvajõud - ühehäälsuse põhimõte 30-ndate kriiside lahendamine: - JP & HIINA. JP soovis saada kogu Aasia valitsejaks. 1931. a ründas JP Hiinat, Mandzuuriat, ja loodi JP sõltuv Mandzukuo riik. RL saatis sinna uurima komisjoni, kelle arvates ei saanud Mandzukuo riiki iseseisvaks pidada. RL nõudis, et JP viiks oma väed Hiinast välja. Valitsus eiras seda nõuet ja RL kuulutas JP sõjaalgatajaks ja vallutajaks. JP lahkus RL-st, kuid mitte Hiinast. - IT. 1935. a tungisid fasistliku IT väed Etioopiasse. RL kuulutas IT tegevuse vallutussõjaks ning kutsus üles sõjaka riigi suhtes majanduslikke karistusmeetmeid rakendama. IT hakkas toetama RL-st
· sõja puhkemiseks vajaliku eeltingimuse lõi riigipöördekatse läbikukkumine Jaapanis 1936. aastal, mis vähendas keiserlikus armees ainult Kirde-Hiina alade säilitamisele keskendunud Kdha fraktsiooni mõjujõudu. · Sõjaväes muutus nüüd domineerivaks Toseiha fraktsioon, mis pidas oluliseks Jaapani mõjuvõimu laiendamist ka väljapoole juba Jaapanile kuuluvaid alasid, st Koread ja Mandzuuriat. Abessiinia (Etioopia) kriis- 1935-1936 Itaalia-Etioopia sõda, Itaalia lahkub 1939 rahvasteliidust. 1930. aastate esimesel poolel oligi Etioopia ainus täiesti iseseisev Aafrika riik. Kuid 1935. aastal ründasid Etioopiat Itaalia väed ning vallutasid selle järgmiseks aastaks. · Fasistliku Itaalia agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas: Benito Mussolini territooriumi laiendamine Abessiinia (Etioopia)
· sõja puhkemiseks vajaliku eeltingimuse lõi riigipöördekatse läbikukkumine Jaapanis 1936. aastal, mis vähendas keiserlikus armees ainult Kirde-Hiina alade säilitamisele keskendunud Kdha fraktsiooni mõjujõudu. · Sõjaväes muutus nüüd domineerivaks Toseiha fraktsioon, mis pidas oluliseks Jaapani mõjuvõimu laiendamist ka väljapoole juba Jaapanile kuuluvaid alasid, st Koread ja Mandzuuriat. Abessiinia (Etioopia) kriis- 1935-1936 Itaalia-Etioopia sõda, Itaalia lahkub 1939 rahvasteliidust. 1930. aastate esimesel poolel oligi Etioopia ainus täiesti iseseisev Aafrika riik. Kuid 1935. aastal ründasid Etioopiat Itaalia väed ning vallutasid selle järgmiseks aastaks. · Fasistliku Itaalia agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas: Benito Mussolini territooriumi laiendamine Abessiinia (Etioopia)
Poole aastaga hõivas J. lääneliitlastele tähtsad tugipunktid Kesk-Aasias. Lääneliitlased kaotasid Filipiinid, Tai ja Singapuri. 1942: · Midway merelahing saavutas USA võidu Jaapani laevastiku üle. 1944: · sügis Usa alustas Filipiinide vabastamist, purustas Leyte merelahingus Jaapani laevastiku. 1945: · USA rünnaks Jaapani saarte vastu, Iwo Jima ja Okinawa saarte hõivamine. · 5. 08 teatas NSVL, et on sõjas Jaapaniga, ründas mõne päeva pärast Mandzuuriat, Jaapan keeldus alistumast. · 6. 08 USA heitis Jaapanile Hiroshimasse tuumapommi. · 9.08 USA tuumapomm Nagasakile, mille tagajärjel Jaapani vastupanu murdus. · 2. sept USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimustega kapitulatsiooni aktile alla kirjutamine. LÄÄNE RINNE: 1940: · 9.04 S. armee hõivab vastupanuta Taani, ründab Norrat, kuningapere lahkub norrast. P- Norras Inglise-Pr. Dessant, 1940. a suvel Norra lõplik alistamine.
Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadikistan, Venemaa ja Vietnam. HIINA: Hiina on maa ja muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis (tavalisemalt) mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuriat, Sise-Mongooliat, Tiibetit ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse "Hiina" all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja "Taiwani" all Hiina Vabariiki. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Poliitiliselt ühendatud ühtse keskvalitsusega Hiinas on eril ajajärkudel ametlike riigikeeltena kasutatud hiina keelt, mongoli keelt ja mandzu keelt. HIINA RAHVAVABARIIK:
Poolal hobused. Barbarossa plaan- sakslaste NSV Liidu vastane välksõda 2.5 kuuks kolmel suunal: Armeegrupp Nord pealetung Leningradile Armeegrupp Mitte pealetung läbi Valgevene Moskvale Armeegrupp Süd pealetung Ukrainasse Luftwaffe ülemvõim õhus- hävitati vastase lennuväljad Tankiväed piirasid sisse Punaarmee üksused Punaarmee suured kaotused- 3,5 milj. langenut 1941.a Jaapani purustamine Aasta algul USA rünnakud Jaapani saarte vastu 5.08 NL kuulutab Jaapanile sõja rünnates Mandzuuriat. Vallutatakse veel Põhja-Korea, Lõuna-Sahhaliinid, Kuriili saared. 6.08 ja 9.08 viskab USA Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommi 2.september kapituleerub Jaapan tingimusteta. Lõppeb II maailmasõda Nürnbergi protsess 1945 Rahvusvaheline sõjatribunal 24 natsliku sõjaroimari üle. Neist 18 mõisteti surma ( Göring, Ribbentrop, Rosenberg), ülejäänutele pikaajaline vangistus. Baaside leping 2. okt. nõudis Molotov Läti esindajatelt Eestiga sarnast lepingut. 5. okt
mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina oli kodusõjas, läks Mandzuuria vallutamine Jaapanil lihtsalt. Mandzuuriat ei liidetud otseselt Jaapangia, vaid sellest moodustati Jaapanist sõltuv Mandzuko riik. Mõnda aega valitses seal rahu. 1937 alustas Jaapan sissetungi Hiinasse ja algas Jaapani-Hiina sõda. Jaapani sissetung Hiinasse sundis erinevaid osapooli leidma kompromissi, et ühiselt Jaapani vastu võidelda. Jaapani-Hiina sõda kestis kuni 1945, II maailmasõja lõpuni. Teine sõjakolle (1935-36) tekkis Aafrikas, kus toimus Etioopia-Itaalia sõda. Etioopia oli üks
a kandnud raskeid kaotusi, jätkas siiski sõjategevust · 1945 algus USA alustas rünnakut Jpni saarte vastu, hõivati Iwo Jima ja Okinawa saar, jaapanlased kaitsesid saari meeleheitlikult, hukkudes pea viimseni · edasine rünnak oleks maksma läinud kuni miljoni Ameerika sõduri elu · Okinawa vallutamine: võimaldas rajada sinna lennuväebaasid, kust hakati Jpn-it pommitama-> hukkus 260 000 elanikku · 5. aug 1945 astus Jpni vastu sõtta ka NSVL-->ründas Mandzuuriat · Jpn ei mõelnudki alistuda · 6. aug 1945 lasti käiku tuumapomm Hiroshimale ja 9. aug Nagasakile---> hukkus 300 000 inimest, suurem osa radioaktiivse kiirguse tõttu--->tuumapomm murdis Jpni vastupanu · 10. aug 1945 alustas Jpn rahuläbirääkimisi · 2. sept 1945 allkirjastati lahingulaeva Missouri pardal Jpni tingimusteta kapitulatsiooni akt Pariisi rahukonverents: · pärast II ms üldist rahulepingut ei sõlmitud
defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina oli kodusõjas, läks Mandzuuria vallutamine Jaapanil lihtsalt. Mandzuuriat ei liidetud otseselt Jaapangia, vaid sellest moodustati Jaapanist sõltuv Mandzuko riik. Mõnda aega valitses seal rahu. 1937 alustas Jaapan sissetungi Hiinasse ja algas Jaapani-Hiina sõda. Jaapani sissetung Hiinasse sundis erinevaid osapooli leidma kompromissi, et ühiselt Jaapani vastu võidelda. Jaapani- Hiina sõda kestis kuni 1945, II maailmasõja lõpuni. Teine sõjakolle (1935-36) tekkis Aafrikas, kus toimus Etioopia-Itaalia sõda. Etioopia oli üks vähestest iseseisvatest Aafrika
annaabi.ee 
