puudused lennujaamade rajamine kallis, tööviljakus madal, reostus, vedu ja hooldus kallis, sobib kergete ja kiiresti riknevate kaupade veoks, inimeste vedu, torutransport - eelised veo madal hind, väikesed kaod ja kapitali mahutused, tööviljakus kõrge, vedu pidev ja paindlik, puudused terrori oht, vedada saab gaasi ja vedelikke, sobib suurte koguste veoks, nafta, vedude geograafia kohalikud (autod), kaug (rongid, lennukid), mandritevahelised (laevad, lennukid) veod, maailma veod põhja ameerika ja euroopa (süsi, inimesed, teravili, puit), põhja ameerika ja ida aasia (süsi, maak, puit, nafta), austraalia ja jaapan (süsi, maak), mugavuslipp mõne riigid maksustavad laevafirmade sissetulekuid väga madalalt, teistes on aga tööseadlusandlus laevaomanikele ülikasulik (norra, usa, suurbritannia), merevoorimees riik, kes veab teiste riikide kaupu (norra, taani, kreeka), väravaregioon kasutavad ära
Operatsioonis ,,Kõrbetorm" (ingl. k Desert Storm) Saudi-Araabia ja Iisraeli vastu. Kuna tegu on ballistiliste rakettidega, siis enamus lennuajast möödub ikkagi juhitamatus reziimis. Ballistiliste rakettide tähendust seletan hiljem. Pilt SCUD raketist, koos kandeveokiga: SCUD-B koos laadimisautoga MAZ-543 kogukaal ~37400 kg. Kõik eelnevalt näidatud raketid on ballistilised raketid. Esimesed kaks (SS-25 ja ,,Peacekeeper") on ICBM- tüüpi(mandritevahelised ballistilised raketid, ingl. k Intercontinental Ballistic Missiles), mis rändavad väga pikki vahemaid. SCUD on lühema lennuajaga ballistiline rakett. Termin ballistiline rakett tähendab iseenesest seda, et lõhkepea tõugatakse rakettide jõul õhku, kuid raketid saavad otsa ning sihtmärgi tabamine toimub vabalangemise teekonnaga. Enamus sellistest rakettidest tõugatakse tõukerakettide poolt kosmosesse, peale mida tõmbab gravitatsioon teda alla ning
KOHALIKUD Väravaregioonid: VEOD (Holland, autod Singapur, Hongkong) Vahemeri, Läänemeri, transiitteenuste Põhjameri müük KAUGVEOD Raudtee, rannikulaevandus "mugav lipp" (Panama, Libeeria) MANDRITEVAHELISED VEOD "merevoorimees" (Norra, Kreeka) Mere-, õhutransport Majanduse areng ja transport Tööstusrevolutsioon Masstoodang Globaliseerumine Majanduse areng Telekommunikatsioon MaanteedLennundus Raudteed Kanalid, jõelaevandus
torutransport. Tähtsamad sadamad: Antwerpen, Rotterdam, Hamburg, Los Angeles, Shanghai, Hongkong, Singapur Kanalid: Panama, Suessi Lennuväljad: Pariis, London, Frankfurt, Los Angeles, Dallas, Tokyo, Chicago 4. Oska tuua näiteid maailma peamistest kaubanduslikest veosuundadest? Kohalikud veod- autotransport kaugveod- raudteetransport mandritevahelised veod- õhu- ja meretransport 5. Mõisted mugavuslipp, merevoorimees, too näiteid? Mugavuslipp - teatud maksu eest lubavad odavamad riigid laevaomanikul, kellel oma kodumaal laevapidamiseks tehtavad kulutused on liiga suured, registreerida oma laev mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, et kulutusi vähendada.(Norra, USA, Suurbritannia)(Panama, Libeeria???) Merevoorimees - teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui
Kohalikud veod – kaup toimetatakse kuni 500 km kaugusele. Kasulikum on ekspressvedu, mis annab suure eelise autotranspordile. Teised veondusliigid (v.a praamiveod ja torutransport) pole konkurentsivõimelised. Kaugveod – keskmine kaugus suurem kui 500 km. Autotranspordi kõrval saab kasutada ka teis transpordi liike. Eriti oluline on raudteetransport. Mõnevõrra piiratumad on siseveetranspordi ja rannikulaevanduse võimalused. Mandritevahelised veod – võistlevad vaid õhu- ja meretransport. Meretransport on palju odavam (1000 korda), kuid ka tunduvalt aeglasem (50 korda). Lääne- Euroopa Põhja Ameerikaga ja vastupidi, Põhja Ameerika ja Aasia/Okeaaniaga ja vastupidi ja Lääne Euroopa ja Aasia/Okeaaniaga 5.Mõisted mugavuselipp, merevoorimees too näiteid? mugavuslipp: teatud maksu eest lubavad odavamad riigid laevaomanikul, kellel oma kodumaal laevapidamiseks tehtavad kulutused on liiga suured,
1. Kohalikud veod kaup toimetatakse kuni 500 km kaugusele. Kasulikum on ekspressvedu, mis annab suure eelise autotranspordile. Teised veondusliigid (v.a praamiveod ja torutransport) pole konkurentsivõimelised. 2. Kaugveod keskmine kaugus suurem kui 500 km. Autotranspordi kõrval saab kasutada ka teis transpordi liike. Eriti oluline on raudteetransport. Mõnevõrra piiratumad on siseveetranspordi ja rannikulaevanduse võimalused. 3. Mandritevahelised veod võistlevad vaid õhu- ja meretransport. Meretransport on palju odavam (1000 korda), kuid ka tunduvalt aeglasem (50 korda). 82. Side areng ja selle mõju maailmamajandusele Sidevahendite kiire areng oli 20.sajandil üks globaliseerumise ja infoajastu tekke peamisi tegureid. Side abil on edenenud ka transprt, eriti logistika. 83. Puhkemajanduse arengutendentsid ja seosed teiste majandussektoritega Turismi arengu eeldused: 1
mandriäär(kurdmäestik) harva ka transformmurrang 95. Aktiivne ookeaniäär, selle peamised tüübid. 96. Ookeanisüvik, subduktsioonivöönd, akretsioonikiil, melanzinõgu. 97. Ofioliidid ja terreinid (võõrplokid) Ofioloofid: ookeanipõhjalt subduktsioonil maha kooritud kivimkompleksid, leitakse akretsiooniskillust. 98. Wilsoni tsükkel- hiidmandrite lagunemise-tekkismise protsessis ilmuvad-kaovad mandritevahelised ookeanibasseinid. 21 99. Wilsoni tsükkel e superkontinentide tsükkel. Maa ajaloos on mitu korda tsükliliselt vaheldunud mandrite lõhenemise ja hajumise ning nende ühtekoondumise staadiumid. Need on tektoonilised superkontinendid. Superkontinetaalse tsükli pikkus on ca 300 miljonit aastat. 100. Kuumad täpid, joonelised vulkaaniahelikud, basaltplatood nendevahelised seosed.
annaabi.ee 
