Korrata kontrolltööks § 1-4 5. Demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel 1) demokraatia edusammud 2) tähtsamad poliitilised voolud pärast esimest maailmasõda 3) pealetung demokraatiale Kontrolltöö § 1-4 Tööülesanded: lk 28-31, TV ptk 5, mõisted: autoritaarne, sotsialism, revansistlik, kapitalism, kodanlus, kommunism, vabaturumajandus 6. Suurbritannia 1) kaotatud edumaa 2) muutused sisepoliitikas 3) Briti impeerium 4) Iirimaa probleem 5) Suurbritannia ja Euroopa mandririigid 6) inglased endi ja teiste silmis Tööülesanded: lk 32-36, TV ptk 6, mõisted: sufrazetid, autonoomia, statuut. 7. Prantsusmaa 1) Prantsusmaa pärast I MS 2) põllumajandusmaast tööstusriigiks 3) majanduskriisi aastad 4) rünnakud demokraatia vastu 5) Rahvarinde reformid 6) Prantsusmaa välispoliitika 1920.-1930. aastail Tööülesanded: lk 37-41, TV ptk 7, mõisted: agraarmaa, koalitsioonivalitsus, sotsiaalsed tagatised. 8. Põhjamaad 1) Skandinaavia maad pärast I MS
Riigipiir tavatähenduses: joon, millel reguleeritakse inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste liikumist (samas ei pea riigi- ja tollipiir kokku langema; näit Livigno) Riigipiirid pole midagi igavest (vägivaldne resp. rahumeelne muutmine) (Kontrollitavate) riigipiiride kadumine: näit Schengen 1985/95 Riigipiirid kui poliitilise geograafia objekt ja aines: Loomulikud ehk looduslikud barjäärid (rannik, jõed, mäeahelikud; Kjelleni ideaalriik on saarriik, seevastu puhtakujulised mandririigid jäävad sellest kõige kaugemale – Kjellen lk 51-54) Kunagiste jõuvahekordade (sõdade) poolt paikapandud kokkuleppelised jooned “Joonlauaga tõmmatud” ehk geomeetrilised piirid Merepiirid Riigipiirid eraldavad või jaotavad (näit rahvuse erinevatesse riikidesse) Riigipiiride dünaamika Riigipiirid on: Poliitilised ehk poliitilis-majanduslikud ning Majanduslikud ehk majanduslik-poliitilised Vaeste riikide piirid on kaupadele palju raskemini läbitavad.
kujundamine. Õigusteaduses on pööratud peatähelepanu õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õiguse rakendamise küsimused ie ole olulised, nendega tegelevad praktikud. Siit tulenevalt on peamiseks õigusallikakas selles õigusperekonnas riigi normatiivaktid, mi peavad kindlustama ühiskonnas õigluse ja tagama korra. Euroopa mandririigid, Ladina-Ameerika riigid, suur osa Aafrika riike , Lähis-Ida maad ja EESTI. Alglo-ameerika ehk üldise õiguse (common law) perekond Kujunes välja Inglismaal normannide vallutuse järel ja hõlmab nüüdisajal peaaegu kõiki nn ingliskeelseid riike. Selle perekonna kogu spetsiifika määras see, et üldine õigus loodi mitte seadusandja, vaid kohtunike poolt, kes lahendasid konkreetseid indiviididevahelisi vaidlusi. Siit tulenevalt on
doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste otganisatsioonil.“ 52 Tänapäeva suuremad õigusperekonnad on: 1. Romaani – germaani ehk kontinentaalõiguse perekond. Selles õigusperekonnas on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Sellesse õigusperekonda kuuluvad Euroopa mandririigid, Ladina – Ameerika riigid, suur osa Aafrika riike ja Lähis – Ida maid. Sellesse perekonda kuulub ka Eesti õigussüsteem. 2. Anglo – Ameerika ehk üldise õiguse perekond hõlmab peaaegu kõiki nn ingliskeelseid riike. Selle perekonna eesmärgiks ei ole üldise reegli sõnastamine tulevikuks, vaid käesoleva konkreetse kaasuse õiglane lahendamine. Peamiseks
Tänapäeval on tuntumad õigusperekonnad romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekond. romaani-germaani perekond – kujunes Euroopa mandril 12. sajandil Rooma õiguse teadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel; iseloomustab eelkõige asjaolu, et õigusteaduses on peatähelepanu pööratud õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele; siia kuuluvad Euroopa mandririigid, Ladina-Ameerika riigid, suur osa Aafrika riike ja Lähis-Ida maid anglo-ameerika perekond – kujunes Inglismaal normannide vallutuse järel; iseloomustab see, et üldine õigus loodi mitte seadusandja, vaid kohtunike poolt, kes lahendasid konkreetseid indiviididevahelisi vaidlusi; siia kuuluvad peaaegu kõik inglisekeelsed riigid Islami õigusperekond, hinduistlik õigusperekond ja judaistlik õigusperekond toetuvad
Romaani-germaani perekond kujunes Rooma õiguse teadusliku uurimise ja praktilise rakendamise alusel. Seda õigusperekonda iseloomustab asjaolu, et õigusteaduses peatähelepanu on pööratud õigusnormile kui üldise käitumisreeglile , mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nende nõuetele vastava korra. Õigusallikaks on riigi normatiivallikad. Perekonda kuuluvad Euroopa mandririigid, Ladina-Ameerika riigid, suur osa Aafrika riike ja Lähis-Ida maid. Anglo-ameerika perekond kujunes välja Inglismaal normannide vallutuse järel. Seda õigusperekonda iseloomustab asjaolu, et õigus lõid mitte seadusandjad, aga kohtunikud, kes lahendasid konkreetseid individuaalvahelisi vaidlusi, st peamiseks õigusallikaks ei ole normatiivne akt, vaid kohtu- ja halduspretsedent. Eesmärgiks ei
annaabi.ee 
