Voorud on tekkinud enamasti liustiku all serva läheduses jää voolimisel. Liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. 5)Kuidas tekivad soodid? Soot tekib, kui suurvee ajal jõgi oma looke läbi lõikab ja sängist eraldub. Nt. Suure-Emajõe ülemjooksudel. 6)Kuidas tekib jõe oru terass? Terass kujuneb, kui mere või järve, milesse jõgi suubub, veetaseme madaldumisel jõe põhjauuristus tugeveneb ja jõeorg lõikub sügavamale. 6)Kus esineb Eesti rannaluiteid? Kus mandriluiteid? Luited tekivad lahtise liiva kuhjumisel tuule tõttu. Rannaluiteid esineb Narva-Jõesuus ja mandriluiteid Võrtsjärve ääres. 6)Kuidas tekivad sood? 1) Põhjaveetaseme tõus 2) Veekogude kinnikasvamine 6)Miks esineb karstivorme kõige rohkem Harju lavamaal ja Pandivere kõrgustikul? Sest seal on karstumine kõige intensiivsem. Õhukese, vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Pandivere
Koostis ja vanus Geomorfoloogid pole kriivade ehituses ega vanuses ühel meelel. Esimene kui ka vanem versioon käsitleb kriivasid kui otsamoreene, teise tõlgenduse kohaselt on aga kriivad kujunenud hilisjääaegsel kuival ja külmad perioodil mandriluidetena. Kriivad morfoloogias ei ole siiani selgust, kuid valdavalt seostatakse kriivasid mandriluidetena (Eesti Loodus, 2008). Peamiselt aleuurist ja peenliivast koosnevad kriivad on kuni 20 m kõrgused. Sealne kohalik rahvas nimetab neid mandriluiteid kriivadeks. Ka Pootsiku küla kandis esialgu nime Podkriiva, mis vene keeles tähendab seljandikualust (Matkaklubi, 2011). Mandriluidete ehk kriivade vahel on tihti rabad, mis teevad maastiku põnevaks ja seetõttu on selles piirkonnas palju väga huvitavaid matkaradu (Eesti maastikud, TÜ loengukursus), kuid samas teeb ka see raskendavaks kriivade kõrguse määratlemise (Eesti loodusgeograafia, TÜ loengukursus).
Maastikukaitse ja hooldus II Kauksi puhkusepiirkond Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti biotoobid ja nende elustik" Tartu 2012 Sisukord Käesolevas töös kirjeldan Peipsi järve äärset Kauksi puhkusepiirkonda, mis hõlmab endas mitmeid erinevaid biotoope: Peipsi järve, Rannapungerja jõge ja sealset lamminiite, Kauksi oja, nõmmemetsasid, sood, mandriluiteid. Tähtsamaiks pean käsitleda lammialasid Rannapungerja jõe ääres, valgusküllaseid nõmmemetsasid ja Peipsi järve, kirjeldades neid nii teoreetiliselt kui antud piirkonda arvestades. Lisaks eluskoosluste kirjeldusele annan lühikese ülevaate ka piirkonna asukohast, kultuurist ja puhkevõimalustest. Geograafiline asupaik ja asustus Autori piiritletud Kauksi ala (joonis 1), mis jääb enamasti ka küla piiridesse, asub Ida-Viru
liustikust välja sulanud setetest. Maakonna keskel ja lõunapool asub ka künklik moreeni reljeef. See tekib, kui setteid on liustiku sees ebaühtlaselt. Liustiku sulades tekib ebatasane moreenreljeef. Viljandimaa lääneosas on jääjärve setteline tasandik. Seal on suhteliselt palju ürgorge ehk jääsulavee äravooluorge, põhiliselt Kesk-ja Edela- Viljandimaal. Kõikjal üle terve Viljandimaa on voored. Väga vähesel määral ka mandriluiteid (tekkinud kunagistele läänemere rannikutele 2000-10 000 aastat tagasi ) ja oose. Oosid on piklikud vallid, mis on tekkinud liustikujõgede põhja settinud liivast ja kruusast. Liustiku ära sulades jäid järgi piklikud vallid. (Lisa 1)(entsyklopeedia.ee) 10 VEESTIK Eesti järvede, eriti väikejärvede ökosüsteemid on väga mitmekesised. Eestis on kasutusel olnud Aare Mäemetsa loodud järvetüüpide klassifikatsioon (1977; 195170
ümbruskonnas. Osa suletud lohkusid on tänaseks järvenõod. 8. TUULETEKKELISED PINNAVORMID Esineb peamiselt mere ja järveliivade alal, mis on olnud tuule tegevusele avatud. Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jaotatakse ranna ja mandriluideteks. Rannaluiteid leidub Häädemeestel, Narva-Jõesuus, Peipsi järve põhjarannikul. Mandriluiteid leidub sisemaal Alutagusel, Võrtsjärve nõos. 9. KOSMOSETEKKELISED PINNAVORMID Kosmilise päritoluga aine on maapinnale langedes muutnud selle reljeefi. Meteoriidikraatrid on meteoriitide langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. Kaali, Ilumetsa, Nengrundi, Kärdla meteoriidikraatrid. 10. ELUTEKKELISED PINNAVORMID Kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel. Taimed sootasandikud tekkinud vähelagunenud orgaanilise aine turba
Mere- ja järveliivade alal on rohkesti tuuletekkelisi pinnavorme: tuuleviresid, tuiskliivahangesid (eelluiteid), tuiskliivatasandikke, ärapuhumisnõgusid ja -lohkusid, tuulekraave ning kuni paarikümne meetri kõrgusi luiteid. Suurimad luitealad on Narva- Jõesuus, Keila-Joal, Laulasmaal, Nõval, Häädemeestel, Saaremaal Järve rannas, Hiiumaal Kõpu ja Tahkuna poolsaarel ning Peipsi põhjarannikul. Lisaks rannikuluidetele leidub peamiselt mõhnaliivade alusel kujunenud mandriluiteid, näiteks Iisaku ja Illuka ümbruses. Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatkivimite avamusalal leidub rohkesti karstivorme: karre, avalõhesid, karstilohkusid (kurisuid), langatuslehtreid, karstikaevusid, karstikoopaid, karstikraave, karstiorge ja karstihäilusid ning mitmesuguseid karstijäänukeid (näiteks Kostivere karstialal karstiseen). Paljudes kurisutes kaovad ajutised ojad või jõed maa alla (loendatud enam kui 50 kohas), moodustades maa-aluseid jõgesid ehk salajõgesid
annaabi.ee 
