Eesti kliimat mõjutavad Lääne poolsed merelised ja Ida poolsed heledatelt pindadelt. mandrilised õhumassid. 15. Kõrgustike ületamisel pilved koonduvad sademete hulk suureneb ja 3. Temperatuuri aastane amplituud on väga suur 30-50C.Sademete õhumass muutub kuivemaks. hulk väga väike 300mm. 16. Ranniku kliima on merelisem,sisemaa kliima aga mandrilisem 4. Temperatuuri aastane amplituud on väga väike 10-20C.sademete 17. Haanja ja Otepää kõrgustik ja sademete vaesed Saaremaa ja Hiiuma. hulk on väga suur 1000mm. 18. Tuulte roos näitab millisest suunast puhuvad tuuled.Linnade 5. Eesti kliimat kujundavad tegurid: plaanerimisel. · Suur geograafiline laius 57- Pl 19
Minimaalne temperatuur Vilsandis on -40,2 kraadi detsembris. Jõgevas on aga detsembris -28,6 kraadi. Vilsandis on külmem, kui Jõgeval. Vilsandi maksimaalne temperatuur on augustis 34,6 kraadi, aga Jõgeval on juulis 30,1 kraadi maksimum. Vilsandi aasta suurim sademete hulk on 84mm ja väikseim 33mm. Jõgevas, aga on suurim 73mm ja väikseim 29mm. Vilsandis sajab rohkem. Sise-Eesti kliimavaldkonda iseloomustavad Jõgeva meteoroloogiajaama andmed. Sisemaal kujuneb tavaliselt mandrilisem kliima. Suved on soojad, päiksepaistelised ja kuivad, esineb suur temperatuurikõikumine. Lumikate on talvel paks, kuna sulailmu on harva. Läänemerelist kliimavaldkonda iseloomustab Vilsandi meteoroloogia ja hüdroloogiajaam.Võrreldes mandrilisema kliimaga, on merelisem kliima pehmem, pilvisem, tuulisem,õhutemperatuuri erinevused on aasta jooksul väiksemad kui sisemaal.
● Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Seetõttu lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks. ● Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi, võhandu, Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas on sügavaim Eestis. Lõunast suubub sellesse Piusa keskjooksu org. Mustjärv ja Valgjärv Piusa jõgi ja Mädajõgi Kliima Palumaa kliima on naaberpiirkondade omast mandrilisem (talv külmem, suvi soojem) ja niiskete läänetuulte teele jäävate kõrgustike tõttu märgatavalt kuivem. Taimkate ● Kõrgematel kohtadel näivleetunud mullad, millele omased kõrge tootlikusega jänesekapsa-mustikakuusikud. ● Madalamates kohtades gleistunud mullad, kus kasvavad angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad. ● Kuivemad liivaalad- palu- ja nõmmemännikud. Loomastik ● Rikkalik linnustik (kindlaks on tehtud 40 linnuliiki) näiteks: o Sookured o Rabahaned
avaookeanis eraldavad saared. Vahemeri jaotub ise mitmeks mereks. Pindalalt võivad mered olla väga erineva suurusega Filipiini meri 5 726 000 km2, Valgemeri 90 000km2. 1 Merede veereziim erineb ookeani vee omast maisamaa läheduse ja ookeanist eraldatuse tõttu. Maismaa mõju avaldub jõgede ja kliima kaudu. Eraldatus takistab veevahetust. Merede kliima on ookeaniga võrreldes mandrilisem. Veetemperatuuri kõikumised on suuremad kui ookeanis. Merede soolsus sõltub mageda vee bilasist: + positiivne jõed, sademed, jääsulamine - negatiivne aurumine, jääteke Samuti ka ühendusest ookeaniga. Läänemeres näiteks 3-8 promilli, Siberi jõed alandavad Põhja-Jäämere ääremeredes soolsust 10-34 promillini. Suurima soolsusega Punane meri kuni 41 promilli. Merede vee läbipaistvus on väiksem ja nad on rohkem reostatud kui ookeani vesi.
Pealegi tõstab Golfi hoovus üldiselt temperatuuri Baltimaadel. Neil põhjustel ongi Eesti kliima, võrreldes samal geograafilisel laiusel asetsevate sisemaa-aladega, soojem talved pehmemad ja suved mõnevõrra jahedamad. Sooja ja külma aastaaja üleminekud sügise ja kevade näol on pikad. Sügis on suhteliselt soe ja sademeterikas, kevad aga jahe ja kuiv, eriti saartel ja rannikul, kus mere mõju tuleb selgemini esile. Eesti kliima on mandrilisem vahetult Atlandi ookeaniga kokkupuutuvate alade kliimast. Nii on jaanuaris temperatuur Eestis 8-12 C° võrra madalam ja juuli temperatuur 3 C° võrra kõrgem vastavast temperatuurist Briti saartel ja Skandinaavia läänerannikul. Eesti ulatuses tuleb vähemal määral esile ka reljeefi mõjul tekkinud klimaatilisi erinevusi, peamiselt sademete osas, olles üldiselt liigestatud reljeefiga aladel (näiteks Kagu-Eesti) suuremad kui tasandikul. 53) Päikesekiirgus Eestis
hiljem omaette ookeanina käsitletud. Ookeani keskm. sügavus on 3790 m, max 11 022 m Keskmine soolsus 35promilli. Ookeanid saavad soolsust juurde! Igal aastal 4mld. 4.Meri, liigid ja üldiseloomustus, erinevus ookeanist. Meri on suhteliselt suur maailmamere osa, mis on lõikunud maismaasse või mida avaookeanist eraldavad saared või veealused ahelikud. Merede peamine erinevus ookeanite avaosadest: mandrilisem kliima nõrgemad hoovused suurem jõgede mõju madalam sügavus ja soolsus liigendatum põhjareljeef varieeruvam elustik. Tunduvalt väiksema soojusmahutavuse, suurte hoovuste puudumise ja jõgede olulise mõju tõttu on vee temp. kõikumine meres märgatavalt suurem kui ookeanis. Meie laiuskraadil muutub ookeani pinnatemp. 15 ºC ulatuses, Läänemeres ca 25 ºC.
Pinnakihi keskm. temp. on 17,5 ºC. Süvavee temp. on 2-4 ºC. Vett mineraalsoolade sisaldusega üle 3 loetakse soolaseks ja alla 0,3 mageveeks, nende vahele jääb looduses suhteliselt harva esinev riimvesi. 4. Meri, liigid ja üldiseloomustus, erinevus ookeanist. Meri on suhteliselt suur maailmamere osa, mis on lõikunud maismaasse või mida avaookeanist eraldavad saared või veealused ahelikud. Merede peamine erinevus ookeanite avaosadest: *mandrilisem kliima *nõrgemad hoovused *suurem jõgede mõju *madalam sügavus ja soolsus *liigendatum põhjareljeef *varieeruvam elustik. Tunduvalt väiksema soojusmahutavuse, suurte hoovuste puudumise ja jõgede olulise mõju tõttu on vee temp. kõikumine meres märgatavalt suurem kui ookeanis. Meie laiuskraadil muutub ookeani pinnatemp. 15 ºC ulatuses, Läänemeres ca 25 ºC. Vee temp. aastane amplituut põhjapoolkera parasvöötme ookeanis on 8-10 ºC, Mustas meres 20-24 ºC
Linnarahvastiku osatähtsus on suurim Sileesia vojevoodkonnas (78,6%). Poola on rahvuseliselt ja keeleliselt väga homogeenne, 96,7% rahvastikust moodustavad poolakad. Poola oli aastatel 1950-1996 Euroopa kiireima rahvaarvu kasvuga riik, selle ajaga suurenes riigi rahvaarv 53%. Alates 1997.a. Poola rahvastik aga väheneb. Suure osa Poola territooriumist hõlmab kõrgustike ja jõeorgudega liigestatud tasandik. Keskmine kõrgus merepinnast on 173 m. Kliima on mõõdukas, ida pool mandrilisem, aasta keskmine temp. kõrgeim madalikel (kuni üle 9oC) ja kõige rohkem sademeid on mäestikualad. Pikim jõgi on Wisla (1047 km) ja tema jõgikond moodustab 54% riigi territooriumist. Poola asub segametsavööndis, mis katab 30% riigi territooriumist. metsi on tugevalt kahjustanud happevihmad, eriti Sudeetides. Mullastik on mitmekesine, leidub nii leet-, liiv-, pruun-, kui ka mustmuldi. Haruldastest loomadest elab seal näiteks euroopa piison, euroopa naarits, hallsuslik ja lagrits.
· Talv püsiva lumikatte teke · Kevadtalv lume sulamise algus · Varakevad maapinna vabanemine lumikattest ,,Jaanuaris oli 3 kraadi üle normi." Looduses ei ole normi. Tegelikult sõna norm tuleks asendada keskmisega. Kagu-Eestis, Lõuna-Eestis algab suvi mai lõpus Mida lõunapool, seda rohkem suve. Tallinna ja Tartu vahe on 10 päeva. Tartus on suvi pikem. Talveperioodi keskmine kestvus. Erinevused on ligi kuu aega. Mida mandrilisem, seda kauem lumikate püsib. Ida-Eestis 150 päeva Aasta keskmine sademete hulk. Maailma suhtes on Eesti suhteliselt keskmine. 600-700 mm sajab Eestis keskmiselt. Märjamaal on rohkem sademeid (750 mm). Rannikualadel 600 mm juures. Mida lähemal läänerannikul, seda vähem sademeid. Fenoloogia uurib looduse aastaajalisi ehk sesooonseid nähtusi, nende arenemist ja imnemise ajalist reeglipärasust. Fenoloogial on palju allharusid. Neid kuupäevi kõrvutades saame täpsema ülevaate kliimast.
annaabi.ee 
