Osad inimesed küttisid kindlaid loomi, Kesk-Euroopas oli ridamisi inimgruppe, kes elatusid mammuti püüdmisest. Üks nendest asulatest on Kostenki asulad Venemaal, mida on väga põhjalikult uuritud. Mammutite puhul tarvitati palju ära, liha saab palju, nahk on võimas, mammuti luudest ehitati hoone sõrestik, hoone ise oli kaetud nahkade või mätastega, seal oli võimalik elada. Nendes hoonetes ja nende ümbert on leitud poolpõlenud mammutiluid. Mammutiluid kasutati ka küttematerjalina.) Aurignaci kultuur (34 000–28 000 a tagasi) Gravette´i kultuur (28 000–22 000 a tagasi) Solutre kultuuri (20 000–16 000 eKr) Madeleine´i kultuur (18 000–15 000/10 000 eKr). Suur osa kiviaja tööriistu valmistati kivist. Kiviaegsete tööriistade materjal: Tulekivi (kõige enam kasutust leidnud tööriistade valmistamise materjal, seda on loodusest lihtne hankida, kuna seda leidub looduses palju)
Osalt põhjustas seda sobivate elupaikade kadu, osalt inimeste jahipidamine. Mammutite väljasuremise põhjused ei ole täpselt teada. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia) Üksikasjalikumalt sai mammuti anatoomiaga tutvuda aastal 1799, pärast seda, kui leiti Leena suudme lähedalt terve mammuti laip, mille kevadveed olid igikeltsast välja uhtunud ja mis oli säilinud koos liha, naha ja karvadega. Ürginimeste asulapaikadest on leitud arvukalt mammutiluid. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia) On oletatud, et igikeltsas võib mammuti DNA olla säolinud ja, et tulevikus saab geenitehnoloogia abil mammuti taastada. Pakutud on mammutite kloonimist, kuid esialgu on teadus sellest veel kaugel. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia) Dinosaurused (Dinosauria) Dinosauruste aeg on tuntud keskaegkonnana, mis kestis ajavahemikus 248 miljonit aastat kuni 65 miljonit aastat tagasi. Keskaegkond jaotub kolmeks ajastuks triias, juura ja kriit
Uus võte, nn 3. etapp tulekivimunakul lüüakse ära I otsad, seejärel pikkupidised killud, mida võimalik tööriistadena kasutada L I Solutre Nooleotsad tulekivist. Vibu kasutamine (I inimese loodud masin). Retusseeritud S tulekiviriistad (väikesed killud servast välja löödud ääred sakilised) · Kostjonki asula elamupõhjad luud pooleli maa sisse rajatud onnide konstruktsioonide osana (luu küttematerjalina?). Massiliselt mammutiluid (mitmesaja mammuti omad) · Paleoliitikumi lõpu ühiskonnast annavad aimu erinevad avastused: n Grotte en Enfants Itaaliast avastatud kahe lapse matus, kus arvukalt mammutinahast/luust helmeid, mis on ajaliselt suur töö olnud (1 helmes = ~1 päev) ning Sungiri matus Venemaal kas mõlema puhul on tegemist ühiskonnas tähtsamate isikutega PALEOLIITIKUMI KUNST kõige kuulsamad on paleoliitilised Veenused, mis on üle Euroopa
48. Kirjelda (rahvalikule) hiiupärimusele omaseid süžeesid ja motiive. Hiiupärimusele omased süžeed ja motiivid on näiteks kiviviskamine, kivide ja/või maa kandmine ja ehitamine. (Vägilaste) jalajäljed kivil. Jõgede, sängide, järvede tekitamine ning kivistised. Niitmine, kündmine ja hobuse surm. Suhtefantaasiad hiiu suurusest ja jõust. Hiidudega seotud tekkelood ja võitlused inimestega. Surm läbi mõõga. Kreutzwald nt pidas Kalevipoega reaalseks ja seostas nt mammutiluid temasuguste hiiglastega. Ka rahvapärimuses Kalevipoeg ja Vanapagan võtavad omavahel mõõtu. Triine: loodushiiud: kiviviskamine, kivide ja maa kandmine ning ehitamine, jalajälgedega järvede ja jõgede tekitamine, kündmise käigus lagendike teke. N: Kalevipoja ja Vanapagana vaheline kiviviskevõistlus; Kalevipoeg kündmas Sootaguse külas, mille tulemusena tekkis heinamaa 49. Kuidas (M. Hiiemäe artikli põhjal) rahvapärimuses kujutatud hiidude Kalevipoeg ja Dobrõnja suhteid?.
koostööd (tuld pidi valvama). Hilispaleoliitikumiks on tööriistade arv paisunud juba väga suureks. Esemed on palju kütitavate loomade luudest ja sarvedets. Ilmuvad tööriistad nagu ahing ja harpuur. Harpuuriga püüti nii vee kui ka metsloomi. Toimus spetsialiseerumine. Põhjapoolsed kultuurid (tšehhi, põhja – saksa) spetsialiseerusid mammutitele. Avastati 15 000 a vana Kostjonki asula Ukrainas, kus leiti üle 1000 mammutist pärineva luu. Mammutiluid kasutati elamute ehitamisel. Teatud asulad spetsialiseerusid põhjapõtradele. Paleoliitikumi kultuur. Arenesid matmiskombed. Väga panuserikkad matused. Peamiselt luust ja mammutituhast tehtud helbeid. Mõnel võis neid helbeid kaasas olla tuhandeid. See näitas, et teatud inimestel on eriline austus. Luuhelbed olid tõenäoliselt kinnitatud helmeste külge. Homo sapiens valmistas luust ja kivist naisekujusid, rõhutati naisetunnustele (rinnad, puusad, kõht on väga suurtena ja detailselt
Teine oli kas kolmnurkne või ovaalne ning sellel oli teravaks retuseeritud üks serv ning niimoodi saadud kaapimiseks sobiv ese, kaabits. Lisaks kasutati ka mitmesuguseid juhusliku vormiga kilde, millega lõigati, puuriti ja torgiti. Harva kasutati ka pihukirvest. Neandertallased oskasid teha ka mitmest osast koosnevaid tööriistu. Moustier kultuuri ajast on teada hoonepõhju. Toonased mammutikütid kasutasid ka oma hoonete juures neid materjale, mida nad jahil said, st mammutiluid ja nahku. Majaseina alumises osas kasutati ära mammutilõualuid: mis pandi üksteise külge ja kaevati maasse. Sellist püsivat tehnikat kasutati enamiku mammutiküttide juures. Pealt kaeti selline hoone mammutinahkadega. Arvatavasti elasid neandertallased suhteliselt väikeste rühmadena. On leitud ka loomade matuseid, peamiselt on maetud koopakaru ja pruunkaru, mõnikord üksnes nende koljusid. 1917.1923. a. uuris Emil Bachler Drachenlochi koobast Sveitsi Alpides. Koobas asub
annaabi.ee 
