• 1972.a. sõlmiti liitumisleping ja ühinetakse 1973.a. 1975.a. korraldatati veel täiendav referendum EÜ-sse kuulumise osas ja rahvas hääletas poolt. • EÜ-sse astumine tõi kaasa majanduse ratsionaliseerimise ja moderniseerimise (inglise kaubad polnud algul Euroopa turul konkurentsivõimelised) ning üldise majandusliku tõusu. 1982 Falklandi sõda Argentiinaga Argentiina okupeeris Suurbritanniale kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi (Malviini) saared Atlandi ookeani lõunaosas 1981.a. Sõda lõppes oluliste ohvriteta ja Suurbritannia kiire võiduga (probleemiks oli ainult sõjatandri kaugus) peale sõda suurenes ka M. Thatcheri populaarsus (see võimaldas tal ellu viia majandusreforme).
Ameerika välisministrite konverentsil Rio de Janeiros 1942 kuulus Argentina vähemuse hulka, keeldudes katkestamast diplomaatilisi suhteid teljeriikidega. · 1974 suri J. Perón, ca kümmekond aastat keerulist aega (jäljetult kadunuid ca 30 000), majanduses kaos > 1982 sõda Inglismaaga Falklandi saarte pärast - hukkunuid ca 1000 - Falklandi saared = Inglismaa meretagune ala - Argentiina taotleb siiani alasid endale (Malviini saarte nime all) 4. Prantsusmaa · riik taastati tänu vastupanu- liikumisele Charles de Gaulle · sisepoliitilised probleemid: - kommunistide populaarsus - tihedad valitsuskriisid · 1968. a. rahutused 1968 · 1968. a. rahutused (M. Kurlansky "1968") - Pole kunagi olnud aastat, nagu seda oli 1968, ning on ebatõenäoline, et ealeski veel sellist tuleb. - Mässati erinevate asjade vastu (nt L-Berliinis USA vastu!) - Tegurid: 1) kodanikujulgus; 2) täiesti uus põlvkond;
Djibouti 20,874 Dominica 309,020 Dominikaani Vabariik 45,562 Ecuador 227,043 Egiptus 26,287,760 Ekvatoriaal-Guinea - El Salvador - Elevandiluurannik 276,065 Eritrea - Etioopia 9,339 Euroopa Ühendus - Falklandi (Malviini) saared - Fidi - Filipiinid 625,865 Fääri saared 1,058,595 Gabon - Gambia 98,975 Ghana 379,136 Gibraltar 30,245 Grenada - Gruusia 1,452,104 Gröönimaa 1,044 Guadeloupe -
Protsess ehk El Proceso.See saatis Rahvuskongressi laiali,kehtestas tsensuuri ja keelustas ametiühingud.Poolsõjaväelised salgad,mida valitsus ei takistanud,vaigistasid reziimi kritiseerijaid ja vastaseid.Vangistati,piinati ja hukati kohtuta ligikaudu 30 000 inimest.El Proceso tegutsemist on hakatud nimetama "räpaseks sõjaks". Falklandi sõda. Argentina oli pikka aega soovinud saada enda valdusse Atlandi ookeani edelaosas asuvaid Falklandi(Malviini) saari,mis alates 1833. a-st kuulusid Suurbritanniale. 1982.a apr-s hõivas Argentina sõjavägi saared,ent oli juba juunis sunnitud need taas Suurbritanniale loovutama.Lüüasaamine Falklandi sõjas,avalik rahulolematus ja majandusprobleemide püsimine sundisid El Proceso´t välja kuulutama vabu valimisi.1983 valiti presidendiks Radikaalse Kodanikeliidu juht Raul Alfonsin. 1980.-90. aastad.Alfonsin rakendas hulga meetmeid ,mille eesmärk oli tervendada
Põhja-Iirimaal on Antrimi ja Sperrini mäed, mis varjavad suurimat ja kauneimat Lough Neagh' järve. Sotimaa rannik on liigestatud põhjas ja läänes ning seal paiknevad suurtest ja hõredalt asustatud saartest koosnevad saarestikud, nagu Hebriidid, Orkney ja Shetlandi saared. Mani saar ja Kanalisaared alluvad otse Briti kroonile. Seevastu kuulub riigile rohkesti väikeseid laialipuistatud valdusi Kariibi meres ja erinevates ookeanides. Välisvaldused on ka Gibraltar ja Falklandi ehk Malviini saared, mida tahab endale ka Argentiina. Kuigi saareriigis kõrgeid mägesid pole, tekitab väga niiske kliima rohkesti madalaid jõgesid, mille veetase eriti ei kõigu. Suurim jõgi on Thames, mis viib oma veed läbi Lõuna-Inglismaa ja pealinna Londoni ning suubub Põhjamerre. Sinna voolavad ka Ouse ja Trent. Atlandi ookeani suubuvad Severn ja Clyde. Inglismaa põhjaosas, Walesis ja Sotimaal on palju järvi. Kunagi oli Suurbritannia kaetud tiheda taimestikuga: kasvasid suured tamme- ja
· 1972.a. sõlmiti liitumisleping ja ühinetakse 1973.a. 1975.a. korraldatati veel täiendav referendum EÜ-sse kuulumise osas ja rahvas hääletas poolt. · EÜ-sse astumine tõi kaasa majanduse ratsionaliseerimise ja moderniseerimise (inglise kaubad polnud algul Euroopa turul konkurentsivõimelised) ning üldise majandusliku tõusu. · 1982 Falklandi sõda Argentiinaga: Argentiina okupeeris Suurbritanniale kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi (Malviini) saared Atlandi ookeani lõunaosas 1981.a. Sõda lõppes oluliste ohvriteta ja Suurbritannia kiire võiduga (probleemiks oli ainult sõjatandri kaugus); suurenes ka M.Thatcheri populaarsus (see võimaldas tal ellu viia majandusreforme). Peep Reimer 3. Saksamaa Liitvabariik (SLV) (Vt. ka õpik lk.57-63; 103-106) 3.1. Majandus ja sotsiaalpoliitika: · II maailmasõja lõppedes oli Saksamaa majandus täielikult kokku varisenud:
uustulnukatest 1860-1930 aastatel.Umbes 20. sajandi keskpaigani olid Argentina ajaloos domineerinud sisepoliitilise konflikti perioodid föderalistide ja unitariansite vahel ja tsiviil- ning sõjaliste rühmituste vahel.Pärast II maailmasõda, Peroni populismi ajajärgu ja hilisemate valitsuste otsesele ning kaudsele sõjalisele sekkumisele järgnes 1976a. sõjalise hunta võimu haaramine.Demokraatia tuli tagasi aastal 1983 pärast ebaõnnestunud katset Falklandi (Malviini) saari jõuga tagasi saada, ning kestis edasi, hoolimata mitmetest probleemidest, millest kõige heidutavam oli raske majandusliku kriisini 2001-02 viinud vägivaldsed avalikud protestid, miwtõttu järjestikuste astusid tagasi mitmed presidendid. Muud faktid: Suuruselt teine riik Lõuna-Ameerikas (pärast Brasiiliat); strateegiline asend Lõuna-Atlandi ja Vaikse ookeani piirkonna laevateede vahel (Magalhäesi väin, Beagle
mõned peale II maailmasõda vabanenud kolooniad, mis tunnustavad Briti monarhi oma riigipeana. ¾ riikidest tunnustavad briti monarhi vaid Rahvaste Ühenduse sümbolina. Rahvaste Ühenduse riikide vahel toimub tihe majandus-, haridus-, ja teadusalane koostöö, mis on kasulik nii endistele kolooniatele kui ka metropolile. 1982 Falklandi sõda Argentiinaga: Argentiina okupeeris Suurbritanniale kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi (Malviini) saared Atlandi ookeani lõunaosas 1981.a. Sõda lõppes oluliste ohvriteta ja Suurbritannia kiire võiduga (probleemiks oli ainult sõjatandri kaugus); suurenes ka M.Thatcheri populaarsus (see võimaldas tal ellu viia majandusreforme). PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA. 1940. a. juulis oli Prantsuse parlament tühistanud III vabariigi konstitutsiooni ja läinud ise laiali. Teise maailmasõja aegne Prantsuse riik, mille pealinn asetses Vichy linnakeses, oli
annaabi.ee 
