Romaan pakub ulatuslikke iseloomustavaid pilte tallinna tolleaegsest elulaadist eriti käsitööliste kekskonnast. Süseelise koestiku moodustab maalt linna pääsenud normehe mait lutsu elukäik mille traagikat põhjustab tema ema ja mõrjsa teotamine aadlike poolt. ,,prohvet maltsvetis" on käsitlemist leidnud talurahva liikumise teisend vormid ümberasumine ja usuvahetus. Viimane omandas 19 sajandi teisel poolel otse hullustuslikud mõõtmed. Romaan pakub traagilisi pilte maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest nagu tõotatud maale viiva valge laeva ootamine lasnamäel mais-juunis 1861 ja maltsvetlaste julm peksukaristus nn albu veresaun sama aasta oktoobris. Romaani seseeline osa kujutab usuhullustusse sattunud küla elu-olu ilma erilise keskse peasündmuseta. Teose lõpposa on asjalikku laadi kirjeldus väljarännanute elust krimmis. Triloogia kõigis kolmes teoses kujutatakse agraarrahutusi mille on esile
Millist ajavahemikku nimetame ärkamisajaks? Millised sündmused toimusid ja kes olid sellega seotud. Ärkamisaeg (ka: rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine) oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Tähtsamad daatumid: 1857 – Perno Postimehe 1. number, Eesti järjepideva ajakirjanduse algus 1857–1861 – "Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes 1858 – Mahtra sõda 1861 – maltsvetlaste minek Krimmi 1863 – hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist 1864, 21. november – J. Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri 1865 – laulu- ja mänguseltside "Vanemuine" ja "Estonia" asutamine 1866 – omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt, kaotati mõisnike kodukariõigus, käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda
Ajalugu Philip Karell – Eestlasest haritlane, kellest sai keisrite ihuarst. Nikolai I – Vene keiser ning sõjapealik. Aleksander II – Venemaa keiser. Pärisorjuse vabastamine Venemaal 1861. Juhan Leinsberg - oli eesti karismaatiline usutegelane, maltsvetlaste usuliikumise rajaja ja juht. Georg Friedrich Parroti – Ülikooli esimene rektror. Wilhelm Struve – Tartu ülikoolis tegutsenud teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom. Karl August Senff - Tartu Ülikooli juurde rajatud joonistuskooli õpetaja. Graafik ja vaselõigete tegija. Gerhard Franz von Külgelen – tuntuim Tallinnas tegutsenud kunstnik. Põhjasõda (1700 – 1721) Põhjused: Rootsi ülemvõim Läänemerel ei meeldinud Taanile,Poolale ja Venemaale.
ja usuline liikumine. Rasketest agraaroludest põhjustatud väljarändamine algas 50-ndate aastate keskel Liivimaal, 60-ndates aastates levis see liikumine ka Eestimaa kubermangus. Sadu perekondi rändas Samaarasse ja mujale Venemaale. Põhja-Eestis, Järvamaal omandas ümberasumisliikumine usulise varjundi, sest sealsed agaramad väljarändajad olid maltsvetlased. Romaan pakub traagilisi pilte maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest. Romaani lõpupool on asjalikud kirjeldused väljarännanute elust Krimmist. Vilde külastas 1904 aasta sügisel Krimmi ja Kaukaasia eesti asundusi, et oma romaanile rohkem materjali hankida. „Mahtra sõda“ ilmus „Teatajas“ 12 jaanuarist kuni 7. maini 1902 ja seejärel raamatuna J.H. Vahtriku kirjastusel. Tallinlased ja Harjumaa elanikud olid väga huvitatud selle ilmumisest.
juulil 1858, oli samuti abiteost keeldumisest põhjustatud. Romaani ülesandeks on näidata eestlaste pürgimist linna neil aastail ning nende alamuslikku asendit võrreldes saksa linnakodanlusega. Romaan pakub ulatuslikke iseloomustavaid pilte Tallinna tolleaegsest elulaadist, eriti käsitööliste keskkonnast. ,,Prohvet Maltsvetis" on käsitlemist leidnud talurahva liikumise teised vormid- ümberasumine ja usuvahetus. Romaan pakub traagilisi pilte maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest, nagu ,,tõotatud maale" viiva ,,valge laeva" ootamine. Romaani süzeeline osa kujutab usuhullustusse sattunud küla elu-olu ilma erilise keskse peasündmuseta. Teose lõpposa on asjalikku laadi kirjeldus väljarännanute elust Krimmis, mida seostavad hõredad faabulaelemendid. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 202-203) Kasutatud materjalid Sõgel, E. 1969. ,,Eesti kirjanduse ajalugu III köide" Tallinn: Eesti Raamat Hennoste, Märt. 2003
Põletati maha mõisa peahoone, viinakelder, viljaait põletati. Peale seda liiguti sealt mõisast edasi. Lõpuks tuli abiväge ja suruti see mäss maha. Nendele kohut mõistma asus sõjakohus. Väga karmid karistused, osad mõisteti surma. Kaks said 1000 hoopi kadalippu, mida peeti surmavaks. Saadeti asumisele, osad said 100 hoopi ja ka 50. Karistamine toimus talvel. Isegi need kaks kes said tuhat hoopi jäid elama. Soov massiliselt venemaale rännata, et pääseda mõisaorjusest. Maltsvetlaste liikumine, prohvet Maltsvelt. Rikas talupoeg. Maltsvelt on talunimi. Tegutses põhiliselt järvamaal ja kuusalus. Võimud hakkasid teda taga kiusama. Ta hakkas rääkima, et rändame välja, sõitis sõpradega Krimmi. Hakkas otsima neid maakohti kuhu viia mõisaorjusest äraväsinud talupojad. Samal ajal kogunes hulk tema järgijaid Lasnamäele. Ja hakkasid tema ettekuulutuse kohaselt ootama valget laeva. Oodati paar nädalat ja siis loobuti. Osa seltskonnast
1856 talusid päriseks ostma. Rahvusliku ärkamise aeg (1857–80) Eesti järjepideva ajakirjanduse algus (Perno Postimees); Kreenholmi Manufaktuuri 1857 asutamine. 1857–61 „Kalevipoja” ilmumine ÕES-i toimetistes. 1858 Mahtra sõda. Algas laialdane purjelaevaehitus Eesti randades; algas maarahva rohke asumine u 1860 linnadesse. 1861 Maltsvetlaste minek Krimmi. 1863 Hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist. 1864, 21. Johann Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri. november 1865 Laulu- ja mänguseltside Vanemuine ja Estonia asutamine. Omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt; 1866 kaotati mõisnike kodukariõigus; käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine linnades avas
annaabi.ee 
