Eduard Vilde AJALOOLINE TRILOOGIA (1902-1908) Ajaloolise triloogias kirjeldab Vilde ühiskondlikke olusid, sotsiaalsest viletsusest tingitud talurahvarahutusi, usulist liikumist ja ümberasumist, talupoegade suhteid mõisnike , linnakodanike, kiriku ja riigivõimuga. ,,mahtra sõjas" käsitleb ta talupoegade olukorda ja nende vahekorda mõisnikega. Romaanis ,,kui anija mehed tallinnas käisid" talupoja ja linnakodanluse suhteid ja ,,prohvet maltsvetis" talurahva ümberasumist ning usulist liikumist. Ajaloolises triloogias pole küll ühiseid tegelasi, kuid kõigil teostel üks kandev teema: mõne aasta piires toimunud talurahvaliikumise kujutamine, mis siin-seal kasvas võitluseks rahva põlisvaenlase mõisniku vastu. Triloogiat koostades oli vilde ühes isikus nii ajaloouurija kui ka kirjanik. Ajaloouurijana tutvus ta käsikirjaliste ja trükitud allikatega, mis sisaldasid andmeid eesti talurahvarahutuste ja ümberasumise kohta 1850
kaebama, karistati igasuguse kohtuta 51 meest ränga peksuga. See pandi toime aadli poolt hoiatusena, et talupojad ei püüaks ametivõimudelt kaitset taotleda. See tülgastav sündmus seostab romaani orgaaniliselt eelmisega. Romaani ülesandeks on veel näidata eestlaste pürgimist linna neil aastail ning nende madalat seisust. Romaan pakub iseloomulikke pilte Tallinna tolleaegsest elulaadist, eriti käsitöölistest. „Prohvet Maltsvetis“ on käsitlemist leidnud talurahvaliikumise teised vormid – ümberasumine ja usuline liikumine. Rasketest agraaroludest põhjustatud väljarändamine algas 50-ndate aastate keskel Liivimaal, 60-ndates aastates levis see liikumine ka Eestimaa kubermangus. Sadu perekondi rändas Samaarasse ja mujale Venemaale. Põhja-Eestis, Järvamaal omandas ümberasumisliikumine usulise varjundi, sest sealsed agaramad väljarändajad olid maltsvetlased
Mihkla, 1972) 1902-1908 ilmus Vildel ajalooline triloogia: ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid", ,,Prohvet Maltsvet" ja ,,Mahtra sõda". Neist tuntuim ,,Mahtra sõda". Ajaloolises triloogias kirjeldab kirjanik ühiskondlikke olusid, sotsiaalset viletsusest tingitud talurahvarahutusi, usulist liikumist jpm. ,,Mahtra sõjas" käsitleb ta talupoegade olukorda ja nende vahekorda mõisnikega, romaanis ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" talupoja ja linnakodanluse suhteid ja ,,Prohvet Maltsvetis" talurahva ümberasumist ning usulist liikumist. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Mahtra sõja ainestikuga oli Vilde juba varasemalt kokku puutunud. Siis oli teda õhutatud sellest romaani kirjutama. Selle teose jaoks on ta kasutanud nii kuuldusi talupoegadelt, lugenud kohtutoimikuid, erinevaid raamatuid jm. ,,Mahtra sõja" sündmustik algab hilissuvel, jätkub 1857. a kevadel, mil Mahtra mehed saavad teada, et uus seadus on tulemas. Asi lõpeb
veebruaril 1859. Romaani ,,Kui Anja mehed Tallinnas käisid" keskne periood, Anija ja Kurisoo talupoegade ebainimlik peksmine Tallinna turuplatsil 21. juulil 1858, oli samuti abiteost keeldumisest põhjustatud. Romaani ülesandeks on näidata eestlaste pürgimist linna neil aastail ning nende alamuslikku asendit võrreldes saksa linnakodanlusega. Romaan pakub ulatuslikke iseloomustavaid pilte Tallinna tolleaegsest elulaadist, eriti käsitööliste keskkonnast. ,,Prohvet Maltsvetis" on käsitlemist leidnud talurahva liikumise teised vormid- ümberasumine ja usuvahetus. Romaan pakub traagilisi pilte maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest, nagu ,,tõotatud maale" viiva ,,valge laeva" ootamine. Romaani süzeeline osa kujutab usuhullustusse sattunud küla elu-olu ilma erilise keskse peasündmuseta. Teose lõpposa on asjalikku laadi kirjeldus väljarännanute elust Krimmis, mida seostavad hõredad faabulaelemendid
Lugejale näidatakse tavaliselt alles vägivalla tulemit katkist keha. Vägivalla tase olenes mõisnikust, oli leebemaid ja karmimaid. Vastandati veel vitsakimpu, karjumist, verd ilusale hommikule, päiksele. Soospetsiifilisus naine topeltallutatud, lisaks seksuaalne ärakasutamine. (Mahtra sõda - Opmann vaatab pealt, kuidas naist pekstakse, naudib), vägivallast saadav seksuaalne nauding. Esimese öö õigus, mõisnik sai naise enne ,,ära proovida" , kui talupojast abikaasa. Prohvet Maltsvetis kutsutakse naised mõisa (nii-öelda orgiatele) ilmselt võimendus, ei pruukinud olla nii laialt levinud seksuaalne ärakasutamine. Orjatöö kaudu näidatakse ühiskonnakriitikat. Koormiste täitmine, reeglid. Vastupanu orjusele ja mõisnikule oli nt varastamine, sabotaaz, sõnad, tööd tehes mitte pingutamine jne. Ülestõus ja mäss toonitab herolist tasandit e. Kangelaslikkust, kuid ka traagilisust, kritiseerib, annab teostele üleva, tähenduslikuma mõõtme. NB
Vildel on veel üks oluline tegelane neutraalne vaatleja, kes üldjuhul pole kohaliku eluga otseselt seotud (välismaalane). Nt ,,Mahtra sõjas on selleks preili Juliette Marchand. ,,Prohvetis" on neutraalseks tegelaseks hoopis linnud. Vilde valib sihilikult enamasti teoste tegelasteks väljamõeldud isikud, sest nende kaudu on parem kirjeldada, nad pole seotud mingite faktide või biograafiatega. ,,Prohvet Maltsvetis" on Vilde võtnud reaalselt eksisteerinud isiku ning kriitikud on seda kõvasti kritiseerinud. On öeldud, et ta pole nii suure hulga ajaloolise materjaliga hakkama saanud tegelane ei jookse loomulikult, reljeefselt. Veel üks suur erinevus realistliku ja romantistliku kujutlusviisi vahel on see, et realismis tuuakse teksti erinevad ajaloolised dokumendid/ajalooallikad. Nt Mahtra sõjas seaduse jõudmine, mittejõudmine rahvani. Ilukirjandusse lastakse sisse reaalne maailm.Vilde on
Vilde räägib, et kõrts on talupojale vajalik. Talupojal pole nagunii raha, et juua, aga see on koht, kus naabrimehed kohtuvad, räägitakse uudiseid – s.o rahvamaja. Kõrtsi kujutamine realistlikus kirjanduses pole enam hurjutav, etteheitev – enam ei räägita, kui halb alkohol on. Kõrts on hea kirjanduslik ruum või tribüün, kuhu saab erinevaid tegelaskujusid ja vaatenurki esile tuua. Seal ilmnevad külaühiskonda läbivad probleemid ja erisused. Vilde suhtub „Prohvet Maltsvetis“ alkoholiprobleemi hoopis mõistvalt. Tuglase „Noorusmälestusi“ on veel samm edasi – Tuglas vaatleb kõrtsi kultuuriloolisest vaatepunktist. Ta asetab kõrtsi suhtesse linnades rajatavate kohvikute ja restoranidega. Selles avaldub esseistlik kirjandus. Tuglas kirjutab kõigest läbi isiklikust kogemusest. Tema isa pidas Lõ-Eestis kõrtsi ja noor Tuglas veetis lapsepõlves 2a seal elades, mis on talle tugeva jälje jätnud. Tuglase kõrtsivaates peegeldub nostalgiat, s.o magus
annaabi.ee 
