UNISTUSED JA TEGELIKKUS Kõik inimesed unistavad erinevalt, ühed neist suurejooneliselt ja võimsalt, teised aga tagasihoidlikult ja malbelt, kuid põhimõte jääb samaks. Unistused on inimeste hinge peegliks, nad näitavad, kes isiksus tegelikult on. Iga inimese hinges on peidus salajased unistused. Unistused on väga erilised, kuna nendesse võib eksida ja tagasiteed enam mitte leida. Kuid kui palju suudavad inimesed oma unistused täide viia ? Üks tark mees nimega Louv on öelnud järgmist: " Sõprus põhineb kehakeemial ja usaldusel. Miks ta kasvab või kahaneb, on saladus, nagu kaunis muusikapala
kuid võib öelda, et kaheks nad jagunevad. Äris on palju erinevaid tegevusvaldkond: kes tegeleb autode kokku ostmisega, kes tegeleb kinnisvaraga, kes aktsiatega, kes käsitööga. Kuid see, mis loeb, on sinu, kui ärimehe, käitumisviis, sinu äri ajamise meetodid. Äri saab ajada legaalselt ja illegaalselt, vastavalt siis oma tegemistest riigile mitte teatades ja tegeledes millegagi, mis seadusega pahuksis on ning päevavalgust ei kannata. Äri saab ajada julmalt ja äri saab ajada malbelt, üheltpoolt teisi ära kasutades ja alatuid võtteid tarvitades, teisalt partnerluse ja sõprussidemete peale panustades. Ärimehi on igasuguseid, inimeste südametunnistus ning käitumise ja julmuse piirid on erinevad. Iga inimene ei ole suuteline kõigeks, et kopikas taskusse saada. See on julm valdkond, osa sellest on kuritegevus ning petmine, kõik raha pärast. Nagu öeldakse ,,Vaga vesi, sügav põhi", see peab ka äris paika
ja metalli peal. Merike Estna „Mustriraamatu” kõik leheküljed olid kaetud erinevas koloriidis kaarjate pintslitõmmetaga. Raamatute kõrvale olid jäätud valged kindad, millega huvilised said raamatuid kahjustamata sirvida. Uudsena näis minu jaoks see, kuidas kunstnikud suutsid teha kõige igapäevasematest asjadest tõelised kunstiteosed. Näiteks oli Katnika Pilscheur kasutanud maalimiseks küünelakki. James Ferris tegi omapärase teose pealkirjaga “Itsita malbelt, naerata ulakalt”, kus värvilised köögikäsnad põimmitud ümber posti. Nicolas Party maalis akrüülidega kividel nii, et need nägid välja nagu puuviljad. Tegemist oli väga huvitava kaasaegse kunsti näitusega. Tööd olid muljetavaldavad ja inspireerivad. Näitusele valitud kunstnikud olid kõik üsna erinevad ja omapärased, kuid neid sidus sarnane värvikasutus, mis muutis kohati tööde eristamise keeruliseks. 3
tuttavasse paika sattudes. Mismoodi sündis luuletus «Läbi saju» («Noku on norgus/ ja süda on kurb/ sajab ja sajab see maailm/ täis kustunud tuld// Väljas vaid pori/ suur hall minarett/ plangu pääle käib sorin/ koer laseb sääl vett//...)? Vaimusilmas tekkis selle luuletuse pilt vihmase ilmaga Kambjas köögiaknast välja vahtides, olin üksinda ema korteris ja mingi hulkuv koer soristas maja akna all. «Segan suhkrut malbelt tassis» ja «Dostojevskilik Doris». Need on 1980. aastatel nalja pärast kirjutatud. Laulab Vennaskond. Toomas Griin ja Jaak Eelmets on teinud Priidu Beierist videofilmi «Moguci» (2004). SÕNUM Ei geeniused mind teretagi enam talendilt mõnelt jahekülm visiit mu poole lõpeb sellega et küsib ta laenuks harilikult rublat viit noorautoreid täis skepsist kõige suhtes taas grüünes otsimas on püha hiit sest sügisel just puravike ajal on koos seal kogu Kirjanike Liit
Eelmise esinejaga võrreldes oli selle mehe kitarr kõvasti võimsama kõlaga. Lugu oli suhteliselt aeglane, aga selle eest mängis ta väga hästi välja kõik akordid. Mäng oli väga vahelduva tempoga, aeglane tempo oli kõvasti ülekaalus. Teiseks valikuks jäi Maurice Ohana Craphique de la Farruca et Cadences. Teine meloodia oli kiirem , tempokam ja koos klaveriga. Nende mõlema mäng oli väga jõuline, hiljem jäi mulje, et läks rohkem lõhkumiseks üle, aga läks malbelt edasi, sees olid väga madalad ja sünged toonid. Isiklikult jäi mulje nagu räägiks lugu kasvavast vihast mis lõpuks vabaneb, kuid laulu jõulisus säilib. Kolmas härrasmees oli Siim Kartau, repertuaari kuulus Federico Moreno Torroba: Kastiilia süit- Fandango, Arada, Danza. Alustas väga rahulikult kõrgematelt toonidelt liikus madalamatele. Tegi palju pause, isegi liigapalju, oli pisut häiriv. Kitarrimäng iseenesest oli väga rahulik ja tekitas sellise mõnusa meeleolu
söömas käia, aga suure külmaga näeb neid ikka mitmekesi koos. (H.Relve, 2001) Rasvatihasel ehitavad pesa mõlemad vanemad 4-7 päevaga, mis vihmasel ajal võivad venida kuni 12 päevani. Pesa ehitatakse väga hoolikalt, kõigest kättesaadavast. (R.Ling, 1980). Pesitsusajad on aprillis ja juunis, aga rasvatihase laulu võib kuulda alates jaanuarist. Rasvatihase laul kõlab kui sitsikleit-sitsikleit või tindipott-tindipott, aga rasvatihasel on mitmeid reputaare, mis kõlavad meeldivalt ja malbelt (H.Relve, 2001). Pessa munetakse 9-15 muna. Munad on valged, veidi läikivad ja punakaspruuni täpilised. Neid haub ainult emaslind ja isaslind toob emaslinnule harva süüa. Seejärel, kui pojad kooruvad, toidab linde ainult isaslind, emaslind soojendab neid ja see kestab 3-5 päeva. Poegade toitmiseks tehakse umbes 400 toitelendu ja pojad on peres 19-21 päeva (H.Relve, 2001). Rasvatihase vanematele on pesitsusaeg üks raskemaid aegu. (L.Jonsson, 1992).
2009). Ilmselt minu puhul on kuskile kadunud teadmine, et mul ju ometi on see õigus olemas! Osa inimesi arvab, et ei ütlemine on ebaviisakas ja võib rikkuda suhteid kolleegidega. See pole õige. Äraütlemine ei tähenda, et see inimene sulle ei meeldi, vaid et sinu vastus mingis küsimuses on eitav. Kindlasti peab meeles pidama, et ei öeldes tuleb olla aus, rahulik ja viisakas. Ei võib öelda poollubavalt, paindlikult vabandaval moel, räigelt ja malbelt, vaikselt ning valjusti, sõbralikult ja sõjakal toonil (vahel aitab just see keeldumine kurbusest kergemini üle elada). Parim viis ära öelda on mitte sõnadega, vaid anda sõnum edasi mingil muul viisil. Seda kunsti valdab enamik naisi meestest paremini. KINDLAMEELNE KEELDUMINE Kindel ja selge ei annab inimesele rahulolutunde ning teise inimese respekti tema vastu. Kui sinu reeglid ütlevad, et teiste palvetele peab (neile meeldimiseks) alati vastu tulema, on keelduda raske
Peale kohvi joomist tundsin ma end poole paremini. Panin jalga roosad sortsid, selga võrkvarrukatega nabapluusi. Ma panin kassetid väikesesse seljakotti. Tõmbasin rulluisud jalga ja pleieri vööle ja veel kõrvaklapid kõrva. Mulle tundus, et see päev on täiuslik, aga ma eksisin rängalt. Kui ma neile uut tantsu õpetasin, siis üks tüdruk ei osanud sammu ja hakkas pirtsutama. "Mina ei saa neid samme teha," turtsus ta. "Saad küll!" ütlesin malbelt. "Ei saa! Sa vastik eit!" karjus ta mu peale. "Aitab! Sa ei räägi minuga nii, on selge? Ke sa sihuke oled, et tuled mulle ütlema, kes ma olen!!?" karjusin talle näkku. Ta hingamine muutus raskeks. See väike vaene tüdruk kukkus teadvusetult maha! "Aidake keegi ometi!!" rääkisin ma meeleheitlikult. "Aga te ju ei teinud midagi, õpetaja!" imestasid lapsed kordamööda. Kui kiirabi lapse ära viis, tuli boss mult selgitust nõudma. "Mis seal juhtus?" küsis ta rangelt.