Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tarbimise mõjutajana 2006 Milleks ÖMR? Eestis ei kasutata loodusvarasid ei jätkusuutlikult ega säästlikult. ÖMR näeb ette maksude osalise ümberorienteerimise tulu maksustamiselt loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Eesti arengu jätkusuutlikkus on langustrendis vastavalt Maailmapanga hinnangule. EL Loodusvarade Jätkusuutliku Majandamise Strateegia raames koostatud uuringu kohaselt on Eesti majanduse tõhusus madalaim EL liikmesriikide hulgas arvestades materjalimahukust (Direct Material Input) ühe ühiku SKP tootmisel ühe elaniku kohta. Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline?
on praktiliselt samapalju käsitlusi kui autoreid; ja seda mitte ainult teaduslikes publikatsioonides, vaid ka õpikutes (Truu 1987; Stiglitz 1995). Tundub, et maksusüsteemide ja nende arengu käsitlustest tuleb autoriteetseimaks pidada IMF poolt koostöös Oxfordi ja Harwardi teadlastega tehtud uurimusi (Ahmad, Stern 1989; Hinrichs 1996, Musgrave 1985, jt.). Nende käsitluse järgi liigub ühiskond põllumajanduse otseselt maksustamiselt (maamaks, maksud loomadelt, veelt jne.), mida kombineeritakse isikumaksude (nn. peamaks) ja mittemaksuliste tuludega, kaudsetele maksudele ja seejärel sissetuleku maksustamisele. Kaudsete maksude dominandi perioodil tuuakse tavaliselt välja kaks staadiumi: kaubanduse ja tarbimise maksustamise dominandi staadiumid. (Ahmad, Stern 1989: lk. 1014-1015). Kaheksakümnendatel tehtud ulatuslikus uurimuses 86 maa maksusüsteemide kohta tõdeti, et korrelatsioonid maksusüsteemide ja teiste
Eesti maksukoormus on hetkel umbes 32% ja ELi madalamate hulgas, mis on arenenud maailma keskmine. Euroopa keskmine maksumäär on 19,81%. Eesti maksukoormus erineb sellest 38% võrra. Sotsiaalkindlustusmaksete ja kaudsete maksude osatähtsus kõigist maksudest oli Eestil ELi keskmisest kõrgem, vastavalt 38,5 protsenti ja seitsmes koht ning 41,7 protsenti ja kümnes koht. See on kooskõlas valitsuse eesmärgiga maksude osalise ümberorienteerimise abil nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Euroopa Liidu eelarve - ELi ühine poliitika ja eelkõige investeeringute eelarve, mis toetab majanduskasvu kogu Euroopas. Kulutusi piirab mitme-aastane kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu (liikmesriikide valitsuste esindajad) ja Euroopa Komisjoni vahel. See kokkulepe sisaldab kulutuste plaane 7 aastaks. Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid kiitsid 7.-8
Samuti toetavad rohelise majanduse suunas liikumist valdkondlikud ELi strateegilised dokumendid ja direktiivid energiakasutuse tõhustamiseks, taastuvate allikate kasutusele-võtuks, jäätmetekke vähendamiseks, ökoinnovatsiooniks jm. 49. Rohemajandust suunav poliitika Eestis. Ökoloogilise maksureformi lähtealused kiitis valitsus heaks juba juulis 2005, mille eesmärgiks on maksude osalise ümbersuunamise abiga nihutada maksukoormust tulu maksustamiselt loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Lähte-alust on osaliselt rakendatud (sh tõstetud keskkonnatasude määrasid), kuid seda on vaja edasi arendada. Euroopa 2020 strateegia eesmärkide saavutamisel Eesti kohustuste täitmiseks on loodud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja selle tegevuskava 2011–2015, mis kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmiseks. Majandust käsitleb
jätkusuutlikum ja kaasavam kui senine kasv. Samuti toetavad rohelise majanduse suunas liikumist valdkondlikud ELi strateegilised dokumendid ja direktiivid energiakasutuse tõhustamiseks, taastuvate allikate kasutusele-võtuks, jäätmetekke vähendamiseks, ökoinnovatsiooniks jm. 49) Rohemajandust suunav poliitika Eestis. Ökoloogilise maksureformi lähtealused kiitis valitsus heaks juba juulis 2005, mille eesmärgiks on maksude osalise ümbersuunamise abiga nihutada maksukoormust tulu maksustamiselt loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Lähte-alust on osaliselt rakendatud (sh tõstetud keskkonnatasude määrasid), kuid seda on vaja edasi arendada. Euroopa 2020 strateegia eesmärkide saavutamisel Eesti kohustuste täitmiseks on loodud konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja selle tegevuskava 2011–2015, mis kirjeldab peamisi poliitikasuundi ja meetmeid Eesti konkurentsivõime tõstmiseks
ja tegeleda keskkonna välismõjudega. Programmis määratletud eesmärkide saavutamiseks on vajalikud piisavad investeeringud ja uuendusi toodetele, teenustele ja riiklikku poliitikasse ka avaliku ja erasektori vahenditest. Seetõttu on oluline, et keskkonnamõjud oleksid õigesti arvestatud ja turusignaalid peegeldaksid tegelikke keskkonnakulusid. See hõlmab põhimõtte „saastaja maksab“ süstemaatilisemat kohaldamist, keskkonnale kahjulike toetuste järkjärgulist kaotamist, tööjõu maksustamiselt saastamise maksustamisele üleminekut ning keskkonnakaupade ja teenuste turu laiendamist. Konkurentsivõime kava „Riigi eelarvestrateegia 2015-2018“ Esmatähtis eesmärk nr 7-Edendada keskkonnaküsimuste lõimimist ja tagada poliitika sidusus. Tegevusvaldkond hõlmab keskkonnaküsimuste tõhusamat lõimimist muude vadlkondade poliitikaga, nagu regionaal-, põllumajandus-, kalandus-, energia- ja transpordipoliitikaga. Poliitiliste
annaabi.ee 
