õigusaktide ning EÜ õigusaktide vahel, ei ole kohtul muud võimalust, kui see vastuolu välja tuua. EÜ asutamisleping ühtegi välistust otseste maksude kohta välja ei too, mistõttu põhivabaduste rakendumine peaks rakenduma otseste maksude osas samuti nagu kõigi muude ühisturgu mõjutavate faktorite osas. Ehkki senini ei ole selge, kuivõrd maksude harmoniseerimine liikmesriikide vahel on üldse vajalik ja kuivõrd peaks maksukonkurentsi liikmesriikide vahel piirama, on kindlasti paljud seda meelt, et maksud peaksid olema piisavalt neutraalsed mitte mõjutamaks ettevõtjate otsustusi oma tegevuse planeerimisel Euroopa ühisturul. Kohus võiks siiski kaaluda oma otsustes põhimõtete selgemat esitamist ja ehk ka mõningate õigustuste ümbervaatamist. Selge on see, et maksude eesmärgiks on saada eelarvesse tulusid, mistõttu proportsionaalsuse põhimõtte piiresse jääv vaba liikumise takistamine ei peaks olema
täidetud (v.a. 1999. aastal, kus üldvalitsuse defitsiit oli 1,7 protsent-punkti lubatust suurem), võib siiski tekkida olukord, kus Eestis kasutatavad fiskaalpoliitilised abinõud satuvad vastuollu Euroopa Liidus rakendatavate fiskaalpoliitiliste meetmetega ja Eesti fiskaalpoliitiliste eesmärkidega. Näitena võib siin tuua Eestis rakendatud ettevõtete tulumaksu kaotamise, mis võib Eestile probleemiks osutuda, kuna see on vastuolus Euroopa Liidus valitseva põhimõttega võidelda maksukonkurentsi vastu. Teatavasti on ka Eesti valitsuse üheks fiskaalpoliitiliseks eesmärgiks valitsussektori kulutuste vähendamine. Samal ajal nõuab aga ühinemine Euroopa Liiduga valitsussektori kulutuste suurendamist eelkõige selleks, et suurendada investeeringuid infrastruktuuri ja keskkonda. Maailmapanga hinnangul vajab ainuüksi energiasektor ajavahemikul 1996-2005 vähemalt 200 miljonit USA dollarit (Weber, Taube, 1999). 78
peetakse aglomeratsiooni. Selle all mõistetakse kapitali ühte asukohta kogunemist, mille tulemusena tekkiv majanduslik efekt on palju suurem kui sama kapital paikneks hajutatult. Ettevõtja jaoks on investeeringu tegemise koha valikul määrav, kui palju on sinna juba varem kapitali kuhjunud, Ettevõtte kontsentreerumisel mingis regioonis on seal odavam korraldada allhankeid, osta teenuseid, tugevdada infrastruktuuri ja vahetada teadmisi. Aglomeratsioon mõjutab ka maksukonkurentsi. Tänu sellest saadavatele eelistele võivad tuumikriigid ettevõtteid maksustada kõrgema maksumääraga kui ääreriigid. 32. Globaliseerumise vastaste klassifikatsioon Keskkonnakaitsjad – leiavad, et valitsused teevad liiga vähe ja aeglaselt, et kaitsta maakera laastava inimtegevuse eest Ebavõrdsuse ja ebaõigluse vastu võitlejad – rõhutavad, et majanduslikult tugevad riigid on saavutanud oma
8 Rahvusvaheline maksustamine Eesti maksusüsteem peab toetama Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet. Käibemaksuseadus ja tollieeskirjad peavad soodustama kaupade eksporti, importi ja transiiti läbi Eesti. Tulumaksuseadus peab soodustama Eesti ettevõtjate investeeringuid välismaale ning välisinvesteeringuid Eestisse. EML peab vajalikuks Euroopa Liidu siseselt liikmesriikide omavahelise maksukonkurentsi säilimist. EML pooldab ühehäälsuse nõude säilitamist otseste maksude harmoneerimisel. EML pooldab Eesti juriidiliste isikute tulumaksusüsteemi säilitamist. Maksude haldamine Maksude haldamine ei tohi tekitada ülemääraseid kulusid maksuhaldurile ega maksumaksjale. EML on seisukohal, et maamaks praegusel kujul on ülemäära kulukas ja tuleb kas kaotada või ümber korraldada. Maksuhaldur peab suhetes maksumaksjaga pidama kinni hea halduse põhimõtetest ning
mõistetakse kapitali ühte asukohta kogunemist (kontsentreerimist), mille tulemusena tekkiv majanduslik efekt on märkimisväärselt suurem kui sama kapital paikneks hajutatult. Ettevõtja jaoks on investeeringu tegemise koha valikul määrav, kui palju on sinna juba varem kapitali kuhjunud (investeeritud). Ettevõtete kuhjumisel (kontsentreerumisel) mingis regioonis on seal odavam korraldada allhankeid, osta teenuseid, tugevdada infrastruktuuri ja vahetada teadmisi. Aglomeratsioon mõjutab ka maksukonkurentsi. Tänu aglomeratsioonist saadavatele eelistele võivad tuumikriigid (arenenud tööstusriigid) ettevõtteid maksustada kõrgema maksumääraga kui ääreriigid (vähe arenenud riigid), kusjuures ei ole vaja karta kapitali väljavoolu. Tänaseks on juba välja kujunenud kompleksne rahvusvaheline tööjaotus, mille raames arenenud tehnoloogiaga majanduste konkurentsieelised, kus arengupotentsiaal on niigi kõrgem, kasvavad
kapitali ühte asukohta kogunemist (kontsentreerimist), mille tulemusena tekkiv majanduslik efekt on märkimisväärselt suurem kui sama kapital paikneks haju-tatult. Ettevõtja jaoks on investeeringu tegemise koha valikul määrav, kui palju on sinna juba varem kapitali kuhjunud (investeeritud). Ettevõtete kuhjumisel (kontsentreerumisel) mingis regioonis on seal odavam korraldada allhankeid, osta teenuseid, tugevdada infra-struktuuri ja vahetada teadmisi. Aglomeratsioon mõjutab ka maksukonkurentsi. Tänu aglomeratsioonist saadavatele eelistele võivad tuumikriigid (arenenud tööstusriigid) ettevõtteid maksustada kõrgema maksumääraga kui ääreriigid (vähe arenenud riigid), kusjuures ei ole vaja karta kapitali väljavoolu. Tänaseks on juba välja kujunenud kompleksne rahvusvaheline tööjaotus, mille raames arenenud tehnoloogiaga majanduste konkurentsieelised, kus arengupotentsiaal on niigi kõrgem, kasvavad
annaabi.ee 
