Tallinna Raearhiiv sisaldab endas dokumente pärgamente aastatest 1237-1889. See sisaldab nii raamatuid, kirju raele, kodanike raamatuid ja märkmeraamatuid. See on ainult üks osa Tallinna Linnaarhiivist. Veel on arhiivifonde, Mustpeade vennaskonnast.Ürikuid luteri kirikukogudustelt alates Niguliste kirikust ja lõpetades Oleviste kirikuga, seda juba alates aastast 1465. Sisaldab ka dokumente Tallinna kohtutelt, maksuametilt, linnavalitsuselt jne. Veel on märkimisväärseks koguks Linnaarhiivi fotokogum, kus on 4500 pilti sealhulgas haruldastest Tallinna vaadetest alates 19 sajandist. Arhivaalidega saab tutvuda nii otsingumootorite kaudu internetis, kui ka kohapeal uurimissaalis. Kaasa võtta või koopiaid teha pole kahjuks lubatud. Ka on avatud arhiivi juures näitus, mida saab külastada tasuta. Seal saab tutvuda väljapanekuga Tallinna ajaloost dokumentide ja fotode näol
Euroopa Kohus küsimuse vastu 2.2. Kes ei saa küsida? liikmesriigi kohus küsimustes, mille sisuks ei ole õigusemõistmine (nt registrisse kandmise funktsiooni täites) liikmesriigi kohtumenetluse pooled ise üldjuhul liikmesriikide haldusasutused mitteliikmesriigi kohtud, üldiselt ka rahvusvahelised kohtud teised EL institutsioonid Nt pole vastu võetud eelotsuse küsimusi: Hollandi Riiginõukogult, Luksemburgi maksuametilt, Itaalia riikliku süüdistaja ametkonnalt, Itaalia kontrollikojalt, Austria Ringkonnakohtult (ei tegutsenud konkreetses asjas õigusemõistjana), Pariisi linnakohtu advokatuurilt. Euroopa Kohtult saavad eelotsust küsida kõik Eesti maa- ja linnakohtud, halduskohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. 2.3. Materiaalsed tingimused: küsida saab ja/või küsima peab EL õiguse tõlgendamist ja/või kehtivust
5. Töötajana peab esitama tuludeklaratsiooni ja tema deklareeritavad summad on järgmised: a) aastatulu 10000 * 12 = 120000 kr b) töötuskindlustusmakse 60 * 12 = 720 kr c) kohustuslik pensionikindlustus 200 * 12 = 2400 kr d) maksuvaba tulu 2250 * 12 = 27000 kr e) maksustatav tulu 120000 720 2400 27000 = 89880 kr f) arvutatav tulumaks 89880 * 0,21 = 18874, 80 kr g) varem kuude viisi arvestatud tulumaks oli 2100 * 12 = 25200 kr h) saadakse maksuametilt üle määra makstud tulumaksu tagasi 25200 18874,8 = 6325,20 kr 6. Töötaja aasta netotulu 91680 + 6325,20 = 98005,20 kr Rahalised arveldused äriühingus lõppeesmärk, palk, dividendid Äriühingute tulumaksustamine on: lugejas tulumaksumäär, nimetajas baas, tervik, 100%, tervik tulumaksumäär 21/100 = 0,21 palgalt 21/(100-21) = 21/79 = 0,266 kõikidelt maksustatavatelt tuludelt 26/74 = 0,351 va palk
10.1. Karistuse liigid Karistuse liigid on sätestatud KarS §-des 44-54. Need on skemaatiliselt esitatud tabelis 1. 10.2. Rahalise karistuse suuruse leidmine Rahalise karistuse suurus on kahe arvu – päevamäärade arvu ja päevamäära suuruse – korrutis. Päevamäärade arv on näitaja KarS § 44 lg-s 1 sätestatud piirides ja sõltub ainult kuriteo raskusest. Päevamäära suurus sõltub süüdimõistetu sissetulekust pärast tulumaksu mahaarvamist. Selle leidmiseks nõuab menetleja maksuametilt välja andmed isiku deklareeritud tulu kohta. Kui on põhjust arvata, et isik on deklareerinud oma tultu valesti, võetakse päevamäära arvutamisel aluseks tema tegelik tulu, mida menetleja hindab isiku elatustaseme, tema tehtud kulutuste, tunnistajate ütluste jm kriminaalmenetluses koguvate andmete põhjal. Päevamäära niminaalne suurus on 50 krooni. 29 10.3. Lisakaristused
Kogumisfaktooring Sisaldab vaid arvete kogumist, mitte finantseerimist faktoori poolt. Maksufaktooring Tegemist on enamtasutud käibemaksu finantseerimisega, mis tähendab, et eksportöör esitab maksuametile käibemaksudeklaratsiooni käibemaksu tagastamiseks. Vastavalt tagastatavale summale võimaldatakse kohe raha kasutamist. Faktooringufirma saab raha tagasi otse maksuametilt. Regressita Müügiarved müüakse faktoorile nii, et omandiõigus läheb üle. Kui ostja osutub faktooring maksejõuetuks, siis ei ole faktooril õigust varem üle kantud summat tagasi küsida. Regressiga Faktooril on õigus müüa nõue müüjale tagasi, kui ostja ettenähtud päeval faktooring faktoorile arvet ei tasu. Eestis kasutatakse põhiliselt regressiga faktooringut, mis sunnib müüjat tähelepanelikumalt
asjakohastele andmekogudele. See regulatsioon ei kohaldu laenudele, mis on väiksemad kui 143 EUR (vanas rahas 100 latti). Samas, hetkel on Läti parlamendi menetluses tarbijakaitseseaduse muudatusettepanek, millega ka 143 eurost väiksematele laenusummadele kohalduks hindamiskohustus. Juhtudel, kui võetav laen on suurem kui 100 miinimumpalka (28 600 EUR ehk 200*100 latti), peab laenuandja küsima informatsiooni maksuametilt laenuvõtja tulude kohta. Kui laenuvõime hindamine annab tulemuseks, et tegemist on ebapiisava tagasimaksevõimega, siis kui sellest hoolimata laen antakse, loetakse seda heade tavadega vastuolus olevaks. Lisaks seaduses sätestatule on Läti Tarbijakaitseamet andnud välja juhendi, kuidas hinnata laenuvõtjate krediidivõimet. Tegemist ei ole õigusjõuga dokumendiga, kuid sellest hälbimist tuleb Tarbijakaitseametile põhjendada. Vastavalt juhendile:
kui mõlemad abikaasad on Euroopa Liidu liikmesriigi residendid, kelle kogutulu vastab ,, 75%" tingimustele. Teised mitteresidendid ei saa kasutada tulust lubatud mahaarvamisi ega esitada abikaasaga ühist deklaratsiooni. Mitteresident deklareerib Eestis ainult Eesti tulu ja sedagi vaid siis, kui tulumaks pole kinni peetud või on tegemist ettevõtluse tuluga või vara võõrandamisest saadud kasuga. Mitteresident ei saa Eesti maksuametilt maksuteadet tasumisele kuuluva tulumaksu kohta. Residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareeritakse vormil E, muu tulu vormil A. A vormi täitmise juhend on saadaval ka internetis, Maksu- ja Tolliameti kodulehel. Residendist füüsiline isik peab igal aastal deklareerima ka kõik temale aasta jooksul kuulunud madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiad, hääled või õiguse kasumile. See deklareerimiskohustus ei sõltu inimesele
annaabi.ee 
