.......................................................................................... 4 1. 1 Õhutemperatuur......................................................................................................4 1. 2 Termomeetrite liigid...............................................................................................5 1. 2. 1 Tähtajaline termomeeter.................................................................................5 1. 2. 2 Maksimumtermomeeter..................................................................................5 1. 2. 3 Miinimumtermomeeter (1)............................................................................. 6 1. 3 Termograaf (2)........................................................................................................6 2. MATERJAL JA METOOTIKA....................................................................................7 3. TULEMUSED................................................
sajandi keskpaigani loputati elavhõbeda nitraadiga loomanahkasid Hg(NO3)2·2H2O. See eraldas karvad naha küljest. Kuid see lahus ja sellest tulevad aurud olid äärmiselt mürgised. See põhjustas värinaid, emotsionaalset ebakindlust, unetust, nõdrameelsust ja hallutsinatsioone.1941 aastal keelati elavhõbeda kasutamine nahatööstustes. Elavhõbedat kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmiseks termomeetrites ja õhurõhu mõõtmiseks. Meditsiiniline elavhõbedatermomeeter on tegelikult maksimumtermomeeter kapilaaris reservuaari lähedal on peenike kael, millest elavhõbe ennast paisudes läbi surub. Kokkutõmbumisel aga rebitakse elavhõbedasammas "kaelas" katki (vt foto) ja kapilaari sururud elavhõbe enam reservuaari tagasi ei tõmbu. Tema tagasisaamiseks tuleb termomeetrit raputada, st efektiivselt suurendada raskuskiirendust. Teadusajaloos on elavhõbe seotud paljude avastustega. Seda ainet kasutati varem igasuguste mõõtmistega seotud suurustes:
kontakti. Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse järgmiselt: klaastermomeetrid (ehk kraadiklaasid ehk vedeliktermomeetrid), manomeetrilised termomeetrid, dilatomeetrilised termomeetrid ja termoelektrilised termomeetrid. Termomeetrid, mis säilitavad pärast seadistamist esinenud miinimum- või maksimumnäidu, on vastavalt miinimum- ja maksimumtermomeetrid. Maksimumtermomeeter on ka inimese ja loomade kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaas. Igal termomeetril on oma mõõtepiirkond. Kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaasil on see tavaliselt 35...42 °C. Sõna termomeeter võttis prantsuskeelsena (thermometre, praeguses kirjaviisis thermomètre) 1624 kasutusele Jean Leuréchon. Ta moodustas need vanakreeka sõnadest thermos 'soe' ja metron 'mõõt' pärinevatest koostisosadest. On teada, et õhutemperatuuri erinevusi mõõtis õhktermoskoobiga 4
Termomeetreid eristatakse kahe tunnuse poolest, ehituse ning temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse nelja liiki: termoelektrilised termomeetrid, manomeetrilised termomeetrid, klaastermomeetrid(ehk kraadiklaasid), dilatomeetrilised termomeetrid. Osad termomeetrid säilitavad peale seadistamist miinimum- või maksimumnäidu, need termomeetrid on miinimum- ja maksimumtermomeetrid. Inimeste ja loomade kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaas on maksimumtermomeeter. Igal termomeetril on mõõtepiirkond. Kraadiklaasil, mis on mõeldud kehatemperatuuri mõõtmiseks on mõõtepiirkond tavaliselt 35...42°C. Termomeetrite ajalugu 1597. aastal ehitas Galileo Galilei temperatuuri mõõtmise seadme, seda hakati kutsuma õhktermoskoobiks. Jan Rey vedeliktermobaromeeter oli esimene vesitermomeeter, teated sellest pärinevad 1632. aastast. Aastal 1650 valmistas Toskaana hertsog Ferdinand II alkoholi- ehk piiritustermomeetri. 1657
mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse järgmiselt: klaastermomeetrid (ehk kraadiklaasid ehk vedeliktermomeetrid), manomeetrilised termomeetrid, dilatomeetrilised termomeetrid ja termoelektrilised termomeetrid. Termomeetrid, mis säilitavad pärast seadistamist esinenud miinimum- või maksimumnäidu, on vastavalt miinimum- ja maksimumtermomeetrid. Maksimumtermomeeter on ka inimese ja loomade kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaas. Igal termomeetril on oma mõõtepiirkond. Kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaasil on see tavaliselt 35...42 °C. [ 1 ] 1624. aastal võttis sõna termomeeter (prantsuse keeles thermometre) kasutusele Jean Leuréchon , moodustades need vanakreeka sõnadest thermos, mis tähendab soe ja metron, mis tähendab mõõt. Ajalugu
komposiitmaterjalide kvaliteedi kasvuga ning amalgaamtäidiste mitteesteetilise välimusega, kasutatakse tänapäeval amalgaamtäidiseid väga harva. Osad arstid soovitavad ka vanad amalgaamtäidised välja vahetada, kuid ühtset seisukohta selles pole. 6 Termomeetrites/kraadiklaasides: Meditsiiniline elavhõbedatermomeeter on tegelikult maksimumtermomeeter kapilaaris reservuaari lähedal on peenike kael, millest elavhõbe ennast paisudes läbi surub. Kokkutõmbumisel aga rebitakse elavhõbedasammas "kaelas" katki ja kapilaari surutud elavhõbe enam reservuaari tagasi ei tõmbu. Tema tagasisaamiseks tuleb termomeetrit raputada, st efektiivselt suurendada raskuskiirendust. 7 Baromeetrites:
märgatava muutuse kaudu. Mida mahukam on mahuti ja peenem paisumistoru, seda tundlikum on termomeeter. Meditsiinilise termomeetri paisumistoru on juuspeenike ja sellega saab mõõta temperatuuri 0,1kraadise täpsusega. Meditsiinilistes termomeetrites ja teistes täppistermomeetrites kasutatakse paisuva ainena elavhõbedat. Välitermomeetrites elavhõbedat ei kasutata, kuna elavhõbe tahkub temperatuuril 39 °C Maksimumtermomeeter. Meditsiiniline termomeeter on maksimumtermomeeter (tähis skaalal "max"). Termomeetri reservuaari juures paisumistorus on kitsam koht. Soojenemisel tungib elavhõbe kitsusest läbi, kuid jahtumisel katkeb elavhõbeda sammas. Samba pikkus paisumistorus jahtumisel ei muutu. Maksimumtermomeetriga saab mõõta päevast suurimat õhutemperatuuri. Miinimumtermomeeter. Meteoroloogias kasutatakse miinimumtermomeetrit madalaima temperatuuri fikseerimiseks.
ning seeläbi pinnalähedane õhukiht soojeneb CO2, veeaur, metaan, N2O UV-kiirgus: Elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 10-400 nm 10-280 nm UVC 280-315 nm UVC 315-400 nm UVA Osoon: Asub stratosfääris (90%) Freoonid lõhuvad osooni – Cl ja F ühendid Osooniauk – osoonikihi õhenemine pooluste kohal Meteoroloogia: Termomeetrid: Tähtajaline termomeeter – mõõdab momendi temperatuuri Maksimumtermomeeter – mõõdab kõige kõrgema temperatuuri mingi ajavahemiku jooksul. Sammas säilitab kõige kõrgema positsiooni Miinimumtermomeeter – mini ajavahemiku kõige madalam temperatuur Takistustermomeeter Bimetalltermomeeter – kaks erinevat metalli, mis paisuvad erinevalt. Kõverdumine võrdeline temperaturi muutusega Rõhu gradient: Rõhu muutus pikkusühiku kohta Tsüklon ja antitsüklon:
Temperatuuri jaotus õhus põhjustab õhurõhu muutust, õhuvoole, veeauru tihenemist jne. Temperatuuri mõõtmiseks Celsiuse termomeeter. Jää sulamispunkt on märgitud 0-ga ja vee keemistemperatuur 100-ga. ( Fahrenheit´i termomeeter vastavalt 32 ja 212 kraadi.) Absoluutne skaala e. Kelvini skaala - nulli kohal -273 kraadi, see on absoluutne null., sest sellel temperatuuril jääb seisma igasugune molekulide liikumine ja järelikult ei saa madalamat temperatuuri enam esineda. Maksimumtermomeeter - kasutatakse, et teada saada, kui kõrgele temperatuur teataval ajavahemikul on tõusnud. (Miinimumtermomeeter madalama jaoks). Termograaf - märgib temperatuuri muutused. Meteoroloogiline e. psühromeetrionn - 2m kõrgusel, sest näidud olenevad kõrgusest. Psühromeetrionn on väike kapp, õhk saab sealt läbi voolata.Uks avaneb põhja poole. Onnis on psühromeeter, hügromeeter ja max-min.termomeetrid. 3.Õhurõhk
Reaumur´i kraadiks (tähis °R). Reaumur´i skaalas mõõdetud temperatuuride mõõtarvud on väiksemad, mistõttu enne 1940 ilmunud kirjanduse kasutamisel tuleb alati jälgida, millist skaalat on kasutatud ja vajadusel Reaumur´i temperatuurid ümber arvutada, lähtudes seosest 1°R = 1,25°C.Miksimum ja miinimumtermomeeter: Termomeetrid, mis säilitavad pärast seadistamist esinenud miinimum- või maksimumnäidu, on vastavalt miinimum- ja maksimumtermomeetrid. Maksimumtermomeeter on ka inimese ja loomade kehatemperatuuri mõõtmiseks mõeldud kraadiklaas.Õhutemperatuuri ööpäevane ja aastane käik: tähtsaim tegur,mis põhjustb temp.aastast käiku,on kiirgusbilansi muutumine aasta jooksul.Kiirgusbilanss sõltub geograafilisest laiusest,siis ka õhutemp.aastane käik osaleb sellest.aastane käik:1)ekvatoriaalne tüüp 2 max ja 2 min.Max on kevadise ja sügisese ööpäeva võrdsuse aegade lähedal,mil kiirgusbilanss on max
annaabi.ee 
