treenimisvõimalusi igale inimesele, kes tahab olla tugev ja terve. Peeti esimesed ametlikud kergejõustiku ja jalgpallivõistlused 1910 Tartus peeti esimesed poksivõistlused Eestis. Esimesed ujumisvõistlused peeti Sindis, Tartus ja Tallinnas 1911 "Kalev" rajas "Lootuse" väljale kergejõustikuplatsi 1912 Olümpiamängudel Stockholmis osalesid esimest korda eestlased, tehes seda edukalt. Martin Klein tõi Eestisse esimese olümpiaautasu, kreeka-rooma maadluse hõbemedali ja sõudja Maksimilian Kuusik sai III-IV koha. Peeti esimesed autosõidu võistlused 1913 Anton Õunapuu lõpetas Helsinkis kehakultuuriõpingud, saades esimeseks kõrgharidusega kehakultuurispetsialistiks Eestis. Peeti esemene jääpallimats 1914 Peterburis hakkas ilmuma Tõnu Võimula toimetusel "Jõu Ilm", esimene iseseisev spordiväljaanne eesti keeles 1915 Helsinki Ülikooli Võimlemisinstituudis sai esimese eestlannana kehakultuurialase kõrghariduse Anna Raudkats
Ka komisjoni teises filiaalis ei olnud olukord palju parem seal oli käinud Fagott, mille tagajärjel laulsid nüüd kõik töötajad vahetpidamata. Õige pea saabuvad autod ning sõit Stravinski kliiniku poole läheb jällegi kord lahti. Viimaks jõuab Stepanovits ka rahandussektorisse ja on valmis raha üle andma, kui selgub, et rublade asemel on tema käes hoopis dollarid ning vaene mees arreteeritakse. Kiievist saabub veidra telegrammi peale ja lootuses pärida korter Berliozi tädimees Maksimilian Andrejevits Poplavski, ökonomist-planeerija. Korteriühistus ei ole keegi võimeline temaga rääkima ja suundub siis korterisse 50. Ukse avab kass, Korovjev annab liigutava etenduse, kui murtud ta Berliozi surmast on, kass omakorda vaatab külalise passi ja käsib tal kiiresti tagasi Kiievisse sõita. Azazello juhatab tädimehe välja, loobib ta asjad trepist alla, lööb teda praetud kanaga. Poplavski kohtub trepil mehega, kes pärib temalt
Sekretär jutustas Stepanovitsile kogu loo, et sinna ilmus keegi koorijuht näpitsprillides ning kuna ülemusele meeldib igasuguseid ringe korraldada, siis nüüd tehti n-ö kooriring. Sellest ajast peale kõik laulavad oma kabinetis ning järgi ei jäta. Siiski õnnestus raamatupidajal lõpuks raha vastuvõttu toimetada. Seal aga ilmnes, et raha oli läbisegi kokku pandud erinevatest valuutadest: USA dollarist kuni Eesti kroonini. Stepanovits arreteeriti. XVIII peatükk Tegelased: Maksimilian Andrejevits Poplavski Berliozi tädimees (ökonomist-planeerija), Varieteeteatri einelauapidaja Andrei Fokits Sokov, doktor Kuzmin Berliozi tädimees sõitis Kiievist Moskvasse, et pärida Berliozi korter. Taas toimusid kummalised juhtumised maagi korteris ning Poplavski kiirustas sealt minema. Ta oli tark mees ja politseisse ei teatanud, sest niikuinii poleks teda keegi seal uskunud. Ka Sokov läks korterisse, et uurida,
küttepuud. Lahmuse oli tüüpiline Liivimaa mõis. Karjakasvatus ja piimakarjandus oli 19. sajandi lõpul20. sajandi algul juhtiv mõisamajanduse suund Eestis, kui raudteevõrgu rajamise järel tekkisid soodsad tingimused piimaproduktide turustamiseks. Tüüpiline mõisamajapidamistele oli seegi, et seal töötasid oma meiereid ja juustukojad, mis töötlesid ümber nii oma kui ka naabermõisate ja talude piima. ERA, f. 58, n. 4, s. 3372 Ärakiri Lahmuse mõisa endise omaniku Maksimilian Bocki 24. oktoobri 1931 palvest saada tasu maaseadusega võõrandatud mõisa eest ja saada 12 aastaks rendile asunduse krunt nr 43. Maade eest tasu maksmise peakomisjoni otsusel määrati talle 1932. aastal Lahmuse mõisa eest, mille üldsuurus võõrandamisel oli 909,45 ha, tasu 12 162,99 krooni. Maksimilian Bocki volinik asjade ajamisel oli Otto Tief (Eesti Vabariigi viimase seadusliku valitsuse juht 1944. aastal)!
komisjoni teises filiaalis ei olnud olukord palju parem seal oli käinud Fagott, mille tagajärjel laulsid nüüd kõik töötajad vahetpidamata. Õige pea saabuvad autod ning sõit Stravinski kliiniku poole läheb jällegi kord lahti. Viimaks jõuab Stepanovits ka rahandussektorisse ja on valmis raha üle andma, kui selgub, et rublade asemel on tema käes hoopis dollarid ning vaene mees arreteeritakse. Kiievist saabub veidra telegrammi peale ja lootuses pärida korter Berliozi tädimees Maksimilian Andrejevits Poplavski, ökonomist- planeerija. Korteriühistus ei ole keegi võimeline temaga rääkima ja suundub siis korterisse 50. Ukse avab kass, Korovjev annab liigutava etenduse, kui murtud ta Berliozi surmast on, kass omakorda vaatab külalise passi ja käsib tal kiiresti tagasi Kiievisse sõita. Azazello juhatab tädimehe välja, loobib ta asjad trepist alla, lööb teda praetud kanaga. Poplavski kohtub trepil mehega, kes pärib temalt korter 50ne
Lerchenbaum, kes pidi võistlema USA lipu all sõudmises madrustele, kahjuks jäi võistlus ära V suveolümpiamängud, Stockholm 1912. Eestlasi võttis osa 12 ja kõik nad võistlesid Venemaa lipu all. Edukaim oli Martin Klein,kes võistles kreeka-rooma maadluses. Tema ajalooline heitlus Stockholmi olümpial soomlase Alfred Asikaineni vastu kestis 11 tundi ja 40 minutit ning lõppes eestlase võiduga. Lõppkokkuvõttes sai ta 2. koha. Sõudmises ühepaadiga sai Hugo Maksimilian Kuusik 3-4 koha. VII suveolümpiamängud, Antverpen 1920. Eesti lipu all võistles 14 sportlast. Koju toodi 3 medalit, lisaks medalitele olid tublid veel: Aleksander Klumberg- odavise 5. koht, Harald Tammer- kuulitõuge 6. koht ja Karl Kõiv tõstmine 6. koht VIII suveolümpiamängud, Pariis 1924 Eesti olümpiadelegatsiooni koosseisus võistles 47 sportlast. Seekordsed olümpiamängud olid meile rikkad medalisaju poolest. Hästi esinesid spordiareenil veel: Albert Kusnets sai 4
annaabi.ee 
