teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled. 17. Nõudlus - teatud toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 18. Pakkumine - erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. 19. Tasakaaluhind - hind, mille korral nõutav ja pakutav kogus on turul võrdne. 20. Optimeerimine ettetvõttes kasumi maksimaliseerimine või kahjumi minimaliseerimine Ülesanne 2. Ülesanne 3. 21. Mis on mikro- ja makroökonoomika vahe? Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut
SPORDISOTSIOLOOGIA EKSAMIPILETID 7. Rekordite kinnismõte: DSV-d rõhutavad rekordite püstitamist ja ületamist igal võimalikul tasandil ja moel ning nende kaudu saavutada surematuse modernne versioon. 1. Spordisotsioloogia olemus ja funktsioon (kirjelda spordisotsioloogiat kui 5. Spordi globaliseerumine ja kommertsialiseerumine (kirjelda globaliseerumise teadusdistsipliini ning selle eesmärke ja ülesandeid) ilminguid spordi lokaalsel, rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil; millised on spordi Spordisotsioloogias uuritakse sporti ühiskonna vaatenurgast, ühiskonnast ja kommertsialiseerumise olulisemad tunnused) selle arengust sõltuva nähtusena, s.t spordi nähtusi tõlge...
religioonis – mittemateriaalsed; sport – ego, religioon – teiste teenindamine; sport – võistuslik, religioon – koostöö. Kuidas religioon mõjutab sporti: 11. Sport, majandus ja massimeedia Kirjelda millised muutused leiavad aset spordialade struktuuris ja eesmärkides, loomaks spordivõistlusest meelelahutuslik ja tulus vaatemäng Tulemuste suurendamine, tegevuse kiirendamine, dramaatiliste hetkede maksimaliseerimine, kommertslike vaheaegade pakkumine. Kirjelda kas ja kuidas sport on massimeediast sõltuv: Jah, sport on massimeediast sõltuv. Meedial on võimalus luua kangelasi. Meedia saab enamasti otsustada milliseid uudiseid nad edastavad ja millise pildi nad rahvale loovad. Millised on peamised meediaspordi kujutised ja sõnumid: 1) Edu teemad: rõhk võitjatel, kaotajatel ja lõpptulemusel; rõhk suurtel vastasseisudel, tähtsatel väravatel, eneseohverusel võistkonna edu nimel
funktsiooni graafiline kujutis, tootja hinnavaru – toodangu müügist saadud ülejääk 1. Millised lihtsustavad eeldused tehakse firmateoorias? Ettevõte toodab ainult ühte toodet, tal ei ole varusid; toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, firma neid muuta ei saa; ettevõte on ühine üksus, sisemised vastuolud ei ole vaatluse all; ettevõte käitub ratsionaalselt, eesmärgiks on kasumi maksimaliseerimine. 2. Kuidas liigitatakse tootmistegureid? Kapital, töö 3. Millised tootmistegurid kaasatakse esialgsesse analüüsi? Kapital, töö 4. Mida näitab samakulujoone tõus? Kuidas vahetuvad tegurite proportsioonid erinevates kombinatsioonides, nii et kulud jääksid samaks. Kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri panus, kui teise teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused jääks samaks.
Ametnikud on täiskohaga tööl ja saavad palka. Isiklike ja avalike tulude lahus hoidmine, isiklik elu ja tööalane elu eraldatud. Ka füüsiline paiknevus ja tegevused. Töövahendid on organisatsiooni ja mitte töötaja omad. Karjääriredeli olemasolu, ametnike madal voolavus, kõrgendused tööstaaži ning teenete alusel, palk ametikohast sõltuv Kõikide elementide taga on ratsionaalsus ja ennustatavus. Tehnilise tõhususe maksimaliseerimine ja seaduslikratsionaalne autoriteet. 16. Mis on “uus avalik haldus” (NPM)?Miks selle rakendamine ei too alati soovitud tulemusi? “New Public Management” Tarbija, teenuse ja kliendikeskne diskusioon.Erastamine ja dereguleerimine. Kriitika: * Rahva esindus ei ole oluline. *Eelarve tuleb teha pika aja peale ette *Väärtused on konfliktis avaliku halduse väärtustega *Sotsiaalne vastutustunne
funktsiooni graafiline kujutis, tootja hinnavaru toodangu müügist saadud ülejääk 1. Millised lihtsustavad eeldused tehakse firmateoorias? Ettevõte toodab ainult ühte toodet, tal ei ole varusid; toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, firma neid muuta ei saa; ettevõte on ühine üksus, sisemised vastuolud ei ole vaatluse all; ettevõte käitub ratsionaalselt, eesmärgiks on kasumi maksimaliseerimine. 4 2. Kuidas liigitatakse tootmistegureid? Kapital, töö 3. Millised tootmistegurid kaasatakse esialgsesse analüüsi? Kapital, töö 4. Mida näitab samakulujoone tõus? Kuidas vahetuvad tegurite proportsioonid erinevates kombinatsioonides, nii et kulud jääksid samaks. Kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri
funktsiooni graafiline kujutis, tootja hinnavaru – toodangu müügist saadud ülejääk 1. Millised lihtsustavad eeldused tehakse firmateoorias? Ettevõte toodab ainult ühte toodet, tal ei ole varusid; toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, firma neid muuta ei saa; ettevõte on ühine üksus, sisemised vastuolud ei ole vaatluse all; ettevõte käitub ratsionaalselt, eesmärgiks on kasumi maksimaliseerimine. 4 2. Kuidas liigitatakse tootmistegureid? Kapital, töö 3. Millised tootmistegurid kaasatakse esialgsesse analüüsi? Kapital, töö 4. Mida näitab samakulujoone tõus? Kuidas vahetuvad tegurite proportsioonid erinevates kombinatsioonides, nii et kulud jääksid samaks. Kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri
a. Hierarhiline struktuur, selged alluvussuhted ja vastutusalad c. Tasustamise korraldus, palgasüsteemi olemasolu d. Kirjalikud dokumendid asjaajamiseks e. Ülesannete sooritamise hindamise ühtsed alused f. Isiklike ja avalike tulude lahus hoidmine, isiklik elu ja tööalane elu eraldatud g. Motivatsiooni tasustamine (n. tulemuspalk) => Kõikide elementide taga on ratsionaalsus ja ennustatavus => Veel kaks olulist elementi: tehnilise tõhususe maksimaliseerimine & seaduslikratsionaalne autoriteet (sellest varsti rohkem) AGA: Helen Constas 'e jaotus a, b, c bürokraatia; d, e, f, g ratsionaalne korraldus. Ei ole omavahel vastavuses alati. - Mitteformaalsed suhted bürokraatias Blau (1963): mitteformaalsed suhted riiklikus organisatsioonis. Maksuameti ametnikud, kes tegelevad majandusliku kuritegevusega. Kui on probleem, siis peaksid ametnikud arutama seda oma keskastme juhiga ja mitte kõrvalistuvate kolleegidega