Seminari kaasused lahendamiseks. Kaasuste lahenduse vastust põhjendage lühidalt sisuliselt ja ka õiguslikult. 1. 04.01.2010 sõlmisid T. ja AS Nordliising liisingulepingu, mille kohaselt T. kohustus tasuma liisitud sõiduauto „Opel “ eest liisingumakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ja lepingu lisaks olevale maksegraafikule. AS Nordliising lõpetas 04.03.2011 ühepoolselt lepingu, kuna T. oli jätnud tasumata kuus järjestikust makset, kogusummas 3 600 eurot. 03.02.2012 teatas AS Nordliising T-le, et nõuab võlgnevuse tasumist koos viivisega, mille summaks on kokku 7 200 eurot. T. teatas vastuseks, et tunnistab oma võlga liisingmaksete osas ning on valmis selle tasuma, kuid mainitud viivisesumma ei ole küll põhjendatud, kuna AS Nordliising liisis lepingu
LAENUDE ARVESTUS Laenud jagatakse: Lühiajalised laenud – tagasi maksmise tähtaeg kuni 1 aasta Pikaajalised laenud – tagasi maksmise tähtaeg üle 1 aasta Sõltuvalt sellest kust laen on võetud tuleb pidada eraldi kontosid. Lühiajalised tuleb alati eraldada pikaajalistest laenudest, sest bilansis näidatakse lühiajalised kohustused eraldi pikaajalistest kohustustest. Koos laenu saamisega tuleb kohustusena üles võtta ka intressikohustus vastavalt maksegraafikule: Pangalaenu saamine: D – arvelduskonto K – lühiajaline pangalaen K – pikaajaline pangalaen Intressikohustus D – tulevaste perioodide kulud (Muud nõuded) K – intressi kohustus (Muud viitlaekumised) Pikaajalisest laenust viiakse lühiajaliseks laenuks see osa laenusummast maksegraafiku alusel, mis järgmisel majandusaastal tagasi tuleb maksta. Selleks vormistab raamatupidaja memoriaalorderi ehk õiendi.
Millise õigusrikkumisega oli tegemist ? Eelkõige töötaja on rikkunud Töölepinguseaduse § 75. Varalise vastutuse kokkulepe, vastavalt millele võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. (TLS § 75 l 1). Antud juhul varaks võib lugeda natukene raha võetud omavoliliselt kassast. Tulenevalt sellest, peab töötaja tagastama tööandjale kassas olemasolevat summat kas kohe täisulatuses või vastavalt kokkuleppel koostatud maksegraafikule. Töötaja on rikkunud ka ettevõtte töösisekorra eeskirjad, kuna ei pandnud seifi kassaraha täisulatuses õhtuks. See on TLS § 48. Poolte vastastikuste kohustuste l 1 p2 rikkumine - pooled on kohustatud täitma töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid. Vastavalt sellele, võib tööandja mõelda sellest, kas üles öelda töötajaga töölepingu erakorraliselt. On tegemist töölepingurikkumisega. 2 Y soovis Z-lt osta erinevate pindade puhastusseadmeid
momendil järgnevaist: kauba kättesaamisel, osalise või täieliku makse laekumisel. Seega, liisingulepingu sõlmimisel esitatakse kliendile arve, kus on esimene lepingu osamakse ja lepingutasu . Pärast saadud arve tasumist saab klient postiga /e- kirjaga maksegraafiku ja arve, kus on näidatud kogu vara hind koos käibemaksuga. Saadud arve järgsed summad kuuluvad tasumisele vastavalt liisingulepingus kokku lepitud maksegraafikule. Arvel näidatud käibemaksu võib klient deklareerida kogu summas arvel näidatud kuul sisendkäibemaksuna. Edasised regulaarsed lepingumaksed ei ole käive käibemaksuseaduse mõistes. Selleks, et igakuine maksmine siiski meelest ära ei läheks, saadame Teile ka edaspidi arveid, kuid need on sisult siiski vaid meeldetuletused. Kasutusrent on võrdsustatud teenuse müügiga ja samale ostjale teenuse osutamisel regulaarselt
K: müügitulu 100 000 K: tootmisliin 80 000 Renditaja kasumiaruandesse kantakse tootmisliini müügitulu ja müüdud tootmisliini omamaksumus ning nende vahena moodustub tulum (või kadum), antud näites tulum 20 000 krooni. Järgnev rendimaksete laekumine, intressitulude kajastamine ja nõuete perioodiseerimine toimub rendiperioodi jooksul vastavalt maksegraafikule. Edasised raamatupidamiskanded on analoogsed otsese kapitaliseeritud rentimise tehingutele nii siis, kui rendimaksed laekuvad perioodi lõpul kui ka juhul, mil rendimaksed laekuvad perioodi algul. Garanteeritud lõpetamismaksumusega varaobjekti kapitaliseeritud rentimine Rendilepingu sõlmimisel võivad pooled renditava varaobjekti lõpetamismaksumuses kokku leppida. Sel juhul on tegemist garanteeritud lõpetamismaksumusega varaobjekti rentimisega.
.............................. krooni, millele lisandub käibemaks. 2. Lepingu jõustumine, kehtivus. Maksed 2.1. Leping astub jõusse allakirjutamise momendist ja kehtib kuni "....".................... .a. 2.2. Käesoleva lepingu järgi ostetud vara kuulub omandiõiguse alusel liisinguandjale andjale kuni selle vara liisingumaksetena väljaostmiseni liisinguvõtja poolt. 2.3. Liisinguvõtja kohustub maksma vara liisingumakseid ja intresse vastavalt käesoleva lepingu Lisas nr. 1 toodud maksegraafikule. 2.4. Lepingu tähtaja lõppedes ja kõigi käesolevas lepingus toodud tingimuste täielikul ja kõrvalekaldumatul täitmisel ja väljaostumaksete ning intresside täieliku tasumise korral läheb vara omandiõigus üle liisinguvõtjale. 2.5. Maksete mittetähtaegsel tasumisel on liisinguvõtja kohustatud maksma viivist _______ protsenti päevas võlasummast lähtudes. 2.6. Maksete tasumisel arveldatakse kõigepealt viivised, siis intressid ja seejärel liisingumaksed.
annaabi.ee 
