koosnevad kahest monomeerist, mis on ühendatud mustriliselt. Kõik elusolendid on koosnevad polümeeridest. Mõned organismides olevatest orgaanilistest molekulidest on väikesed ning lihtsa ehitusega, omades ainult ühte mõnedest funktsioonaalrühmadest. Teised molekulid aga, eriti need millel on struktuurne roll või need, mis hoiavad endas geneetilist informatsiooni, on makromolekulid. Paljudel juhtudel on nendeks makromolekulideks polümeerid. Näiteks süsivesikud, mis on tavaliste suhkrute polümeerid või nukleiinide ja aminohapete polümeerideks olevad proteiinid. Sinna hulka kuuluvad veel ka näiteks DNA ja RNA, mis sisaldavad meie geneetilist informatsiooni, kuid on samas ka nukleotiidide polümeeriks. Puud ja taimed on tselluloosi polümeerist. See on see sitke osa, mida võib leida koorest ja vartest. Suled, karvad, juuksed ja küüned on kõik kerantiinist, mis on samuti polümeer.
Põhibioelemendid on näiteks H,C,O,P,S. Makroboielemendid esinevad organismis ioonidena, vajatakse üle 100 mg päevas. Makrobioelemendid Ca, Na,K,Mg,Cl. Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik. Mikrobioelemendid: Fe,Cu, Zn, Mn,Co, I,Mo,V,Ni.... Tulevad iniemese organismi toiduga. Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid,valgud, nukleiinhapped. Biomolekulid ei esine väljaspool elusorganisme. Suuremad ja keerulisemad kui teised molekulid. Nimetatakse ka makromolekulideks. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilsed omadused. Aatom- koosneb aatomituumast, elektronidest, prootonitest, neutronitest. Aatomil endal laengut pole vaid on aatomituumal. Elektron on negatiivse laenguga aatomituuma osake. Prooton on positiivne laengukandja aatomituumas. Neutron on neutraalne osake aatomituumas. Isotoobid on keemilse elemendi teisendid, mis ereinevad üksteisest neutronite arvu poolest.
mahl (2) Puhvrid ja pH · Kui H+ lisatakse puhtasse vette (pH 7), siis pH muudab vee happelisemaks. · Puhvrid on lahustid vees, mis ei muuda pH-d. Puhvrid ja bioloogia · Terve organism peab säilitama kehavedelike pH kindlaks püsides. · Kui vere pH väheneb 7.0 = atsidoos · Kui vere pH suureneb 7.8 = alkaloos Makromolekulid · Süsivesikud, lipiide, proteiine ja nukleiinhappeid kutsutakse makromolekulideks nende suuruse pärast. · Koosnevad paljudest korduvatest ühikutest. Vee dehüdratsioon ja hüdrolüüs Dehüdratsioon veetustamine - vee molekulide eemaldamine · Kasutatakse selleks, et monomeere saaks liita polümeerideks. Hüdrolüüs vee molekulide lisamine · Kasutatakse polümeeride lammutamiseks monomeerides. Iga reaktsiooni jaoks vajatakse spetsiifilisi ensüüme.
• MAKROBIOELEMENDID: Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- • Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik • MIKROBIOELEMENDID: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Biomolekulid • Biomolekulid: • Sahhariidid • Lipiidid • Valgud • Nukleiinhapped Biomolekulid ei esine väljaspool elusorganisme. Suuremad ja keerulisemad kui teised molekulid. Nimetatakse ka makromolekulideks. • Molekul – aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. • Aatom – keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne • Keemiline element esineb liht – ja liitainete molekulides aatomitena • Molekulid koosnevad aatomitest • Aatomituum – positiivse laenguga aine tihe kogum aatomi keskosas, koosneb prootonitest, neutronitest ja elektronidest
neutronid ja elektronid. Aatom on väikseim iseseisvalt eksisteeriv keemilise elemendi osake. Organismis ei eksisteeri aatomid mitte iseseisvalt, vaid kuuluvad keemilise ühendi koostisse. Molekul aine osake, mis koosneb kahest või enamast keemiliste sidemetega seotud aatomist. Molekulid koosnevad omavahel keemiliste sidemetega seotud aatomitest. Kõige väiksemad molekulid sisaldavad kaht aatomit, kuid suurimad (nagu DNA) üle miljoni. Väga suuri molekule nimetatakse makromolekulideks (elusolendite olulisim koostisosa) Keemiline element teatud kindel aatomite liik Inimese organismi koostisesse kuulub üle 70 elemendi. Neli elementi süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik - moodustavad üle 95% keha massist. Neid elemente saame peamiselt orgaaniliste ühenditena toidust ning joogiveest. Ülejäänud elementideist on enamik vajalikud vaid väikestes kogustes. Suuremat osa neist saab mineraalaineid sisaldavat toitu süües.
plastkomposiitmaterjalid Polümeermaterjalide liigitus, saamine, molekulaarstruktuur, kasutusalad Polümeermaterjalid jagunevad: 1) plastid, kile, komposiit 2) kiud 3) elastomeerid 4) sideained, liim 5) pinnakatted, värvid, lakid Polümeermaterjalide saadakse polümerisatsiooni käigus, mille lähteaineks on monomeerid. Polümeerid tekivad monomeeride liitumisena makromolekulideks sünteesireaktsioonis. Polümeerid on molekulaarstruktuurilt suure aatomite arvuga makromolekulid. Peamised kasutusalad on: pudelite (gaseeritud jookide, ketšupi, majoneesi jne) valmistamine, nõude (ahju ja mikrolaineahju panemiseks mõeldud) valmistamine, plastmassist söögiriistade valmistamine, kilekottide valmistamine. Plastide liigitus termomehaaniliste omaduste järgi Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponendiks on polümeerid. Mitmekomponentse
põhiaminohappe baasil võimalik 2,4 x 1018 valgu teke). Polüpeptiid - ühend, mis koosneb paljudest (20-50) AH-jääkidest. Kokkuleppeliselt nimetatakse valguks polüpeptiidahelat, milles on üle 50 AH-jäägi. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga Biokeemia Polümeriseeruda (lähteaine molekulide liitumine suurteks makromolekulideks) võib erinev arv AH, kuid ühes polüpeptiidahelas ei saa olla üle 600 AH. Praeguseks on tuvastatud ligikaudu 1500 valgu AH koostis. Esimesena avastati insuliini AH koostis (F. Sanger 1954). Insuliin koosneb 51 AH-jäägist. 2. Valgud on kõrgmolekulaarsed ühendid. Kõik valgud on kõrgmolekulaarsed ühendid, s.t. et nad on suure molekulmassiga (M). Erinevate valkude molekulmasside erinevused võivad olla suured: glükagooni molekulmass 4 000
Fosfor - osaleb makroergiliste sidemete moodustamises (ATP sünteesil). Nukleiinhapetes, fosfolipiidides. Väävel - naha, juuste ja küünte valkudes. Ah, koensüümide vitamiinide koostises. -S-S- side (disulfiidside), mis tagab paljude valkude ja ensüümide sekunaar- ja tertsiaalstruktuuri. Biomolekulid: Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Biomeolekulid ei esine väljaspool elusorganisme. Nimetatakse ka makromolekulideks. Molekul - aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on aintud aine keemilised omadused. Aatom - keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Aatomituum - positiivse laenguga aine tihe kogum aatomi keskosas, koosneb prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Elektron - neg laenguga osake aatomituumas. Prooton - positiivse laenguga. Neutron - laenguta osake. Ioonid - pluss- või
- C aatomid paigutunud tetraeedriliselt, asuvad üksteisest võrdsel kaugusel - polümeer süsiniku aatomitest Suurim teemant Cullinan (3106 ct, 621g) leiti 1905.a. Lõuna Aafrikas ‘Premier’ kaevanduses (kokku saadi sellest 105 briljanti, neist suurim Cullinan I, 530,2 ct) GRAFIIT Kihiline heksagonaalne struktuur (Kr. graph( - Vastavalt sp2-hübridisatsioonile ühinevad kirjutan C aatomid makromolekulideks – kuueaatomiliste rõngaste lõpmatud kihid Kihid eralduvad kergesti: → joonistusvahend, määrdeained. G. on pehme. sp2-hübridisatsioon on stabiliseeritud delokalis-d π-sideme poolt (moodustub iga makromolekuli aatomi neljanda elektroni arvelt). Erinevalt benseenist on π -side grafiidis delokali-
annaabi.ee 
