6. Olulisemad mükobakteritel esinevad virulentsusfaktorid · Tuberkuloosile on iseloomulikud haigusprotsessi haaratud kudede destruktsioon ja fibroos, mis on põhjustatud eeskätt organismi immuunvastusest M. tuberculosis'ele kui fakultatiivselt intratsellulaarsele patogeenile. · Osa tuberkuloositekitajaid hukkub fagolüsosoomis, teine osa aga jääb ellu ning paljuneb edasi makrofaagi tsütoplasmas. · Kopsudest levivad tuberkuloositekitajad makrofaagidega lümfo- või hematogeensel teel. 7. Tuberkuloosi patogenees · Nakatumine toimub enamasti piisknakkusena. · Esmase tuberkuloosi korral tuberkuloositekitajad levivad lümfo või hematogeensel teel organitesse: kops, lümfisõlmed. · Tuberkuloositekitajad on organismis rakusisesed parasiidid. Haiguse algstaadiumis paljunevad nad makrofaagides (mittetäielik fagotsütoos).
Haiguse kroonilise kulu korral on kasvikutel avastatud viirust orofarüngeaalpiirkonnast kuni 251 päeva pärast nakatumist ja põrsaste verest 210 päeva parast nakatumist, kes on nakatunud in utero. · SRRS põdenud võõrutatud põrsad ja kesikud eritavad viirust 4-5 nädalat · Vanemad sead, sh. suguloomad 2 nädalat · Välitingimustes nakatunud loomad levitavad viirust kuni 90 päeva · Inkubatsiooniperiood kuni seitse päeva · SRRS viirusel on tropism makrofaagidega, samuti kujuneb rakuline immuunvastus ja limaskestade kahjustus. Viirus paljuneb haiguse akuutses faasis peamiselt makrofaagides ja kopsus, viirus persisteerub tonsillides ja kopsu makrofaagides. · SRRS viiruse antigeeni on leitud erinevate kudede makrofaagides, sh. lihaskoes. Tiined emised Lakteerivad emised · 1-2 nädalat vältav isutus · Isutus kogu laktatsiooni
Jaguneb kollaseks ja punaseks luuüdiks. Sünnijärgses perioodis paikneb inimese vereloome ehk hemapoeetiline kude punases luuüdis. · Tüümus - asub südame kohal otse rinnakuluu all. Tüümuse parenhüümil eristatakse tsentraalselt paiknevat säsi ja seda ümbritsevat koort. Ainus lümfoidorgan, kus immuunvastust ei genereerita. Tüümuse epiteelitrakud toodavad hormoone: tümosiini ja tümoetiini. Endotermaalset päritolu rakud koos makrofaagidega loovad barjääri, millega küpsevad T rakud eraldatakse ülejäänud organismist. Samuti loovad nad barjääri tüümuse koore ja säsi vahele, kus toimuvad küpsemise eri faasid. Lümfotsüütide küpsemise käigus nad interageeruvad struuma rakkudega, mis toodavad regulatoorseid faktoreid ja MHC I ja MHC II molekule. Tüümuses toimub negatiivne ja positiivne selektsioon. SEKUNDAARSED LÜMFOIDORGANID ehk perifeersed lümfoidorganid - on spetsiifilised, peamiselt
Jaguneb kollaseks ja punaseks luuüdiks. Sünnijärgses perioodis paikneb inimese vereloome ehk hemapoeetiline kude punases luuüdis. Tüümus Asub südame kohal otse rinnakuluu (sternumi) all. Tüümuse parenhüümil eristatakse tsenraalselt paiknevad säsi ja seda ümbritsevat koort. Ainus lümfoidorgan, kus immuunvastust ei genereerita. Tüümuse epiteelitrakud toodavad hormoone: tümosiini ja tümoetiini. Endotermaalset päritolu rakud koos makrofaagidega loovad barjääri, millega küpsevad T rakud eraldatakse ülejäänud organismist. Samuti loovad nad barjääri tüümuse koore ja säsi vahele, kus toimuvad küpsemise eri faasid. Lümfotsüütide küpsemise käigus nad interageeruvad struuma rakkudega (epiteelrakud, dendriidid, makrofaagid), mis toodavad regulatoorseid faktoreid ja MHC I ja MHC II molekule. Apoptoosi suunatakse T-rakud, kui nad ei tunne Ag- MHC kompleksi; liiga tugev
• Sekreteeritavad proteiinid indutseerivad granuloomide teket nimetatud organites, kaugelearenenud vormi korral ka teistes organites. • Invasiinid (Francisellal ka) limaskestade epiteeli läbimiseks. Levib intratsellulaarselt makrofaagides. • Inhibeerib PMN degranulatsiooni, väldivad seerumi bakteritsiidset toimet, levivad põrna ja maksa. Francisella • Antifagotsütaarne kihn • Rakusisene patogeen, seerumresistentne, fagotsüütidele resistentne. Levib intratsellulaarselt makrofaagidega. • Endotoksiin vähemaktiivne kui tüüpilistel G- pulkadel. Haigused. Brucella • Brutselloos: algsed mittespetsiifilised sümptomid – väsimus, külmavärinad, higistamine, müalgia, kaalukaotus, artralgia, palavik. Võib esineda unduleeriv palavik. Võib areneda süsteemseks haaratuseks – GI, luud või liigesed, hingamisteed, teised organid. Elutseb erütritoolirikastes kudedes (emakas, platsenta, munandimanused, rinnapiim)
vereringes. Stimuleeritud B-rakk võib areneda B-mälurakuks. B-rakud käituvad ka kui antigeeni esitavad rakud (APC) T-lümfotsüütidele. Subpopulatsioonid B1, B2. 33 T-rakud Kui tunnevad ära oma antigeeni, vastavad nad klonaalse proliferatsiooniga ja kannavad üht kahest funktsioonist: Th rakud (CD4), T-helper-rakud amplifitseerivad/aitavad immuunvastusele kaasa peamiselt tsütokiinide produktsiooniga. Nad interakteeruvad makrofaagidega ja produtseerivad ka tsütokiine, seeläbi nad aktiveerivad immuunsüsteemi rakke (stimuleerivad B-, Tc-rakkude, makrofaagide ja enda proliferatsiooni). Th rakud jagunevad Th1 ja Th2 Tc-rakud (CD8); T-tsütotoksilised rakud tapavad rakke antigeen-vahendatud mehhanismide kaudu. Seostuvad pinnaretseptorite antigeensete sidumiskohtade abil anormaalsete pinnaomadustega rakuga (organismi muundunud raku või võõrrakuga) ja hävitavad selle
annaabi.ee 
