ringi võõrsil 68:89 Siauliaile kaotanud Rock dikteeris Euroopa avakohtumises laupäeval, 11. oktoobril kell 17:00 Kalev ühe suurklubi Lietuvos rytase vastu sündmuste käiku Kiili Spordihallis Makedoonia tippklubi HC Vardar PRO- alates avavilest. Seisul 11:11 mindi juhtima 15:11 ja Skopje meeskonnaga. võideti esimene veerandaega 19:15. Teisel veerandajal venitasid tartlased oma edu 34:23-le ning võitsid poolaja Lisaks makedoonlastele leidub Makedoonia pealinna 39:30.Teisel poolajal lagunes leedulaste mäng täielikult. Skopje võistkonnast 4 serblast, 3 montenegrolast ja Rock oli ees 57:36 ja juhtis kolmanda veerandaja lõpuks ukrainlane. 63:44. Neljas periood oli vaid lõppseisu vormistamine ning valitsev Eesti meister teenis tabelisse 79:66 võidu. Korduskohtumine peetakse 18. oktoobril Makedoonias. Sarja esimeses ringis olid sokolaadipoisid 83:58 üle
VII sajandil Kesk-Aasiast Balkani poolsaarele rännanud bulgaari ja türgi hõimudest ning siia sajandi võrra varem asunud slaavi hõimudest. 681. aastal lõid need rahvad koos I Bulgaaria riigi, kus nad lõimusid ning rajasid nii aluse tänapäeva bulgaaria rahvale. Sealsele rahvale on tugevat mõju avaldanud ka kohalikud elanikud, nagu traakia ja gooti hõimud, kes elasid sel alal enne slaavlaste tulekut. Keele poolest on bulgaarlased lähimad makedoonlastele. Bulgaaria territooriumi on valitsenud katoliiklased, slaavlased, bütsantslased, türklased, ent kõige suurem mõju sellele paigale on olnud Kesk-Aasia bulgaari hõimudel. Nende mõjuvõim laienes seni, kuni ulatus praeguse riigi piirideni ja Makedoonia vabariigini (paljud nimetavad Makedoonia vabariigi elanikke tänaseni bulgaarlasteks). Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose poolt
1)Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju.Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimis...
Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus 1) Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju. Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil.
kultuurist: VII sajandil Kesk-Aasiast Balkani poolsaarele rännanud bulgaari ja türgi hõimudest ning siia sajandi võrra varem asunud slaavi hõimudest. 681. a-l lõid need rahvad koos I Bulgaaria riigi, kus nad lõimusid ning rajasid nii aluse tänapäeva bulgaaria rahvale. Siinsele rahvale on tugevat mõju avaldanud ka kohalikud elanikud, nagu traakia ja gooti hõimud, kes elasid sel alal enne slaavlaste tulekut. Keele poolest on bulgaarlased lähimad makedoonlastele. Bulgaaria territooriumi on valitsenud katoliiklased, slaavlased, bütsantslased, türklased, ent kõige suurem mõju sellele paigale on olnud Kesk-Aasia bulgaari hõimudel. Nende mõjuvõim laienes seni, kuni ulatus praeguse riigi piirideni ja Makedoonia vabariigini (paljud nimetavad Makedoonia vabariigi elanikke tänaseni bulgaarlasteks). Bulgaaria ajaloo tähtsündmusteks loetakse slaavi kirja loomist vendade Kyrillose ja Methodiose
õigusteadusest, ajaloost, filosoofiast jne ) Ülistas mitmes kõnes Ateena linna: ,,Panegüürika", ,,Rahu", ,,Panatenaia kõne". Oli tähtis isik poliitikas. Tema kõned peegeldavad 4. saj ateena ühiskonda ja sealsete erakondade kemplemist. Andis tooni vastasseis tema enda ja tema vastase demokraatia pooldaja Demosthenese vahel. Isekrates pooldas valgustatud monarhiat, oli makedoonia kuninga Philippos II pooldaja.a elu lõpul pettus makedoonia kuningas Philippos II, kui kreeka väed olid makedoonlastele kaotanud, siis Isokrates näljutas end surnuks. Demosthenes ( 384-322 eKr) Demostheneselt on säilinud kokku 61 kõnet ja kirja, millest ehtsateks peetakse u neljakümmet. Tuntumad kõned: 3 filipikat ( ,,Kõned Philippose vastu" ) 3 Olynthose kõnet ,,Kõne pärjast Ktesiphoni kaitseks" Pooldas Kreeka iseseisvust. Noorena olevat olnud kogelev kõnemees, harjutades sai aga suureks kõnemeheks. Tema esimesed kõned olid kohtukõned tema isa
hävitada: teebalased müüdi orjusse ja linnas säilitati, kultuurilembese zestina, ainult möödunud sajandi kuulsa koorilüüriku Pindarose maja. Kreeka riikide vastupanutahe oli sellega murtud ja Aleksander võis asuda ellu viima isa Aasia-vallutamise plaane. Sõjaretk kavandati hellenite ühisüritusena, kättemaksuks Xerxese sissetungi eest Kreekasse poolteist sajandit varem. Seetõttu kutsus Aleksander makedoonlastele lisaks osalema ka kreeka riikide liiduvägesid, mis, tõsi küll, tegelikus võitluses kuigu suurt osa ei mänginud. Erandiks kujunes Tessaalia ratsavägi, mida Aleksander kasutas reeglipäraselt faalanksi vasakul tiival (paremal tiival võitles ta ise oma hetairidega). Väe põhijõu moodustasid seega makedoonlased, kellele lisandus kreeka palgasõdureid ning abivägesid Traakiast ja Illüüriast. Laevastik oli üsna nõrk. Aleksandri peamine abiline
Umbes samasse aega tuleb paigutada ka Samaria skisma, st samaaria koguduse lõplik eraldamine ja oma templi püstitamine Garitsiimi mäel. Ca 120 on kindlasti juba eksisteerinud Garitsiimi tempel (2 Makk 6.2). Kuna Nehemia ja Bagoase ajalgi miski ei viita sellele, et Samaarial oleks olnud oma pühamu. Josephos teab jutustada, et Samaaria maavalitseja, kes erinevalt Jeruusalemma ülempreestrist kohemaid kapituleerus makedoonlastele, sai tasuks aleksandrilt loa ehitada uus pühamu. Aga Josephose sõnu ei saa uskuda, sest samaariavastane poleemika on seal liiga tugev ning lisaks sellele aetakse segi eri aegade isikud ja sündmused (ülepreestri poja äraajamine Nehemja poolt vrd Neh 13.28). Usutav võiks Josephose juures olla ainult see,et Aleksandri ajal võidi rajada samaarlaste tempel. Pühaks kirjaks peavad samaarlased ainult Pentateuhi. See ei saa olla omandanud lõplikku kuju Babüloonia eksiili tõttu- enne ca 400
faalanksisse. Pidi taotlema eliidi lojaalsuse, sõjalistes ametites oli makedoonialased, aga tsiviilametites oli kohalikud. Ta pidi käituma nagu Aasia kuningas. Tema muutuine pärsia kuningaks, hakkas kandma avalikel puhkudel pärsia päraseid riideid (mitte kreeklaste ees), Roxana oli kesk-aasia päritolu, paksu pahameelt makedoonlastel ja kreeklastel , nõudis seda etiketti et kuninga ees maani maha kummardama. Proskynesis. Aasialastele oli see normaalne , kreeklastele ja makedoonlastele tundus see alandav, tugevad konfliktid, kes keeldusid seda tegemast. Tema iseloom oli, ta oli endast ülimal heal arvamusel, talle oli omane selline äkiline meelelaad, oli pahe joomisega, allikatest hästi teada, et pidutsused kestsid hommikutundideni. See tekitas konflikte ja tekkis ka küsimus, et see enda esinemine, kas see oli tingitud aasialaste moodi käitumisest, või ta hakkas hulluks minema. Võisid kombineeruda.
annaabi.ee 
