Seejärel tuleb seapekk tükeldada ja pruunistada ja siis tuleb hautada, lisada maitseained ja püreestada. 3. Lasanje- Valmistamiseks kasutatakse lasanjeplaate hakklihakaste,valget põhikastmel valmistatud kastmeid ja juustu. Nimetatud komponendid asetatakse kihiti lasjanevormi, pealmiseks kihiks valge kaste, ning puistatakse üle riivjuustuga(parmesan). Rooga küpsetatakse tavalises ahjus 170 c 1-2 tundi. 4. Iseloomusta süsivesikuid?- Leidub pagaritoodetes, viinamarjades,makaronides. Päevasest toidu kogusest peaksid moodustama 60%. On energia allikas 5. Mis on karask?- Kuuluvad eesti rahvustoidu hulka. Karaskitainad on pehmed. Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga. 6. Nimeta tuntumaid eesti rahvusroogi ja iseloomusta neid?- Verikäkist lõigata masinaga õhukesed viilud. Viilud kuivatada ahjus +100 110C juures krõbedaks. Verikäkk ehk veritsipsid Mulgipuder- Pudru sisse võivad jääda kartulitükid. Serveeri koos
ja fruktoos (puuviljad), sahharoos (lauasuhkur), laktoos (piim), maltoos (teraviljatooted), tärklis (kartul) ja kiudained (teraviljad, puuviljad). Kiudained tagavad hea seedimise. Puu- ja köögiviljade tarbimisel tuleks eelistada värskeid vilju – kõrgel temperatuuril töötlemisel ja pikaajalisel säilitamisel lähevad olulised mineraalid ja vitamiinid kaduma. Tärklis moodustab enamuse tarbitavates süsivesikutest – seda leidub palju leivas, saias, kartulis, makaronides, teraviljahelvestes. Toidule parema maitse andmiseks lisatakse sellele tihti liiga palju suhkrut. See võib tekitada magusasõltuvust. (Tervise Arengu Instituut, 2015b) Magusasõltuvuse põhjused on erinevad: psühholoogilised, harjumus, suurenenud energiavajadus. Suhkrurikkad toidud on küll maitsvad ja energiarikkad, aga annavad vähe vitamiine ja mineraalaineid. Autoril on nädala ostukorvis mitu magusat toodet: kaks maitsesatud jogurtit, aaloe vesi ja magus batoon
struktuur moodustumine ja taigna kerkimine kestab kauem. Tärklise muundumine Jahu värvus Tyr oksüdatsioon türosinaasi toimel Mõru maitse lipoksügenaas Kummivaigud - rukkis Sooda ja B1 Sai on veidi energiarikkam (210-260 kcal) kui leib (190-220) Valgud: rukki-, nisu ja odrajahus on kõigis valku ~10% ja vett 14 % Nisukliides 16,6 ja nisuidudes 25% kamas 13,8% valku Keedetud makaronides 3,4 % valku ja 78 % vett Rukkileivas on keskmiselt 6-7 % valku ja 45-55 % vett Vitamiine on samuti rukkijahus oluliselt rohkem kui nisu- ja odrajahus: E vitamiini on rukkijahus ~2* rohkem kui odrajahus ja 5* rohkem kui nisujahus. Foolhapet on rukkijahus ~4* rohkem 69 mkg nisu ning odrajahus 20mkg. Foolhappe hulk leivas varieerub tugevasti: täisteraleivas ~50 mkg, teistes leibades 20. Sepikus 39. Samuti on B1 vitamiini täisteraleivas
Külmas vees tärkliseterad ei lahustu, kuid punduvad. Kõrgemal temperatuuril (5070 oC) hakkavad nad vee toimel tugevasti paisuma, terade maht üha suureneb, kuni lõpuks nad lagunevad ning tekib kleepjas lahus. Seda tärklise omadust kasutatakse nii kisselli keetes kui ka kliistrit tehes. Arvestama peab sedagi, et pikka aega seisnud kartulijahu hakkab oma kliisterdamisomadusi kaotama. Vahel tuleb aga tärklise kliisterdumist toiduainetes lausa vältida: näiteks makaronides, mida valmistatakse tainast ning kuivatatakse mitu tundi mõõdukas soojuses. 6 Ehitus Tärklis on jääkide polümeerid (C6H10O5)x . Taimsed varuained, mida leidub seemnetes, mugulates jne. Eestlase menüüs on põhilised allikad teraviljasaadused ja kartul. Amüloos: x~200 normaalahelaga polümeer. Lahustub vees teda on tärklises10 - 25%.
o teravilja liigist o sordist (klassist) o kasvukohast o küpsetamise astmest Nisuvalkudel on omadus veega segamisel paisuda ja siis moodustab liimvalk, on väga tähtis pagaritööstuses. Rukki- ja odravalgud moodustavad nõrga, raskesti väljapestava liimvalgu. Kaera-, riisi- ja maisivalgud liimvalku ie moodusta. Liimvalgul on tähtis osa leiva- ja makaronitoodete valmistamisel: leivas põhjustab poorsust ning makaronides tugevust ja murdumatust. Teravilja toiteväärtus Teraviljad sisaldavad keskmiselt: o 75% süsivesikuid, o 10-15% valku, o 2% rasva o 10-15% vett. Hirss (Panicum miliaceum) Hirss on väikeseteraline soojalembeline teravili, mis on suure tähtsusega kuivades ja vaestes Hiina, India, Aafrika ja Venemaa piirkondades. Umbes 85% maailma hirsitoodangust kasutatakse inimtoiduks. Kuna hirss
grillkananaha, sest naha all kolesterool ja rasv), eelista taimeõlisid. 6. Hinda valke! valgud on rakkude ehitusmaterjaliks ja organism vajab kogu aeg materjali kasvamiseks taimsed valgud esinevad juur- ja puuviljades, loomsed piimas,munas,lihas jne. 7. Ole ettevaatlik süsivesikutega ja vali neist "parimad"! süsivesikuid leidub puu-ja juurviljades, leivas, saias, vees, mees, suhkrus, jahutoodetes, makaronides, maiustustes, kookides, kreemides, mahlades jne. mesi- ära lisa mett soojendatud toitudele, kuna soodustab jääkainete teket. 8. Mineraalaineid võib vaja olla ainult mikrogramme ! unehäired jalalihaste spasmidest võivad põhjustatud olla Ca-Mg puudusest! Mg leidub maapähklites, karedas joogivees, lihvimata riisis, tomatis, täisteratoodetes, kartulis , Ca leidub munakoortes, piimas jne. K leidub piimas, kartulis, hernes, rosinas, mustsõstras. 9
annaabi.ee 
