See kuidas Varvarale kingitusi saatis oma viimase raha eest, mundri pandib, uute riiete raha üritab neiule anda jne. Siis on ta juba vaene mees. Ja mitte ainult varaliselt vaid ka vaene mees, et endale nii tegi. Küll aga Varvara kunagi ei keeldu kingitustest. Jah, ta ütleb alati, et Makar käitub vastutustundetult talle oma viimase raha eest kinke ostes aga ta kunagi ei keeldu pakutust. Võib ehk asi olla selles, et Varvara mõistab, kui oluline või kui palju see Makari jaoks tähendas, et ta sai Varvarat aidata. See oleks nagu olnud tema eksisteerimise põhjus. Kuigi Varvara kunagi ei keeldunud pakutust, võttis ta vastu siiski kõik mis jäi tema mõistes piiridesse. Näiteks selle 100 rubla andis ta ju tagasi. Minu jaoks isiklikult jäid Varvara motiivid veidi segaseks, sest samal ajal kui ta kõik pakutu vastu võttis, ta muretses Makari rahalise olukorra üle. Samas tundub mulle, et kui
Esialgu oli Ivan selle võimumängu ohver. Ühe, tõsi küll küsitava usaldusväärsusega allika kohaselt kasvas Ivan taltsutamatuks noorukiks, kellele meeldis Kremli tornidest koeri surnuks visata ja kelle loomus oli kummaline segu matslikust julmusest ja õpetatud vagadusest. Õhtuid veetis ta koos sõprade- kambaga Moskva tänavail mürgeldades ja inimesi pekstes, päevad pühendas aga kirikuisade ja pühakute elulugude lugemisele, millele teda ärgitas metropoliit Makari. Noore suurvürsti välimus avaldas muljet: peaaegu 1,8 meetrit pikk, hea kehaehituse, hallide silmade, ruugete juuste ja kotkaninaga. Ivani esimene poliitiline tegu tuli 1543. aasta detsembris, kui ta käskis kinni võtta ja tappa vürst Andrei Suiski. Kolmkümmend Suiskit pooldanud bojaari poodi. Väär oleks siiski arvata, et see andis noorele suurvürstile täieliku sõltumatuse. 1546. aastast läks mõju valitsusasjades Ivani onude Juri ja Mihhail Glinski kätte.
16. sajandi algul jätkus Vene maade liidendamine: Pihkva, Smolensk, Rjazan. Vene tsaaririigi rajajaks, isevalitsuse loojaks ja paljude reformide läbiviijaks sai Ivan IV, kes pälvis lisanime Julm. 1547.a. jaanuaris laskis ta end kroonida Vene tsaariks. Riigijuhtimise paremaks korraldamiseks moodustas Ivan III uue valitsemisorgani Valitud Raada, millesse kuuluvad isikud valis välja tsaar ise oma usaldusaluste hulgast. Algul juhtisid raadat metropoliit Makari ja ülempreester Silvester. Valitud Raada tegelikeks juhtideks kujunesid Aleksei Adasev ja vürst Andrei Kurbski. Loodi välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Saadikud tulid 1594.a. kokku koosolekuks, mis sai nimeks Maakogu, mingeid ülesandeid sellele aga ei antud. Suure riigi õiguskorra ühtlustamiseks kehtestati 1550.a. "Tsaari koodeks". Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused
Tekst sisaldab paroodiaid konkreetsetele teostele. See on autori teadvuse väljendus. (Gogol) ,,Nikiforvitsi ja Kalasnikovi tüli". Paroodia Gogoli epigoonidele. Astub poleemikasse Gogoliga. Juba esimeses teoses kasutab Dostojevski ,,teisikute süsteemi". Peategelasel on teoses palju teisikuid ,,teisiklus". Väga levinud oli romantismis, eriti saksa romantismis. Peategelase pahupool tekstis. (,,Idioot", ,,Sortsid", ,,Kuritöö ja karistus", ,,Teisik"). Kes on Makari teisikud? Gorskov väikeametnik, kes võidab lootusetu kohtuprotsessi. Suri suurest õnnest. Tal läks veel halvemini kui Makaril
õnnestunud kohta põlistada. Ivan IV pidas vajalikuks kindlustada vene õigeusu seisundit. Eriti oluliseks kirikukogus sai Stoglavi kogu 1551 aastal. Ivan IV soovil otsustas kirikukogu teha preestrite õpetamise kohustuslikuks.Nagu Lääne-Euroopas, nii ka toimus Venemaal võitlus kloostrimaade pärast. Ivan tuli välja väitega, et need mungad, kes on siit ilmast lahkunud, ei saa enam maaomanikud olla, kuid metropoliit Makari pidas seda jumalavallatuks. Lõpuks lepiti kokku, et kirikud võisid omaks pidada neid maid mis nad olid saanud enne Ivani troonile tulekut. Hariduse poole pealt pakuti Ivanile, et vene noored läheksid õppima Rooma ladina keelt ja teadusi ning et nad ise õpetaksid teistele vene keelt, kuid Ivan keeldus öeldes, et need tooksid Venemaale naastes vabamõtlemist, korralagedust ja Lääne-Euroopa kombeid (ka rõivamoe). PEETER I: 1672-1725 (valitses 1682-1725) Peeter I kaotas 17.s
Elas oma mälestuste järgi ordu elu, vägivallast saadetuna. 1545.a täisealiseks, asus ise valitsema. 1547. 2 sündmust- I moskva suurtulekahju (põles praktiliselt maha) ja samal aastal Moskva mäss (kujunes eelarvamus, et Ivani vanaema Anna ,,nõid" pani linna põlema). 1553 Ivani raske haigus, tervenes - - kujundas ta ettevaatust aristokraatia suhtes, ka oma aadli (kas truud talle). 1557 krooniti tsaariks, I tiitel Vm ajaloos. Kroonimine metropoliit Makari poolt (16.saj kiriku ja kultuuripol. Tegelasi). Koostati Velije ... suur pühakute elulugu, põimiti ka kohalik pühakute traditsioon. Päevade kaupa, alates septembrist. Aastakümnete poolt tehtud suur töö, 19.saj lõpul hakati trükis välja anda. Makari mees, kes on Ivani pol palju kujundanud, lähedane nõuandja (ka maksma panna). Usuline retoorika, Liivi sõja põhjustes (Vm seisukoht, et Liivimaal luterlikud ketserid, ka Leedus). Sõda Leedu vastu 1560ndatel am seletusel usu osas
järeltulija, Elizabeth võttis Mary järelvalve alla, katoliiklased püüdsid teda vabastada, kuid vandenõud avastati, Mary anti erikohtu alla, mõisteti surma, Elizabeth, kellel polnud lapsi, lubas trooni pärandada Mary pojale Jamesile. 38.Vene riik 16. sajandil Ivan IV Julm 1547-1584, Vene tsaaririigi rajaja, isevalitsuse looja, reformide läbiviija; moodustas uue valitsemisorgani Valitud Raada, sinna kuuluvad isikud valis tsaar ise, algul juhtisid seda metropoliit Makari ja ülempreester Silvester, tegelikud juhid olid Aleksei Adasev ja Andrei Kurbski; loodi välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja; Maakogu; õiguskorra ühtlustamiseks kehtestati 1550 "Tsaari koodeks" raskemate kuritegude ja korduva seaduserikkumise eest surmanuhtlus, väiksemate eest nuudikoobid, süü kindlakstegemiseks piinamine. Võitlused tatarlastega, sõjakäik Kaasani vastu, alles kolmandal sõjakäigul vallutati, vallutati Astrahani riik,
alluvaid korrale kutsuda ja alluvad peavad kuuletuma. Makar on ümber kirjutades teinud ühe vea. Ta kutsutakse kindrali jutule. Makar austab hirearhiat ja tal tekib kindrali jutul meeltesegadus. D leiab, et sots-utopistide retsept on vale kui rikkad annavad osa oma varast ära vaestele, siis ei muutu midagi. Hävitada tuleks hoopis ebavõrdsus. See on see, mis keelab Makaril elada. Makaril puudub eneseväärikus, ta arvab, et Jumala poolt paika pandut ei saa muuta. Makari stiil muutub teose jooksul. Kirjutades on ta muutunud seesmiselt sügavamaks, kuna ta loeb. Tähtis on tegelaste lugemus. Makariga samas majas elab kirjanik, kes on koomiline kuju Ratazjajev. Ratazjajev on romantismi jäljendaja. Varenka saadab Makarile lugeda Puskini ,,Postijaamaülema" ja Gogoli ,,Sineli". See on esmakordne kohtumine vene klassika sedöövritega. Ta ei saa aru, et Ratazjajev oleks halvem Puskinist või Gogolist. Makar
annaabi.ee 
