Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"majutuskohtadest" - 7 õppematerjali

Inglise keele aruanne Lahemaa majutuskohtadest
3
docx

Inglise keele aruanne Lahemaa majutuskohtadest

Accommodation in Lahemaa region Introduction Lahemaa region consists of tree rural municipalities ­ Kuusalu, Vihula, Kadrina and one small town ­ Loksa, in North-Estonia. Accommodation in Lahemaa represents almost all allowed types according to Estonian tourism law. There are some differences between accommodation types in Estonia and Great Britain. Comparison of the accommodation ways in Lahemaa and Great Britain The types of accommodation in Lahemaa are: villa, guesthouse, hotel, tourist farm, bed and breakfast, manor hotel, hostel, motel, cottage, campsite, caravan and lodge. Officially in Estonia there are no accommodation types like lodges and caravans, caravans belong under the accommodation type campsite. Lodges in Estonia, also in Lahemaa are managed by State Forest Board (RMK) and are meant to be independently used free of charge by any tourists. If there is a lodge in a tourism farm, it is considered to be an alternative a...

Keeled → Inglise keel
23 allalaadimist
Turism Eestis
14
ppt

Turism Eestis

Turism Eestis Liina Pärn Talv 2008 Millest räägime? · Mis on turism? · Millist turismi on olemas? · Kes on turist? · Mida on turismiks vaja? · Turism Eestis Mis on turism? Kes on turist? · Inimeste sihipärast rännutegevust hakati nimetama turismiks alles 18.saj. lõpuaastatel, kui Euroopas hakkas levima välismaa külastamise komme lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil. Neid inimesi hakati nimetama turistideks. · Reisimine hõlmab kõiki reisimise vorme ja liike, olenemata motiividest, ajast ja kohast, s.t. mõiste valdkonnas ei ole tähtis, miks reis ette võetakse, kui kaua see kestab, kuhu sõidetakse ja kas reisija jälle tagasi tuleb. Reisimine on tegevus, mis lähtub kaasaja liiklemisoludest ja transpordist. Reisimise üheks põhiosaks on turism. · Turismi all mõeldakse reisi kui tervikut, mis hõlmab reisimise tehnilisi aspekte ja reisimise ettevalmistamist, organiseerimist, sihtpunktis viib...

Turism → Eestimaa tundmine
134 allalaadimist
Arengukava 2014-2020
6
docx

Arengukava 2014-2020

 Maailma kontekstis on Eesti tuntus nii üldiselt kui ka reisi sihtkohana täna madal -Eestisse reiside müümist suuremas mahus takistab elanikkonna vähene teadlikkus Eestist kui reisisihist.  Eesti turismisektor on suures osas sõltuv välisnõudlusest-Eesti elanike madalad sissetulekud, mis piiravad turismitoodete ja -teenuste kasutamist.  Eesti turismi iseloomustab liialt suur hooajalisus– kui suvel võib tekkida puudus vabadest majutuskohtadest, siis talvel on majutusasutuste keskmine täitumus madal. Nimeta Eesti prioriteetsed sihtturud. Miks just need?  Soome  Venemaa  Läti  Rootsi  Norra  Saksamaa  Suurbritannia Need sihtturud on meie lähinaabrid, seega on nendest riikidest pärit turistid meie turismi arendamise potentsiaalsed kliendid Turismitoote arenduses on Eesti võtnud eesmärgiks keskenduda seitsmele teemavaldkonnale. Nimeta need valdkonnad

Turism → Turism
4 allalaadimist
EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS
7
doc

EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS

Praamisõit, mis meile tüütult pika rutiinina tundub, on turisti jaoks tihti tore seiklus. Igatahes on Hiiumaa külastajate arv aasta-aastalt kasvanud ja turismiettevõtetel läheb hästi. Tekib uusi teenuseid, uusi majutus- ja toitlustuskohti. Hiiumaal pakuvad majutust valdavalt väiksemad majutuskohad, kuna hotellide nominaalosakaal on ainult 10%. Samas tuleb arvestada, et keskmine hotell on tubade ja voodikohtade mahult muudest majutuskohtadest oluliselt suurem. Hiiumaa majutusasutuste keskmine maht on 24 voodikohta 10 toas. 4 Hiiumaad külastab aastas ca 150 000 turisti. Nende tarbeks on saarel 75 majutusasutust ­ 5 hotelli, 2 kämpingut, 6 matkamaja ja hostelit, 6 puhkeküla, 30 puhkemaja, 10 külalistemaja, 13 telkimiskohta ning 3 muud majutust. Kokku pakutakse 1700 4 Hiiumaa TAK. LAK. 5 voodikohta

Turism → Turismi -ja hotelli...
187 allalaadimist
Turism
46
ppt

Turism

Eesti turismi hetkeolukord • Turismimajandus on Eestis kiiresti arenenud, kasvanud on nii nõudlus kui ka pakkumine. • Eesti turismimajandus tugineb suures osas väliskülastajatele. Valdavalt külastavad Eestit soomlased, lätlased, venelased, inglased, rootslased jt. • Eesti turismimajandus sõltub peamiselt lühiajalisi reise tegevatest külastajatest. • Turism on Eestis väga sesoonne – kui suvel võib tekkida puudus vabadest majutuskohtadest, siis talvel on keskmine täitumus madal. • Regionaalselt on turismimajandus jätkuvalt koondunud Tallinna ja mõne teise turismikeskuse ümber. Tallinna ja Pärnu majutuskohtade arvele langeb ligikaudu kolmveerand ööbimise koguarvust. • Välisreise teevad eestlased peamiselt Soome, Venemaale ja Rootsi. http://www.infosys.ee/et/blog/42-blog/126-turistide-arv-majutusettevotetes-suurenes.ht ml Turism Eestis

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
PIIRKONNA TURISMIARENGUKAVA ANALÜÜS
15
docx

PIIRKONNA TURISMIARENGUKAVA ANALÜÜS

tugevalt sõltuv lühiajalisi reise tegevatest külastajatest, kellest suure osa moodustavad Eestisse sisseoste tegema tulnud reisijad. Ka ööbimisega reisid on küllaltki lühikesed (keskmine majutuskohas viibimise aeg on vaid kaks ööpäeva), mis viitab sellele, et ei ole piisavalt teenuseid või infot motiveerimaks külastuse pikenemist. [3] Turism on Eestis väga sesoonne ­ kui suvel võib tekkida puudus vabadest majutuskohtadest, siis talvel on keskmine täitumus madal (keskmine voodikohtade täitumus jääb alla 30%). Regionaalselt on turismimajandus jätkuvalt kontsentreerunud Tallinna ja mõne teise turismikeskuse ümber. Turismimajanduse positiivsed väljavaated loovad head tingimused hotellide ja restoranide sektori arengule. Oodata on nõudluse ja ka pakkumise suurenemist, mistõttu tööjõuvajadus sektoris kasvab lähiaastatel märkimisväärselt. Aastaks 2010 on

Turism → Turismimajandus
11 allalaadimist
Eestlased punaarmees
26
docx

Eestlased punaarmees

aasta septembri keskpaigaks. Laskurpolgud moodustati jalaväerügementide ja üksikute jalaväepataljonide ühendamise teel, senisest side- ja pioneeripataljonist ning õhu- ja tankitõrjedivisjonist said korpuse ning diviiside eriüksused. Korpuse lennueskadrilli kaader ja tehnika võeti Eesti lennuväelt. Suur osa pärast 17. juunit oma kasarmutest väljaaetud väeosadest oli vahepeal asunud ajutistes majutuskohtadest (koolimajades, ladudes ja mujal), nüüd järgnes uus kolimine. Korpuse ja 180. Eesti Laskurdiviisi staap ning korpuseväeosad jäid Tallinna. 180. diviisi laskurpolgud paigutati laiali Põhja-Eestisse (Tallinna, Türile, Tapale ja mujale) ning 182. Eesti Laskurdiviisi osad Lõuna-Eestisse (Tartusse, Elvasse, Võrru, Petserisse). 23. veebruaril 1941 Punaarmee 23. aastapäeval andsid Eesti Korpuse sõjaväelased uue vande Nõukogude Liidule.

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun