Itaalias paikneb rahvastik ebaühtlaselt. Rohkem elab inimesi suurte linnade ümbruses, rannikualadel, ning Alpide juures. Neis piirkondades käib ka rohkem turiste. Kultuuriline omapära ja väärtussüsteem 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast.Üks Itaalia omapäradest on see, et riigi majandusstruktuuris siiani domineerivad keskmised, väikesed ja üliväikesed ettevõtted (mis on enamik samas pereettevõtted). Selliste ettevõtete osakaal kus töötab vähem, kuni 259 inimest on Itaalia majanduses koguni 75%. Väheseid aga maailmas hästi tuntuid suurettevõtteid haldavad kas nende asutajate järeltulijad, riik või need on suurema välismaa kontserni osa. Aastate jooksul on ka suured erafirmad saanud riigilt soodsalt laenu ja kopsakaid
varandusliku diferentseerituse kujunemisele kui ka sotsiaalse mobiilsuse trendidele ühiskonnas. Eestlaste ja mitte-eestlaste tööhõive on juba traditsiooniliselt erinev. Mitte-eestlased on pikka aega olnud seotud peamiselt tööstusega. See peegeldub nende hõivestruktuuris ka praegu, mil sekundaarsektori (eeskätt tööstuse) roll on vähenenud ja sealne tööjõuvajadus oluliselt kahanenud. Tööstuse osakaalu vähenemine Eesti majandusstruktuuris on pigem majanduse ümberstruktureerumise ja võõrtööjõudu rakendanud ülepaisutatud suurtööstuse likvideerimise tagajärg kui tehnilise ja majandusliku arengu loomulik tulemus. Mitte-eestlaste hõivestruktuur ja eestlastega võrreldes kõrgem töötusmäär peegeldab nii nende turumajanduslike muutustega kohanemise astet kui ka objektiivset lähtepositsiooni uues sotsiaal-poliitilises keskkonnas. Võib püstitada hüpoteesi, et majanduslik areng ja sellega seonduv heaolu tõus on
puudumine.Lahendust nähakse haridus- ja majandusinstitutsioonide kaudu. Liberaalfeminismi pooldajateks võime pidada selliseid filosoofe nagu Simone de Beauvoir ja Martha Craven Nussbaum. Marksistlik feminism seob naiste allasurutust eraomanduse tekkega. Arvatakse, et naiste allasurutuse põhjused on otseselt seotud ühiskonna majandusliku korraldusega. Laheduseks peetakse ühiskonna struktuuri muutmist, mis eeldab radikaalset sotsiaalset muutust majandusstruktuuris ja klassipõhise ebavõrdsuse kaotamist. . Radikaalfeminism näeb naiste allasurutuse põhjusena patriarhaalseid sotsiaalseid süsteeme. Nende arvamuse kohaselt tuleks naiste allasurutuse kaotamiseks muuta ühiskonna patriarhaalset struktuuri. Radikaalfeministid on seisukohal, et naiste allasurutus esineb kõigis ühiskondades, samuti ütlevad nad, et allasurutus on kõige raskemini kõrvaldatav allasurutuse vorm, seega pole seda võimalik kaotada teiste sotsiaalsete muutustega (näiteks
aastal sisemajanduse kogutoodangu suuruselt seitsmendal kohal peale USAd, Jaapani, Saksamaad, Hiinat, Suurbritanniat ja Prantsusmaad (Euroopa Liidus seega - 4. kohal). SKT näitaja poolest ületab Itaalia EL keskmist u. 13%. Itaalia põhjapiirkonnad on sissetulekult ühe elaniku kohta Euroopa rikkaimad. Riigi põhilised majandusvaldkonnad on turism, mood, masinaehitus-, keemia-, sõiduki- ja toiduainetetööstus. Itaalia rahaühik on euro. Üks Itaalia omapäradest on see, et riigi majandusstruktuuris siiani domineerivad keskmised, väikesed ja üliväikesed ettevõtted (mis on enamik samas pereettevõtted). Selliste ettevõtete osakaal - kus töötab vähem, kui 259 inimest - on Itaalia majanduses koguni 75% (EL keskmine aga 55%) Väheseid, aga maailmas hästi tuntud suurettevõtteid haldavad kas nende asutajate järeltulijad, riik või need on suurema välismaa kontserni osa. Aastate jooksul on ka suured erafirmad saanud riigilt soodsalt laenu ja kopsakaid toetusi (nn krediidi- ja
Esimesel sõjajärgsel aastal oli üpriski kerge tööd leida, see tulenes taastamistööde suurest mahust. 1948.aastaks oli olukord taas halvenenud, töötuid oli palju ning suur osa neist olid naised ja noored, seda eriti tekstiili- ja jalatsitööstuses, aga ka mujal. Mitmed ametiühingud asustasid töötute abistamiskassad ning omavalitsusorganid organiseerisid töötuile mitmesuguseid töid tööpuuduse teravuse leevendamiseks. Ka majandusstruktuuris toimusid muutused: tähtsaimaks lüliks muutus tööstus, põllumajanduse osakaal aga vähenes tunduvalt. Näiteks ajavahemikus 1938-1963 kasvas tööstuse osa rahvuslikus tulus 25,8%-lt 28,9%-le, põllumajanduse osa aga vähenes 19,6%-lt 9,8%-le. Igas tööstusharus uuendati sisseseadeid, mehhaniseeriti ja automatiseeriti, laiendati tootmisvõimsusi, kasvas töö intensiivsus. Siinkohal peab mainima, et Soome majandus oli
siseselt. Itaalia on ühinenud ELi ühisvaluuta euroga. Maailmakaubanduses on Itaalia osakaal 3-4%. Enamusel aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Turismi peetakse Itaalia kõige tulusamaks majandusartikliks. Selle näitaja poolest (üle 70. mln. välisturiste aastas) on riik 4. kohal maailmas. Üks Itaalia omapäradest on see, et riigi majandusstruktuuris domineerivad väikesed ja keskmised ettevõtted. Kiirelt areneb telekommunikatsioonide sektor. Samas nii rahvusvahelised kui Itaalia majandusanalüüsi institutsioonid nõustuvad, et Itaalia majanduskasv on äärmiselt aeglane. Kahaneb konkurentsivõime ning reformid on pealiskaudsed. Itaalia on ka suhteliselt protektsionistliku majandusega riik. Viimaste aastate SKT kasv on stabiilselt väike (1.8% - 2001. aastal, 0.4% 2002.a., 1.3% - 2004.a., 0.1% - 2005/I poolaasta)
annaabi.ee 
