noored. Suur on ka laste väga suur osakaal väljarändajate seas, kellest omakorda suurim rühm on üle 15-aastased noored. Peamised nüüdisrände põhjused on nõukogude aja suur sisseränne, demograafiline koosseis ja elatustasemete erinevus Lääne-Euroopaga. Teksti autorid toovad välja rände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid lühidalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid? Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome on muutumas ühtseks majandusruumiks, kuna inimesed pendeldavad aktiivselt edasi-tagasi. Võõrsil elamine annab pidevaid impulse Eesti arengule, tagab oskuste ja teadmiste liikumise ja paranemise, riigisisese mobiilsuse (bussijuhid lähevad Tallinnast Soome tööle, järelikult nende asemele tulevad inimesed mujalt Eestist), võrgustikud, kontaktid jne. Negatiivse poole pealt jällegi välismaal teenitud raha Eestis kasutamine suurendab inflatsioonilist survest (hinnad
Euroopa liidu poolt kasutusele võetud kitsendused: 1. maksusoodustuste piiramine liikmesriigiti 2. töötajate õiguste ja huvide piiramine liikmesriigiti 3. liikmesriikide tööstuspoliitika alaste printsiipide vastavus Euroopa Liidu põhiseisukohtadega. Tööstuspoliitika eesmärgid Euroopa Liidu tööstuspoliitika eesmärgiks on seadusandluse (asutamislepingu art 157) abil: Euroopa liidu muutmine kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks majandusruumiks maailmas liidu konkurentsivõime tõhustamine, et saavutada selle kaudu kõrgem elatustase ja suurem tööhõivemäär liikmesriikides struktuursete muutustega kohanemise kiirendamine innovatsiooni, uuringute ja tehnoloogilise arengu edendamine Keskkonna kujundamine, mis on soodne algatustele, ettevõtete arengule kogu ühenduses Tööstuskoostöö edendamine tööstusliku potentsiaali ärakasutamine
ettevõtete vahelist koostööd aitaks ettevõtetes suuremahuliste praktikapäevade käivitamine, mis parandaks tööhõivet ning aitaks teha karjäärivalikuid," lausus Anna- Greta Tsahkna. (2) Tsahkna peab Euroopa Liidu siseturu nelja põhivabaduse - kapitali, teenuste, kauba ja isikute vaba liikumise kõrval väga oluliseks ka noorte teadlaste vaba liikumist, mida Eestil on oluline täiel määral toetada, sest see aitab Euroopal muutuda teadmistel põhinevaks konkurentsivõimeliseks majandusruumiks. (2) "Meid kõiki mõjutavad praegu ülemaailmne finantskriis ja kasvav töötus, ning paljud pered on keerulises seisus. Kuid sellisest olukorrast ei paku väljapääsu võltsoptimism ja tühjad lubadused, vaid õiged otsused ka hariduspoliitikas. Isamaa ja Res Publica Liit pakub õigeid otsuseid raskel ajal". (2) Tema sõnul on IRL Eestis ja rahvapartei Euroopas võtnud eesmärgiks edendada karjääritingimusi, suurendades teadustegevuses osalevate naiste ja noorte arvu. Ta
Eluruumide välisukse ette ehitati madal viilkatusega trepikoda, algselt pigem lahtised, katus toetas sammastele, uuemad tehti kinnised, sageli suurte klaasakendega. Kõige rohkem muutus rehielamuehitus. Propageeriti rehielamute paremaks muutmist ja eriti korstnate ehitamist. Uute küttekollete pliidi, soemüüri ja lõõridega ahju ning korstna ehitamisega muudeti kambrid kogu aastaks soojadeks ja suitsuvabadeks eluruumideks, kuhu elu rehetoast kandus, rehetuba jäi esmajoones majandusruumiks. Vanade kambrite asemele hakati ehitama uusi ja avaramaid. Peamiselt Lõuna-Eestis suurendati kambrite arvu neljani ja üks neist muudeti köögiks. Mujal ehitati mitmel pool rehetoa ja kambrite vahele risti hoonet pikk ja kitsas köök. Lõuna-Eestis hakati seoses talude päriseksostmisega 1860.aastaist ehitama uusi, rehest eraldi elamuid. Need olid tavaliselt 2-4 toa, köögi, sahvri ja esikuga hooned. Mulgimaal, kus uusi elamuid enim ehitati kujunes
keskkonda vähem saastavad, ressursisäästlikumad ning võimaldavad enam erinevate toodete ja jäätmete taaskasutust (vt eespool toodud määratlusi, millest lähtuti uuringu läbiviimisel). Seega on keskkonnatehnoloogiad sillaks Euroopa Liidu säästva arengu strateegia ning riigipeade Lissaboni kohtumisel seatud majanduskasvu ja tööhõive sihtide vahel muuta Euroopa "kõige konkurentsivõimelisemaks teadmistepõhiseks majandusruumiks" maailmas. 4. Referaat PILET nr. 20 1. EESTI TULEVIKU SUUNDUMUS Eestituleviku sundmust iseloomustavad kaks dokumenti - Strateegia Säästev Eesti 21 (2003) Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia 20072015 ,,Teadmistepõhine Eesti" (2006) Strateegia "Säästev Eesti 21" kohaselt on jätkusuutlikkuse keskseks tingimuseks ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses. Sealjuures ei tule keskkonnakaitse eesmärgiks seada lihtsalt
korda mainitud kambreid, mis 19. sajandiks olid olemas peaaegu kõigil rehemajadel. Need olid aga veel küttekoldeta ruumid, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. 19. sajandi teisel poolel hakati rehielamut, eriti kambrite osa täiustama: ehitati uued korstnaga küttekolded, mitu kambrit, eraldi köök ning nendele laudpõrandad ja -laed, suured aknad, mõnel pool tehti välisukse ette klaasakendega koda. Nii said kambritest eluruumid, rehetuba jäi majandusruumiks, mis mõnikord ehitati ümber köögiks. Talutööd, tööriistad ja elatusvahendid Peamine suvine veovahend oli vanker. Kuni 17. saj. tehti vankreid puust, esimesteks raudosadeks olid telgede tugevdusliistud. Raudrehvid hakkasid levima 19. saj. algul. Eestis rakendati hobuseid veokite ja osaliselt ka maaharimisriistade ette looga ja rangidega nn. lookrakendis. Härjad rakendati sarvede taha seotava kuklaikkega. Suvel rakendati härgi tiisli
annaabi.ee 
