toidutööstus) Kartogramm on mingi nähtuse või leviku iseloomustus geograafilisel kaardil. Kartodiagramm on arvjoonis, mida kujutatakse joon-, tulp- ja ringdiagrammina. Loodusgeograafilise asendi(muutumatu, aeglaselt muutuv)puhul räägime Eesti asendist loodusvööndi, kliimavöötme, pinnavormide ja vetevõrgu suhtes. Majandusgeograafilise (muutub kiiresti)asendi puhul räägime Eesti asendit teiste riikide rühmade, majanduskeskuste, rahvusvaheliste ühendusteede suhtes. SKT - sisemajanduse kogutoodang - mõõdetakse antud riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja tunnuste koguväärtust . Regionaalpoliitika aitab vähendada üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämist. Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti kõige olulisem energeetiline maavara on põlevkivi.
Eesti Põllumajanduse Akadeemia loomisele ja põllumajandustehnikumide võrgu laiendamisele. 1960. aastatel II poolel algas ulatuslikum põllumajanduse spetsialiseerumine: majandid läksid üle mingi ühe kindla põllumajandussaaduse tootmisele. 1970 .aastad olid suurmajandite ja farmide loomise ajaks. Väiksemate majandite liitmine tõi kohati kaasa mõningase majandusnäitajate paranemise korralike majanduskeskuste väljaehitamise ning maaelanike olme- ja elutingimuste paranemist. Selle gigantomaania negatiivseteks tagajärgedeks olid:ülepingutamine laostas ajalooliselt välja kujunenud asustuspildi, kurnas viljakad maad ning halvendas keskkonna olukorda. 1970. aastatel ammendusid NSV Liidus tööstuse- ja põllumajanduse ekstentsiivarengu võimalused. Nõukogude majandusmudel püsis eelkõige tänu naftadollaritele. Kuigi Eesti NSV
Loodusvarad mets, maavarad, vesi, viljakad mullad. Eestis lühike suvi, päikest vähe, mullaviljakus keskmine, kõrged tootmiskulud, spetsialiseerumine karjakasvatusele, toiduained põhiliselt siseturul. Metsandus väga oluline majandusharu üle Eesti. Tootmisvahendid, raha ja tööjõud. Inimeste teadmised, oskused ja kogemused. 4. Mis mõjutab Eesti majandusgeograafilist asendit? Kuidas on see aja jooksul muutunud? Asend teiste riikide, suuremate majanduskeskuste, rahvusvaheliste ühendusteede suhtes on Eestis muutuv. Eesti majandusgeograafilised eelised: · Avatus merele * väljapääs ookeanile/ meretransport * kalandus * transiit · Mereline parasvööde * sobiv loomakasvatuseks/ metsanduseks * head mullad · Tasane pinnamood * eeldus põllumajanduseks · Põlevkivi · Arenenud naabrid Eesti majandusgeograafilised puudused: · Meri pole jäävaba
Vookaartidel võib seoseid näidata kahel viisil: 1) geograafilisi iseärasusi ignoreerides ühendades kaks punkti otse või kujundusest tulenevatest tõekspidamistest lähtudes või 2) võimalikult arvestades nähtuste tegelikku paiknemist. Näiteks võib liiklusõnnetuste arvu või keskmist liikluskiirust esitada vastavate teelõikude jämeduse muutmisega. (Jagomäg, 1997) Joonis 1. Vookaardi näide (Dent, 1990). Kaardil on näidatud maailma suuremate majanduskeskuste omavaheliste import-eksporttehingute maht noolte abil. Noole jämedus väljendab tehingute mahtu. (Jagomäg, 1997) 4 Voolukaarte saab kasutada peaaegu kõike liigutamiseks, näiteks: 1) Mis see voolab, liigub, rändab jne 2) Millises suunas vool liigub ja / või mis on allikas ja sihtkoht. 3) Kui palju on voolav, üleantud, transporditud jne 4) Üldine teave selle kohta, mis voolab ja kuidas see voolab. (Dekker, 2017)
mis võimaldas näha arenguid nii enne kui ka pärast kriisi. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.sweden.se/eng/Home/Quick-facts/ https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sw.html http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Sweden http://www.scb.se/Pages/SSD/SSD_TablePresentation____340508.aspx?rxid=3ac4591d-bef9- 4035-adcd-49b6606c0cdf http://www.scb.se/Pages/PressRelease____346394.aspx LISA 1: Rootsi suuremate linnade ning tööstus ja majanduskeskuste paiknemine. LISA 2: Väliskaubandus eksport ja import (2004-2012) LISA 3: Eksport Rootsi 30 suuremale kaubanduspartnerile The Swedish export of goods to the thirty largest countries of destination (SEK million). Value January- Ranking Country October Share in % Change in % 2012 2011 2012 2011 2012 2012/2011
tulpdiagrammiga sobib näidata aegridu o (Esindus)punktkaart nt 1 punkt = 1inimene km2. Ei saa edasi anda tuletatud väärtusi (nt tihedust), sest punktkaart iseloomustab niigi levikut pinnaühiku kohta. o Isaritmiline kaart sujuvalt muutuv tonaalsus. Jätab õigema mulje kui koropleetkaart, sest elanike tihedus ei muutu valla piiril hüppeliselt. o Vookaart nt majanduskeskuste omavaheline import-eksport. Noole jämedus väljendab tehingute mahtu. o Pindalakaart nt tornaadode esinemissagedus USAs osariikide pindala on muudetud nii, et see oleks proportsionaalne tornaadode arvuga aastas. o Ruutkaart koropleet ja isaritmilise kaardi head küljed. Esitab rahvastiku levikut täpsemalt. Tuleb leida optimaalne ruutude suurus, mis rahuldaks nii
2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Läbimõõt läänest idda on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Narvast Sõrve sääreni on 391 km. Pindala on 45 227 km2, 5% järved ja 9,2% meresaared. Eestis elab 1,340,021 inimest, rahvatikutihedus on 31 inimest 1 km2 kohta. Majandusgeograafilisest aspektist iseloomustatakse riigi asendit peamiste majanduslike suhtlemise suundade, liikusteede, suuremate majanduskeskuste, turgude energiallikate jne. suhtes. Paiknemine Läänemere ääres tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on võimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkõige Läänemeremaadega. Läbi Eesti, Läti, Soome ning Venemaa enda sadamate toimub toorainerikka Venemaa kaubavahetus muu maailmaga. Eestu maismaapiir on 682 km pikkune. Mandriosa rannajoone pikkus on 1242 km, koos saartega 3794 km. 3
annaabi.ee 
