tõlgendused Tõlgenduste erinevused pärinevad: kaubanduselu ja –teaduse pikast arenguloost; kaubanduse avaldumisvormide mitmekesisusest ja tunnuste rohkusest; kaubanduse eri külgede ja seoste ning nende kombinatsioonide esiletoomisest; teoreetilistest ja praktilistest kaalutlustest. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse mõiste tänapäeval Kõige olulisemad tõlgendused: kaubandus kui majanduskategooria; kaubandus laiemas ja kitsamas mõttes. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandus kui majanduskategooria (1) Kaubanduse kui majanduskategooria all mõistetakse kaubandust eelkõige teoreetilises plaanis, sotsiaal- majanduslikust aspektist, kaubandust kui tervikmõistet ja tema seost teiste majanduskategooriatega (Siimon, 1996: 10). 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandus kui majanduskategooria
kaubanduse avaldumisvormide mitmekesisusest ja tunnuste rohkusest kaubanduse eri külgede ja seoste ning nende kombinatsioonide esiletoomisest teoreetilistest ja praktilistest kaalutlustest Siit tuleneb vajadus igal üksikjuhul täpselt määratleda, missuguses mõttes kaubandust käsitletakse või käsitleda tahetakse. Kaubanduse mõiste kõige olulisemad tõlgendused võib koondada järgmiste märksõnade alla: kaubandus kui majanduskategooria kaubandus laiemas ja kitsamas mõttes Keskaja kaubandus Linnade kujunemine oli naturaalmajanduse lõppemise tulemus ning seetõttu otseses seoses kaubanduse edenemisega. Ühest küljest muutusid linnad keskusteks, kus ümbruskonna talupojad ja ka feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid 2 käsitöötooteid, teisest küljest aga muutusid linnad kaugkaubanduse keskusteks. Kaugkaubanduse eesmärgiks oli eelkõige mitmesuguste vajalike toor- ja toiduainete,
antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid. Tööjõudlus näitab teatud ajaühikus tehtud töö mahtu. Põllumajanduses hinnatakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi. Tööviljakus ( töö tootlikkus, produktiivsus) on konkreetsete töötajate võime teatud tootmistingimustes luua töötaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi. Tööviljakus on üldine majanduskategooria, mis iseloomustab tootmisprotsessi tulemust. Ta näitab töö ja tarbimisväärtuste vahelist suhet. Tootlikkuse väärtuselistest näitajatest kasutatakse põllumajanduses järgmisi: kogutoodang võrreldavates hindades ühe aastatöötaja, töötunni või tööjõukulude krooni kohta. Tööviljakuse kasvu iseloomustab töötaja vähenemine teatud toote valmistamisel või toodangu suurenemine ajaühikus. 21
Soome 20,2 16,2 4 Eesti 20 20 - Kohustusliku makse määr pensioniskeemi EL-i riikides ja Eestis 1995.a . Ka Eestis on diskuteeritud võimalust jagada sotsiaalmaksu koormust tööturu osapoolte vahe kuid siiski majanduslikus aspektis on sotsiaalmaks ja töötasu ühe ja sama majanduskategooria-tööjõukulude. Kaks erinevat osa. Tööandja jaoks on määrav eeskätt tööjõukulude kogusumma ning teisejärgulisem see, kuidas need sisemiselt jagunevad. Töötaja huvid seonduvad aga esmajoones kättesaadava töötasu netosuurusega. Seega vaatamata sellele, kuidas sotsiaalmaks formaalselt tööandja ja töötaja vahel on jagatud, jaguneb koormus ikka umbes võrdselt. Tööandja vastava maksu suurenemisel jagab tööandja kasvanud
tutvustamine, välisvaluuta. Majutusettevõtlus on majandusüksuse osa, mille kaudu ettevõtja oma majandus või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust 221. Majutusteenuse pakkumine institutsionaalsest ja funktsionaalsest aspektist Majutusteenus on regulaarse või ajutise ööbimisvõimaluse ning selega kaasneva kauba või teenuse pakkumine ja müük. Hotellinduse funktsionaalne käsitlus avab hotellinduse kui majanduskategooria sotsiaalmajandusliku olemuse teoreetiliselt nii funktsioonide kui ka nende täitmisel kujunevate suhete ja probleemide kaudu Institutsionaalne käsitlusMajandussubjektide kogum kelle põhitegevuseks on majutus, toitlustus, meelelahutus, või muu teenuse kompleksne pakkumine külastajale. Institutsionaalse hotellinduse moodustavad majutuse põhiettevõtted ning enamus majutuse kõrvalettevõtetest ja osa sotsiaalasutustest 222. Majutusettevõtete liigid Eestis a
Tööjõudlus näitab teatud ajaühikus tehtud töö mahtu. Põllumajanduses hinnatakse kas haritud ma või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi. Tööviljakus ( töö tootlikkus, produktiivsus) on konkreetsete töötajate võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi. Tööviljakus ( TV)= P/T, kus P- toodangu kogus T- toodangu valmistamiseks kulunud tööaeg. Tööviljakus on üldine majanduskategooria, mis iseloomustab tootmisprotsessi tulemust. Ta näitab töö ja tarbimisväärtuste vahelist suhet. Üks ja sama töö võib sõltuvalt viljakusest luua suurema või väiksema hulga tarbimisväärtusi. Et suunata või juhtida tootlikkuse kasvu, on tarvis tema taset mõõta. Tuntakse põhiliselt 2 tootlikkuse mõõtmismeetodit: · Naturaalne ( väljund naturaalühikutes: tk, kg, m3 jne.) Mitmetel põhjustel paljudel tegevusaladel rakendamine raskendatud