4) riik – keskse valitsusega arenenud sotsiaalmajandusliku kihistumisega poliitiline struktuur, olemas keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksekogumine, armee, intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus, ideoloogiline mõõde Esimese kahe grupi puhul poliitiline võim pole eraldatud muudest ühiskonna osadest, seega poliitikat raske eristada kultuurivaldkondadest. Kriitika: see on liiga lihtne, kuna ainult 4 gruppi Majandusetnoloogia Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise, tarbimisena, on majandus. Võrdlev majandusteadus – eri ühiskondade majandussüsteemida uurimine Etnoloogia uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised struktuurid Formalistid – üldiste majanduste pooldajad, sellega seostub
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 8.4.1 Sotsiaalne staatus, roll, situatsioon . . . . . . . . . . . . . . . 39 8.4.2 Ühiskonnad sotsiaalse kihistumise astme järgi . . . . . . . . . 40 8.5 Klassikuuluvuse välised märgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 9 Majandusetnoloogia 42 9.1 Majandussüsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 9.1.1 Tootmine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 9.1.2 Jaotamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
· Poliitiline struktuur on püsiv, juhtkond formaalne, nende võim püsiv ja pärilik. · Asustus tihedam ja püsivam kui salga/hõimu puhul Riik · Keskse valitsusega ja arenenud sotsiaalmajandusliku kihistusega poliitiline struktuur · Olemas on keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee. · Intensiivne põllumajandus, suured linnad, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus · Ideoloogia. Majandusetnoloogia Etnoloogia (ja antropoloogia) uurib majandussüsteemide kultuuridevahelist varieerumist, kuidas majandussüsteemid on seotud toidu hankimise viisidega. Samuti on olulised sotsiaalsed erinevused (klassi-, soo-) või nende puudumine, perekonna ja sugulusvormid ja poliitilised süsteemid. · Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem; · Võrdlev majandusteadus - eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine.
- olemas keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksukogumine, armee - intensiivne põllumajandus, sealt meie toit, tekivad suured linnad, palju spetsialiste, spetsialiseeritud majandus, väliskaubandus - ideoloogiline mõõde, seda teistel pole. Riigil on loodud narratiiv, mis on ühendanud inimesed ühte. Teiste puhul toimub sugulus. Et inimesed mõtleksid teatud asjadest sarnaselt. Riik ise süsteemina pole antropoloogide uurimisobjekt. Seitsmes loeng Majandusetnoloogia Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem Majandusteadus keskendub üldise süsteemi uurimisele, etno alustab teisest otsast, tavalise inimese tasandilt ja jälgivad kuidas majandust võib vaadelda kui kultuurilist fenomeni. Maailmas on palju ühiskondi, kus raha ei kasutata. Kõigis ühiskonnas tavad ja reeglid, millega määrartletakse juurdepääs ressurssidele. On olemas ka reeglid, kuid neid ressursse töödeltakse
Peab olema mingi ilus lugu, mis meid motiveeriks selles riigis elama. Ka riik on huvitatud, et inimesed mõtlesid sarnaselt, selleks toimub sotsiaalne integreerimine. Üldiselt ei ole riik süsteemina antropoloogide uurimisobjet. Eelkõige keskendutakse üksikinimese tasandile, mitte poliitilisele süsteemile. Riigi õigus kasutada jõudu kõigi vastu. LOENG 7 Majandusetnoloogia Kuidas E ja A kaudu majandust võiks vaadata. Majandus on kogukonna elatusvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Lõpuks kõik erinevat laadi ühiskonnad on majanduslikud, sest kõik peavad ju kuidagi omale elatusvahendeid tootma. Võrdlev majandusteadus eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine. Majandusteadus keskendub üldise süsteemi vaatlemisele, uurimisele. E ja A alustavad teisest otsast, tavalise inimese
naisel on võimu rohkem kui avalik sfäär talle omistab. 85% ühiskondades on liidriteks mehed, 88% ühiskondades ei osale naised kunagi poliitikas. Sõjapidamisühiskondades on meeste staatus kõrgem. Naine on kõrgemal kohal ühiskonnas, kui majandus on naisekeskne. Naiste staatus kõrgem ühiskondades, kus sugulussidemeid arvestatakse naisliini pidi ning elukoht on naise isa järgne, kui vastupidi, siis on mehed kõrgemal positsioonil. Majandusetnoloogia Majandus on eluvahendite tootmise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Võrdlev majandusteadus eri ühiskondade majandussüsteemide uurimine. Etnoloogia ei tegele abstraktsete majandusteooriatega, alguses uuri pärismaalaste majandust. Jälgitakse olulisi aspekte. Kas majandus toimib kõikjal ühtmoodi või on sõltuv kultuuri ja ühiskonna eripäradest. Suuremas osas ühiskondades ei kasutata raha, kuid on siiski mingid reeglid.