seega on nad andekad ka erinevates valdkondades: kes tugevam reaalainetes, kes humanitaarainetes ning kes tugevam käelises tegevuses. Alles põhikooli keskpaigus hakkavad lapsed aru saama, mis alal on neile rohkem annet antud. Hakatakse mõtlema oma tulevase elu üle, pannakse paika eesmärgid, mille nimel vaeva näha. Kool ongi nagu aluspõhi tulevasele elule. Igal inimesel on võimalus midagi maailmas muuta, midagi teha paremaks kool annab selleks eelteadmised. Nagu majagi ei saa ehitada ilma olemasoleva vundamendita, ei saa ka inimene pürgida oma elus kõrgemale, kui tal pole kindlat aluspinda, millele toetuda. Õpingute ajal tekivad kogemused erinevate inimestega suhtlemisel, saame aimu erilaadsetest loomustest ja suhtumistest ning õpime seda, kuidas ühiselt tegutseda. Olenemata sellest, kui palju võib meid kool aidata, sõltub meie edasine elukäik suures osas iseendast iseloomust, tahtekindlusest, eesmärkidest ja
hingevalud. Karla üritab joomisega ennast paremini tunda. ANDRES: "Temal oli ehk veelgi raskem, sest tema rabas kahel rindel korraga, ta jõi ning tegi järgmisel päeval pohmas peaga rasket tööd, silmad veripunased ja nägu higine ning kaame. Ta on juba mitu korda haiglas suremas olnud, teda on lõigutud ja ta on endale ise mootorsaega jalga lõiganud, kui juua täis peaga metsa läks. Aga näe, elab veel, ja joob ja teeb tööd. Ehitas endale uue majagi, vanaisa ise käis vaatamas ja kiitis..." Ta oli kade Sassi peale, kes Mareti endale sai. KARLA: "Mina ei mölise, ma räägin, kuidas asi on! Kas see siis vale on, et Maret oleks pidanud õigupoolest minule tulema, lapsest peale mängisime juba koos, iga päev ajasime juttu ja läksime koos kooli ja puha! Pärast kui suuremaks kasvasime, siis käisime pidudel kah koos ja kõik teadsid, et meie kord kokku läheme. Aga siis läks Maret instituuti, ja mina ju ei saanud
Timofei leidis ühe kivi alt mündi ning pani selle suhu, teadmata, et tema katk oligi. Õhtul katk tappis ta. Rehepapp võitis kavalusega katku ning katkust saadigi lahti. Aidamees oskar läks ahneks sellise juhtumi peale ja otsustas, et teeb endale uue krati, kes on suur ja võimas. Kahjuks ahnus läks talle kurjasti maksma, kuna see kratt ei saanud oma suuruse pärast palju liikuda ja jäi kinni. Mees aga ei viitsinud teda välja aidata ning kratt läks põlema. Oleks peaaegu majagi põlema pannud, kui Rehepapp poleks aidanud. Tegi ka kubjas Hans endale krati, aga lumest. Tema hakkas talle igasuguseid muinasjutte rääkima. Kubjas oli nii vaimustuses nendest, aga Rehepapile need lollakas jutud ei meeldinud. Koera Kaarli juures, aga külm näpistas, kuna peremees oli nüüd joodik ning sulane Jaan ei viitsinud tööd teha. Ta läks mõisa, et kuskilt toitu näpistada. Toapoiss, aga märkas teda ning saatis ta tööle. Ta pidi tooma ära tähtsa advokaadi
Üheks argumendiks, miks ametiteenuste osutamisega notarite tegevusvaldkonda laiendati, oli see, et notarite ametipidamise piirkonnad on küllalt ühtlaselt (lähtudes elanike arvust) jaotunud üle Eesti ning see võimal- dab suurtest keskustest kaugemal asuvate paikade elanikel vajadusel saada notari kui kvalifitseeritud juristi teenuseid, sest selles paikkonnas ei pruugi tegutseda ühtegi juristi- või advokaadibürood ning lähim kohtu- majagi võib asuda kaugemal kui kohalik notaribüroo ja selles tegutsev notar-õigusnõustaja-vahekohtunik. 3.1. Raha või dokumentide hoiustamine ametiteenusena Raha hoiustamine notarikontole kinnisvara müügitehingu juures on olnud tavapärane notari osutatav ametitoiming ka varem. Ametitoiminguna aga oli notari pädevus kitsalt piiratud üksnes sellise hoiustami- sega, mis oli seotud sama notari poolt tõestatava tehinguga. Õiguslikult puudus võimalus kasutada notari
kliitilised morfeemid. Tuletusliited mõjutavad oluliselt sõna leksikaalset tähendust, nende abil saab moodustada isegi uusi sõnu. Võrreldes muute- ja tuletusmorfeemidega on kliitikud tüvega nõrgemini seotud. Sageli nad tegelikult ei seostugi tüvega, vaid liidetakse juba muudetud sõnavormidele või koguni tervikfraasile. Kliitikute ehk kliitiliste morfeemide tüüpnäiteks eesti keeles on liidepartikkel -ki (ei tulnudki, majagi). Kliitikute ülesanded ei ole kuigivõrd süntaktilised. Nad ei näita sõna suhet lause teiste sõnadega, vaid neil võib olla keerulisi pragmaatilisi funktsioone. Kõneleja kasutab neid tihti oma arusaamade või seisukohtade väljendamiseks või situatiivsete nähtuste rõhutamiseks. Selliseid funktsioone täidab ka eesti liidepartikkel -ki. Morfotaktiliselt asetsevad kliitikud sõnavormi alguses ja/või lõpus. Kliitikud on seotud, mitte iseseisvad morfeemid, kuid nad on
Ja kuis on selle naise nimi? Mai? Noh, siis kirjutamegi raamatusse: Maielt saadud viis rubla, et oleks täieline tõde." Nõnda rääkis direktor kirjutades. Ja kui ta oli Indrekule näidanud, et Maie viis rubla tõepoolest sisse kirjutatud, jätkas ta: ,,Ja nüüd siis mõtleme, kas härra Maurus paneb oma kooli kinni või astute teie koolist välja. Sest härra Maurus peaks oma kooli kinni panema, kui iga õpilane tooks talle ainult viis rubla. Maurusel ei ole raha, temal ei ole midagi. See majagi pole tema oma, vaid tütre-ema pärandus. Ja härra Maurus pole tema hooldajagi. Mõistate? Pole oma ainukese lapse hooldajagi. Nõnda! Niisuke on see naiste Wirtschaft. Tütar on rikas, aga isa on vaene, maksab temale üüri. Seegi võlgu! Muidugi, tütar ei jätaks oma isa ja tema poissa hädasse, sest tema on noor, noore südamega, aga tädi on vana. Nõnda siis elame oma naistega: härra Maurus omadega, teie omadega. Aga miks isa ei anna?" küsis direktor äkki.
annaabi.ee 
