vastama ja oma arvamuse välja ütlema. Kolmes klassis kokku õpib 95 õpilast, neist 55 vastas meie küsitlusele. Vastanute seas oli 18 poissi ja 37 tüdrukut. Palusime õpilastel kirjeldada oma lemmiksokolaadi erilisust. Vastuseid tuli erinevaid, sest nagu teate, on meie kõigi maitsed erinevad ja selle üle ei vaielda. Kõige populaarsemaks osutus siiski Karl Fazeri sokolaad, eriti Geisha, kuid tihedalt rebis end kannule ka Milka sokolaad. Leidus ka poiss, kellele sokolaad üldse ei maitsegi. Samuti palusime õpilastel välja tuua enda lemmiksokolaadi erilisuse. Vastused olid üldiselt samad. Hinnati selle pehmust, magusust, headust, täidist, maitset... Enamiku ütluste põhjal on sokolaad nende lemmikmaiustuseks. Vastuseid küsimusele mida sööd siis, kui sokolaadi pole käepärast tuli väga erinevaid. Küll söödi jäätist, kommi, puuvilju, krõpsu ja küpsiseid, kuid leidus ka neid, kes armastasid süüa marineeritud seeni, kartuleid ja isegi pekki :).
o Suitsetajate 4 tüüpi: Inimesed, kes suitsetavad kriisisituatsioonides. Sigarett on rahustav, vähendab negatiivseid emotsioone, hirmu ja närvilisust, isegi valu; Inimesed, kellel sigareti puudumine ka tavaolukorras tekitab ebamugavustunde; Inimesed, kes tõesti naudivad suitsu ja selle maitset, neile meeldib sigaretiga mängida ja suitsurõngakesi puhuda. Suitsetades tuntakse end vanema ja elukogenumana; Automaatsed sigaretisüütajad, kes leiavad, et suits ei maitsegi nii hästi, kuid leiavad end üha uuesti sigaretti süütamas, sageli eelmist lõpuni suitsetamata. o Suitsetamine Eestis ja mujal maailmas Eestis on hinnanguliselt 355 000 igapäevasuitsetajat – 48% täiskasvanud meestest ja 21% täiskasvanud naistest. Iga viies 14-18 aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Maailmas suitsetab 1,25 miljardit inimest. Iga päev suitsetatakse 15 miljardit sigaretti, millest iga kolmas süüdatakse Hiinas.
..................................................................5 1.7. Siidri energiarikkus ja alkoholisisaldus........................................................................... 6 1.8. Alkoholivabad siidrid.......................................................................................................6 Sissejuhatus Minu uurmimustöö objektiks on siidrid. Valisin selle teema, kuna ma ise olen alkohoolsete jookide osas suur siidri armastaja. Teised joogid mulle eriti ei maitsegi. Ka tundus see teema mulle huvitavana. Tänapäeval kuulub siider kindlasti naistejookide hulka, seega on siidri joojaid palju. Ma arvan, et see jook meeldib eelkõige naistele, kuna see on lahja ning tavaliselt suhteliselt magusa maitsega. Materjali kogumisel kasutasin ajakirju ning Internetti. Külastasin ka kahte ettevõtet. Need olid Põlva Selver ja Põlva Selvehall. Põlva Selveris oli suurem valik siidreid, kuna see pood on ka suurem. Sain teada väga palju uut informatsiooni.
Hispaaniast, Ameerika Ühendriikidest, Iraanist ja Kaukaasiast. Sarapuupähkel on valgu- ja kiudainerikas. Samuti sisaldab B- ja E-grupi vitamiine. Tavaliselt müüakse sarapuupähkleid, millelt on kõva koor juba eemaldatud. Küll katab pähklit veel tumepruun mõrkja maitsega kile. See tuleks söömiseks ja toiduvalmistamiseks eemaldada. Selleks röstitakse pähkleid kuival pannil või praeahjus. Kuumuse käes pähkel paisub ja koor tuleb lahti. Sarapuupähklite maitsegi paraneb kuumtöötlemisel oluliselt Sarapuupähkleid süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks. 12 Kokkuvõte Peale selle, et pähklid on meile kasulikud on nad ka väga maitsvad. Ning oma välimuse ja omaduste tõttu kasutatakse neid ka palju kokanduses
Õietolmu ja nektarit korjatakse sadadest eri liikidest, siis ei ole mingit mõtet mett enam segada ravimtaimede ekstraktidega (müüakse segumett - see on kahjuks vaid äri), mis inimorganismile ei mõju tervendavamalt kui mesi ise. Mett võime lisada raviteedele või soojale veele, kus ta toime organismile on ideaalne. Mee kvaliteet ja kooslus sõltub aga paljuski sellest, millisest piirkonnast ning millistest taimedest on nektar kogutud. Mee värvus ja maitsegi oleneb palju eri ajal õitsevatest taimedest, kuid biokeemilist kooslust see eriti ei mõjuta. Mõningad uuringud küll näitavad, et tumedas mees on rohkem mineraalaineid, kuid see pole esmatähtis. Mesi on organismi jaoks valmistoode, temas ei toimu enam muudatusi ja ebasoovitavaid protsesse nagu suhkru liigsel kasutamisel. Mesi on organismile kergesti omastatav, sest ta juba sisaldab segu fruktoosist ja glükoosist, mis annavad kiiresti ja ilma organismi vaevamata energiat. Võrreldes
4.3. Laukapuu (Prunus spinosa) andide tarvitus. Siin saab eristada kahte tasandit: kasutus otsese toidupoolisena ja raviotstarbel. Kõige rohkem pruugitakse toiduks ikkagi loo peategelase vilju. Looduslike puude viljad jäävad väikseks (pikkus 710 mm ja läbimõõt 1015 mm), samuti ei hiilga nad massiga nende tagasihoidlik raskus ei soodusta isegi rippumist viljavarre küljes. Lisaks on vilju raske koguda (torkivad astlad, viljade väiksus, võrdlemisi kehv saagikus) ja nende maitsegi pole kõige isuäratavam. Isegi täisküpsetel viljadel on raske luuseemet viljalihast eraldada ning viljaliha on suhteliselt kasinalt. Värvuselt on valminud viljad tumedad ja neid katab kerge vahakirme. Ometi on põhjamaades neid vilju korjatud ja toiduks pruugitud lausa aastasadade vältel. Miks siis ometi? Üks põhjus on kindlasti põhjamaade looduslike olude viljanappus, mis soosis peaaegu kõikide söögikõlblike viljade kasutamist. Teist selgitust peame otsima laukapuu
annaabi.ee 
