Erinevused noorte ja täiskasvanute keelekasutusest Noored Täiskasanud kõrgharidusega (enamasti kõnekeel) (enamasti kirjakeel) Kasutatakse slängi Slängi kasutatakse väga harva Kõneletakse sõprade moodi On välja kujunenud oma keelekasutus Ei hääldata ,,h" alati välja ,,h" hääldatakse korralikult välja Keelekasutus ei vasta normikeelele: Keelekasutus vastab Maitea, teeks, näind normikeelele: Ma ei tea, teeksin, näinud Kõneledes kasutatakse palju Välditakse parasiitsõnu nii palju kui parasiitsõnu: võimalik Nagu, mingi, ja siis Kokkuvõte Noorte keelekasutus on alles välja kujunemas. Keele arendamine ja hariduse omandamine viibki selleni, et kõneldakse korralikku normikeelt. Tänan tähelepanu eest!
Ansip No tule taevas appi ! (Ansip istub endiselt kurvalt, pea norgus ) Saagim Ega teavas ei tule kuskile, sul peab ikka loogilist mõtlemist olema nagu minul ! . ( teeb omaette itsits, võtab käekotist viili, hakkab viilima ja liigub eemale) (liigub lavale Britney) Britney - (laulab) Oops, I did it again, Ansip is fool, and I'm so cool, ou baby baby ! Kas sa mu uuest singlist olen kuulnud ? Pärishea või mis ? Andrus No, raske on sääkest jura kommenteerida, maitea mis sul selle häälega küll lahti on, aga sa möirgad vahel kui põrsas, minu vanaema oli ikka laulja, Kungla rahvas tuli kohe soravalt ja selgelt, mingit huilgamist ei olnud. Britney No milline skandaal, keegi pole mind varem põssaks nimetanud ! Olen harjunud ikka teiste hellitussõnadega, nagu näiteks kiisuke või printsess . Ansip Kiisuke on liiga armas sinu jaoks ja mingit printsessi ma küll siin ei näe. Sa näed mõnda siin ?
" ,,Okei, sa oled tubli, tule tuppa, paneme asjad kööki ja lähme üles," ütlesin talle ja liikusime köögi poole. Äkitselt Kerda küsis: ,,A mis see Rando rääkis siis?" ,,Ah eimidagi, tahtis ära leppida ja minuga käima hakata," vastasin talle. ,,No? Leppisite ära siis, hakkate käima?" küsis Kerda uudishimulikult. ,,Kuule, ma ei jõudnud talle vastatagi, emme helistas ja tulin kiiresti koju kohe," vastasin talle. Kerda: ,,aga mis sa muidu oleksid talle vastanud?" ,,Maitea, ma arvan et ,,jah", sest ta on tõsiselt kallis poiss, vaatamata eilsele armastan ma teda ikka. ,,Kindel et tahad temaga käima hakata? Sest..." ütles Kerda lauset lõpetamata. ,,Sest?" küsisin ma. ,,No sest ta ütles, et teeb sinu kulul vaid nalja, et ei tahaks kunagi sinusuguse tüdrukuga käima hakata," vastas Kerda. ,,Päriselt? Ilma asjata lootsin?" küsisin käriseval häälel. ,,Haha, nali! Aa armastab sind ülekõige," ütles kerda. ,,Kerda, ma vihkan sind, valetaja selline
võrdselt tähtsad, süstemaatilise vastastikmõju määravad piirid. NETIKEEL Netikeel on spetsiifilise keelena umbes 10 aastat vana. Teksti-ja suhtlustüübid e-mail, msn, netikommentaarid, jututoad. Uus kirjaoskus arvutikasutusoskus, emotikonid, inglise keele oskus. Netikeel erineb normikeelest (suurtähtede ärajätt, tähtede märkimine numbritega, sümbolid, emotikonid, venitused); häälduspärane kirjaviis (ma ei tea=maitea); sõnavara on vulgaarsem, familiaarsem, argikeelsem; kasutatakse üneeme, pragmaatilisi partikleid(vat, noh, njaa); sõnu lühendatakse, et anda kiiremini edasi oma mõtet; hääldusviisi ja emotsioonide väljendamine, mitteverbaalse tegevuse väljendamine. NORMIKEEL Normitud keele grammatika on standardiseeritud, st on välja valitud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Puudub mitmekesisus(saab olla ainult kas õige või vale)
kommentaarides, reidis, jututubades, msnis. Netikeel mõiste on ebamäärane, kuid see on igasugune arvutisuhtluse keel, mis erinev normikeelest. Ainult teismeliste netisläng, ortograafia erijooni suurtähtede ja kirjavahemärkide ärajätt. Numbrid, täppideta tähed või sümbolid täpitähtede asemel. Sümbolid sõnade asemele. Mõttepunkte palju ütluse lõpus, venitused, häälduspärane kirjaviis, h-tähe esinemine(iir, hia), sage sõnade kokkukirjutamine(maitea,nomis), Sõnavara erijooni vulgaarsem ja familiaarsem keel(loll jorss, krdi lollakad), palju argikeele sõnavara, argituletus, inglise laenud(dsiisas, wack), teietamine puudub, kesksed üneemid(mm, aa, ooo), pragmaatilised partiklid( siis , nagu , vat), emotikonid partiklite väljendamiseks, lühendamine ja vokaalide ärajätmine(kle, krt), netikeele erilühendused(kle, ple, vbnds, nv), täheühenditest üksiktähed(ks x)
Asinus ja mitmus) või mitmeliikmelised, nagu eestik. Kõneviisid: käskiv, kindel tingiv jne opositsioon. Määratlsu markeerimata võib tähendada kas tunnuste puudumist (ainsus algvõrre olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt. Ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses.) Kuidas määratleda sõna? 1) Paus ja vahe: suulises kõnes on pausid, kirjalikus vahe/tühik. Nt. Sk: maitea kk: ma ei tea. 2) Lahutamatus; kui paluda lisada sõnu lausesse, siis pannakse need sõnade vahele, m itte nende sisse. 3) Üksikesinemine: sõna kui vaba morfeem ja väikseim tähendusega üksus, mis saab keeles üksi esineda. AGA: ing. K artiklid 'the' ja 'a/an' millel on tähendus ei esine üksi, vaid alati mingi teise sõnaga koos. 4) Foneetilised piirid: sõna kõla osutab, kus on algus ja lõpp (nt. Kõmri keeles)esineb palju erandeid
· Numbrid, täppideta tähed või märgid täpitähtede asemel. Alguses tehnilistel põhjustel. · Sümbolid (emotikonid jm) sõnade asemel ehk keele hieroglüüfistumine · Emotikonid üldjuhul lause või kogu kõnevooru lõpus, st ka lõpumärgi rollis · Mõttepunkte palju sõnumi lõpus (ligi pool kasutusest). · Häälduspärane kirjutusviis (hia, öheksa) · Suulise kõne liitsõnad: missa, kesse, novot · kokkuhääldatud fraaside kokkukirjutamine: maitea `ma ei tea', nomis, jadeaga `head aega' · H-ortograafia kõigub tugevasti (iir, hia) · Keelemängud ortograafia abil: mizza · Tihti pole võimalik kasutada kirjaliku teksti tüpograafilisi võtteid (bold, italic jms), see mõjutab valikuid (suurtähed, kordused jms) Sõnavara erijooni: · Vulgaarsem ja familiaarsem keel: krdi tolvanid rsk, hüpersuper ennasttäis värd, loll jorss, mega nisa rsk · Palju argikeele sõnavara: irisema, jahuma, jobi, megalühike
sotsiaalseks mobiilsuseks, mis võib olla: horisontaalne – ühest maapiirkonnast teise, ühest majandusharust teise jne. Vertikaalne – keskklassist kõrgklassi, lihttöölisest spetsialistiks jne. 2) Kultuurisaavutused Eesti NSV-s 1960-1991. (14.tabel) (vali teater, film, kirjandus ja räägi sellest) Kirjandus - Kassetipõlvkond, 1960 a alguseks saadi sõjajärgseid traditsioone jätkata, 1970 - Tammsaare ekraliseeriti või maitea mis sõna see oli. Olümpiamängud - purjeregatt, hakati ehitama kultuuriobjekte, projekteeriti Eesti Rahva Raamatukogu. Kassetipõlvkond - nimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn luulekassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku
annaabi.ee 
