jääma Saatanaga, sest ta vajab ainult rahu. Kas siis paradiisis ei ole rahu? Kas Jumal ei suudaks seda pakkuda? Pigem tekib veider järeldus: kirjanik on Saatana tagasi taevasse tõstnud. Need igipõlised vastased tunnustavad samu väärtusi ja on rivaalitsemise lõpetanud. See võib olla nii ka sellepärast, et Bulgakovi tolleaegne maailm, totalitaarse korra all ägav Venemaa, on nii paigast ära, et Jumal üksi ei suuda seal enam midagi ära teha - oma maisuses kinnitatakse veendunult, et jumalat ei ole olemas. Kuid Saatana olemasolusse on neil inimestel mitmeid kordi lihtsam uskuda. Seega on inimmaailm siiski kõige enam piiratud sellesse uskumisega - mis on tegelikult olemas, mis mitte; mis on võimalik ja tõeline, mis mitte... Margarita mehest oli naeruväärne nõuda tõendit selle kohta, et ta orika näol Saatana ballil osales. Ainus vajalik tõestus - ükskõik, mille kohta - on uskumus. Ja tegelikult ei ole kellelgi õigus seda teiselt võtta
inimesed mesinik, tudeng, rüütel, kaupmees, 2 munka jne kokku 30 tegelast kaasaarvatud autor ise. · Igaüks pidi jutustama 2 lugu. (Enam vähem) valmis sai Chaucer ainult 24. · Teos jäi niisiis lõpetamata ja polnud tal ,,Dekameroni" terviklikkust aga elukäsitluselt on autor sarnane Boccaccioga: ülistab looduse suurust, loomulikkust, arukust, samastab inimlikkuse loomulikkusega, kujutab armastust selle maisuses. · Kasutab nagu B. Rohkelt rüütlikirjanduse süzeesid. Sarnaseid seiku laenatud Petrarcalt, B-lt, isegi Dante põrgu võrdlus on olemas. · Teose erilisus: keskklassi inimtüüpide meiserlik kirjeldus. Iroonilised ja homoorikad kontrastid. Jäädvustab elu paljutahulise tervikuna. Marguerite de Navarre · Tegi ,,Heptameroni" B. Eeskujul. Oli tol ajal prantsuse silmapaistvaim novellist.
paistma jääv idee: Meister peab jääma Saatanaga, sest ta vajab ainult rahu. Kas siis paradiisis ei ole rahu? Kas Jumal ei suudaks seda pakkuda? Pigem tekib veider järeldus: kirjanik on Saatana tagasi taevasse tõstnud. Need igipõlised vastased tunnustavad samu väärtusi ja on rivaalitsemise lõpetanud. See võib olla nii ka sellepärast, et Bulgakovi tolleaegne maailm, totalitaarse korra all ägav Venemaa, on nii paigast ära, et Jumal üksi ei suuda seal enam midagi ära teha - oma maisuses kinnitatakse veendunult, et jumalat ei ole olemas. Kuid Saatana olemasolusse on neil inimestel mitmeid kordi lihtsam uskuda. Seega on inimmaailm siiski kõige enam piiratud sellesse uskumisega - mis on tegelikult olemas, mis mitte; mis on võimalik ja tõeline, mis mitte... Margarita mehest oli naeruväärne nõuda tõendit selle kohta, et ta orika näol Saatana ballil osales. Ainus vajalik tõestus - ükskõik, mille kohta - on uskumus. Ja tegelikult ei ole kellelgi õigus seda teiselt võtta
,,Roosiromaani". Hiljem aga on selged Itaalia renessansi mõjud. Peateos on ,,Canterbury lood", mis meenutab Boccaccio ,,Dekameroni" hõlmab terve hulga novellilaadseid lugusid, kuid on esitatud värsivormis. Teoses kritiseerib toonase inglise ühiskonna kihtide esindajaid. Sarnaselt Boccaccioga ülistab looduse suurust, loomulikkust, arukust ja samastab inimlikkust loomulikkusega, kujutab armastust selle maisuses. Nagu Boccacciogi, kasutab palju rüütlikirjanduse süzeesid. Sarnaseid seiku on laenanud Petrarcalt, Boccacciolt ja Dantelt. Chauceri teosed on erilised, sest ta kirjeldab keskklassi inimtüüpe meisterlikult. Chaucerile on omased iroonilised ja humoorikad kontrastid. Chaucer jäädvustab elu mitmetahulise tervikuna. Canterbury lood (Chaucer) Inimesed jutustavad peolauas kordamööda mingi loo. · Bathi emanda lugu: [Emand on olnud 5x abielus
on ebatavalise pakitsusega hinges, mis veel kindlat kuju pole võtnud. See on ebamäärane voogamine hinges, kus kõik veel on korratuses ja kus alateadvus näib valitsevat teadvuse üle. See on kaos, millest kõik veel sündima peab.Romantiku teadvuse sisuks on teadvusetus.Vaade, nagu oleksid romantikud ainult unistuste, kättesaamatu armastuse ja igatsuste kuulutajad, on ekslik. Ümberpöördult, nad tahtsid reaalsuse ja ideaalsuse piire ühte sulatada, tegelikku elu kõiges ta maisuses võtsid nad vastu müstilise joovastusega. Kõige hingelisem romantikuist, Novalis, ütleb: Maailmas on olemas ainult üks tempel ja see on inimese keha. Midagi pole pühamat. Kui inimese keha puudutatakse, puudutatakse taevast. Romantikute sensuaalsus osutab sellele, et neile on keha ja hing üheväärilised kirjatähed kosmoseraamatus. Nad tahaksid elamust edasi anda muutmatult, mis aga on võimatu, ja siit siis lõhe nede hinges (s.t
impeeriumide laiendamist põhjendanud kosmopoliitilisi teooriaid - aluseks "ainuõige taevaliku tahte" vägivaldne pealesundimine naaberriikidele ja -rahvastele. Riigi tekke teoloogilisi teooriaid ei tohi samastada teokraatlike teooriatega: viimased eitavad üldse ilmaliku võimu olemasolu. Teokraatlike teooriate kohaselt on kõrgeima riigivõimu allikaks Jumal, tegelik valitseja kas jumalustatakse või käsitatakse teda Jumala asemikuna maisuses. Sellise (vaimuliku) riigi tegelikud seadused põhinevad usulise pärimuse tõlgendusel ning kõrgeima võimu kandjaks (tegelikuks valitsejaks) on vaimulikkond või selle juht (nt islamis: kaliif, sultan, ajatolla; budismis: dalai-laama; katoliikluses: paavst). § 4. RIIGI TEKKE ÜHISKONDLIKU LEPINGU TEOORIADNende teooriate alged on antiikajas, põhiideestik toetub aga valgustusaja suurmõtlejate ideedele (Spinoza, Hobbes, Locke, Rousseau).
annaabi.ee 
