) ning lunastava ohvri ideed tragöödias ,,Vladimir Majakovski"(1913 a.) 1915. aastal tutvus Majakovski Lilja Brikiga, kellel oli tema elus ja loomingus eriline koht: Liljast sai luuletaja Muusa, kellest inspireerituna sündisid kõige jõulisemad värsid, eriti armastusest. Ent luuletaja kirg muutus naisele koormavaks, ta ei suutnud sellele ootuspäraselt vastata ning hakkas seetõttu meest enda huvides ära kasutama ning alandama. Majakovski armastus aga ei mahtunud tavalistesse maistesse mõõtmetesse ei elus ega ka luules, see oli pigem kosmiline, katastroofi ennustav jõud. Endast ja oma tunnetest rääkides oli ta halastamatu ja salvav, samas õrn ja haavatav. Luuletuses ,,Inimene! (1917 a.) on märgata Gorkile iseloomuliku kauni inimloomuse ideaali mõju ning sõjavastast paatost poeemis ,,Sõda ja maailm". Majakovski läks kaasa Oktoobrirevolutsiooniga. Aastast 1917 kuulutades, et ,,Se on minu revolutsioon!"
4. Miks sattus Voltaire Bastille'i kindlusvanglasse? V: sarkastiliste pamflettide tõttu 5. Millise 2 filosoofi teostega tegi Voltaire tutvust, kui ta viibis Inglismaal pagenduses? V: Isaac Newtoni ja John Locke'i teostega 6. Millised olid Voltaire'i usulised vaated? V: ta oli deist 7. Miks Voltaire ütles: ,,Kui Jumalat poleks olemas, tuleks ta välja mõelda?" V: et lihtrahvast vaos hoida 8. Mis on deism? V: arusaam, et Jumal on loonud küll maailma, aga ta ei sega ennast enam maistesse asjadesse 9. Millisel naisel oli Voltaire'ile suur mõju? V: markiis du Chatelet 10. Millise Preisi kuninga õukonnas viibis Voltaire Potsdamis? V: Friedrich II Suure õukonnas 11. Kus elas Voltaire oma elu lõpuaastatel? V: Genfi järve lähedal Ferney lossis Sveitsis 12. Kus Voltaire suri ja kuhu on ta maetud? V: Pariisis; maeti Panteoni 13. Nimeta 3 kuulsamat valgustusfilosoofi. V: Voltaire, Rousseau ja Montesquieu 14. Mis on valgustusfilosoofia
4 1915. aasta suvel armus Majakovski Lilja Birki (Lisa 2), kuid tema õnnetuseks oli naine abielus. Naise abikaasaks osutus aga luuletaja enda kirjastaja Osip Birk. Naisel oli luuletaja elus ja loomingus eriline koht: Liljast sai Majakovski muusa, kellest inspireerituna sündisid kõige jõulisemad värsid, eriti armastusest. Majakovski armastus aga ei mahtunud tavalistesse, maistesse mõõtmetesse ei elus ega ka luules, see oli pigem kosmiline, katastroofi ennustav jõud. Endast ja oma tunnetest rääkides on ta halastamatu ja salvav, samas õrn ja haavatav. 1917. aasta revolutsiooni tervitas Majakovski samuti talle omase kirglikkusega ja teatas maksimalistlikult: ,,See on minu revolutsioon!" Ta jättis kahjutundeta kõrvale romantilise poeesia ja asus kogu jõuga kujutama päevakajalisi poliitilisi sündmusi temast sai agitaator.
Õpetus: CARITAS ja CUPIDITAS kõigisl inimestel on võime armastada AMOR. See on kirg, mis langeb kokku inimese sisemise tehtega. Kui see on suunatud igaveseks(ascendit), siis see on CARITAS. Kui see on suunatud maisusele (descendit), siis see on CUPIDAS. Tegemist on ühe ja sama püüdlusega, mis on suunatud erinevatele asjadele. Augustinuse eesmärk pole siiski inimene, kes on suunatud üksnes igavesele. Jumala looming on hea ja inimene on pandud selle majapidajaks. Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse? - Maist tuleb kasutada (uti). Jumalat tuleb maitsta(frui). Inimene on võrreldav palveränduriga tasevase isamaa poole. Kuid sellel reisil kasutab inimene laevu ja vankreid, et saavutada eesmärki. Kuid armuda ei tohi vahendeisse. Vahettegemine uti jafrui vahel moodustab hiiglasliku süsteemi ehk väärtuste skaala. Armastus, mis võtab selle väärtusskaala omaks on ''ordinata dilectio''(korrastatud armastus). Armasta ja tee, mida tahad.
loogika ja tunnetusteooria), füüsikaks (natuurfilosoofiaks) ja eetikaks. Vastupidi Aristotelesele väitis Xenokrates, et õnnelikkuseks on paljast teoreetilisest tarkusest vähe, seda on vaja täiendada praktilise tarkusega. Herakleides Pontikosest (390-310): Nii ka keha, mis näib pidevana, koosneb tegelikult pidevuseta elementidest. Aatomid on liitunud kosmoseks jumaliku mõistuse mõjul. Hinged koosnevat heledast eetrilisest ainest ja enne kui asusid maistesse kehadesse, olelesid nad Linnuteel. Eudoxos Knidosest (akmee . 367 eKr.). Uuendab Anaxagorase õpetuse homöomeeriaist. Ülim hüve on nauding. Kõik olendid väldivad kannatust ja taotlevad naudingut. Hiljem kaldus Akadeemia skeptitsismi. SKEPTITSISM Pyrrhon Elisest (360-270eKr). Skeptik ei usu, et üldse mingi kindel tulemus on võimalik, ta loobub ta seisukoha võtmisest. Ta ei eita ega jaata, vaid ütleb, et ei ole võimeline otsustama.
· Arutledes mälu üle küsib ta: "Kui me oleme midagi · Augustinuse eesmärk pole siiski inimene, kes on unustanud, siis me otsime seda oma mälus. Kus suunatud üksnes igavesele. me seda otsime, miks me seda sealt otsime? Ja · Jumala looming on hea ja inimene on pandud selle kui me selle sealt leiame või kui see sealt ise majapidajaks. uuesti esile kerkib, kuidas me teame, et see on · Kuidas siis suhtuda maistesse väärtustesse? just see otsitu ja taasleitu?" 10 R VIII,15 · Maist tuleb kasutada (uti). · Usk · Jumalat tuleb maitsta (frui). · Ma usun selleks, et tunnetada; tunnetan, et · CARITAS JA CUPIDITAS uskuda. - Credo, ut intelligas; intellige ut credas. · Inimene on võrreldav palveränduriga taevase · Keskseks küsimuseks Augustinuse elus oli isamaa poole
· Riigi rajamine vajab suuri inimesi ja erakordseid vahendeid. Religiooni. Imesid. Veenmist rahva tasemel. · Seadusandja pole suverään, vaid on amet, milles antakse riigile põhikord · Kõiki ideid pole võimalik rahva keelde tõlkida. Rahvas on isekas ning pole ka valmis kõike kuulama. Seadusandja ei saa kasutada ka jõudu ega veenmist, seega on ,,rahvuste isad alati sunnitud olnud rääkima taevaste jõudude sekkumisest maistesse asjadesse ning austama jumalaid nende endi tarkuse eest. Kui rahvad alluvad riigi seadustele nagu loodusseadustele ning loevad nii inimese kui polise loojaks üht ja sama võimu, siis kuuletuvad nad vabalt ja kannavad leplikult üldise heaolu iket." Kodanikureligioon (IV.8): kiriku suhtes väga armuline ei ole. Aga ka selles nägi ohtu, kui teadlased jõuavad niikaugele, et patriotismi ja religiooni üldse hävitavad. Mõistus ja teadus lõhuvad lõpptulemusena ka ühiskonna