värvi on kass, peaasi, et ta hiiri püüab. Kriisi käik... 15. oktoober. Kuuba kohal tehtud fotodel leiti märke, et Nõukogude sõjatehnikud seavad saarel rakette stardipaikadesse. 16. oktoober. Kennedy kutsus kokku usaldusväärsetest riigiametnikest nõunike kogu, kokku 14 riigivalitsemise võtmefiguuri. 17. oktoober. pärast järjekordset U-2 lendu, avastas USA sõjaväeluure, et Kuubale on paigutatud tuumaraketid, mis on suutelised tabama USA maismaaterritooriumi. 18. oktoober. Kennedy kohtus Nõukogude välisministri Andrei Gromõkoga - Kennedy suutis varjata, et ameeriklased teavad, mis Kuubal toimub. 21. oktoober. USA otsustas blokaadi kasuks, kuid nimetusena võeti kasutusele karantiin. U-2 lend avastas samal päeval, et saarel paiknevad lisaks rakettidele ka Nõukogude pommituslennukid ja ründelennukid. Olgu lisatud, et kokku viis Nõukogude Liit Kuubale
riigiametnikest nõunike kogu. Esimesel koosolekul pakuti välja kolm lahendust kriisile : diplomaatiline, Kuuba blokaad ja luure ning sõjaline löök Kuubale. Kuid hoidmaks asjade kulgu salajas, jätkas Kennedy tööd oma tavalise graafiku alusel. Kõik vabad hetked pühendas kriisile ja koosolekutele. Kuid samal päeval avastas USA sõjaväeluure, et Kuubale on paigutatud keskmise laskekaugusega tuumaraketid, mis on suutelised tabama USA maismaaterritooriumi. Koosolekul pakukud lahenduste hulgast otsustas USA blokaadi kasuks, kuid nimetusena võeti kasutusele karantiin. Põhjuseks asjaolu, et juriidiliselt on mereblokaad sõjakuulutus. USA strateegide arvates oli kavandatud blokaad küll sedavõrd piiratud, et Nõukogude Liit ei oleks nende arvates asunud vaid sellepärast rünnakule, vaid selleks, et minna vastuollu rahvusvahelise õigusega, kasutatada terminit karantiin. Kuid 21
ole Eestil vajalik kõiki kaitsevõimeid iseseisvalt välja arendada. 18 Kaitsevägi ja Kaitseliit koos Kaitseministeeriumiga tagavad valmisoleku järgmiste sõjalise riigikaitse põhirollide täitmiseks: · kollektiivne kaitse ning Eesti ja/või teiste NATO liikmesriikide julgeolekut otseselt ohustavate rahvusvaheliste kriiside reguleerimine; · riigi suveräänsuse demonstratsioon eesmärgiga tagada kontroll Eesti maismaaterritooriumi, territoriaalvete ning õhuruumi üle; · osalemine rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides, sh Euroopa Liidu operatsioonides; · rahvusvaheline kaitsekoostöö; · abi osutamine tsiviilstruktuuridele hädaolukordade lahendamisel. Eesti sõjaline kaitselahendus ja kaitseväe koosseis määratakse sõjalise kaitse strateegilise kavaga. 4. PÕHISEADUSLIKU KORRA, RAHVA TURVALISUSE JA ELUTÄHTSATE VALDKONDADE KAITSMINE 4.1 Õigusriigi tugevdamine
avalik õigus; ingl. k. public international law, law of nations, pr. k. droit de gens) on õigusharu, mis reguleerib riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumist. Õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Klassikaline rahvusvaheline õigus reguleeris piiratud hulka riikidele elulist huvi pakkunud küsimusi diplomaatia, sõja, maismaaterritooriumi ja meresõidu kohta. Tänapäeval on reguleerimisvaldkond oluliselt suurenenud, hõlmates inimõiguste, majanduse ja isegi kosmosega seotud küsimusi. Riigisisene õigus on ennekõike hierarhiline õigussüsteem, mida iseloomustavad keskne riigivõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja võimuaparaadi jagunemine seadusandlikuks, täidesaatvaks ja õigustmõistvaks. Riigivõim tagab sanktsiooniaparaadiga kohustuste täitmise üksikisikute poolt.
B jõuab oma või mõne muu riigi territoriaalvetesse siis on kätte saadud, aga kui sinna jõuab B siis enam ei saa. Vaesematel riikidel on see jälitamine väga raske. Mandrilava hõlmab rannikuriigi maismaamassiivi veealuse pikenduse ning koosneb merepõhjast ja mandrilava maapõuest, nõlvast ja jalamist. See ei hõlma süvamerepõhja ega süvamere mäeahelikke ja nende all asuvat maapõue. Rannikuriigi mandrilava hõlmab merepõhjast ja selle all asuvast maapõuest ala, mis ulatub maismaaterritooriumi pikendusena tema territoriaalmerest mandrilava välisservani või territoriaalmere lähtejoontest 200 meremiili kaugusele, kui mandrilava välisserv nii kaugele ei ulatu. Rannikuriigil on suveräänne õigus uurida ja kasutada mandrilava loodusvarasid. *Mandrilava- Kehtivad kõik avamere õigused, selle mandrilava osas , mis ulatub kaugemale kui 200 meremiili (kuni 350), kalastamine, navigatsioon, kaablite paigaldamine jne.
· õigus kasutada merd muul rahvusvaheliselt õiguspärasel viisil, et käitada laevu, õhusõidukeid, merealuseid kaableid ja torujuhtmeid Mandrilava hõlmab rannikuriigi maismaamassiivi veealuse pikenduse ning koosneb merepõhjast ja mandrilava maapõuest, nõlvast ja jalamist. See ei hõlma süvamerepõhja ega süvamere mäeahelikke ja nende all asuvat maapõue. Rannikuriigi mandrilava hõlmab merepõhjast ja selle all asuvast maapõuest ala, mis ulatub maismaaterritooriumi pikendusena tema territoriaalmerest mandrilava välisservani või territoriaalmere lähtejoontest 200 meremiili kaugusele, kui mandrilava välisserv nii kaugele ei ulatu. Rannikuriigil on suveräänne õigus uurida ja kasutada mandrilava loodusvarasid. Avameri - laevatatav veekogu, mis on avatud kõikidele riikidele. Pole ühegi riigi jurisdiktsiooni all. Näiteks ookean. Ükski riik ei saa mingis avamere osas kehtestada oma suveräänsust
usaldatav NATO ning Euroopa Liidu liige. NATO kollektiivses kaitses osalejana ei ole Eestil vajalik kõiki kaitsevõimeid iseseisvalt välja arendada. Kaitsevägi ja Kaitseliit koos Kaitseministeeriumiga tagavad valmisoleku järgmiste sõjalise riigikaitse põhirollide täitmiseks: · kollektiivne kaitse ning Eesti ja/või teiste NATO liikmesriikide julgeolekut otseselt ohustavate rahvusvaheliste kriiside reguleerimine; · riigi suveräänsuse demonstratsioon eesmärgiga tagada kontroll Eesti maismaaterritooriumi, territoriaalvete ja õhuruumi üle; · osalemine rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides, sh Euroopa Liidu operatsioonides; · rahvusvaheline kaitsekoostöö; · abi osutamine tsiviilstruktuuridele hädaolukordade lahendamisel. Eesti sõjaline kaitselahendus ja kaitseväe koosseis määratakse sõjalise kaitse strateegilise kavaga. 4. PÕHISEADUSLIKU KORRA, RAHVA TURVALISUSE JA ELUTÄHTSATE VALDKONDADE KAITSMINE 4.1
annaabi.ee 
