Beringi meri. Hedvig Liblikas 7a Rapla Vesiroosi Gümnaasium 2009 Beringi meri on Vaikse ookeani põhjapoolseim meri. Ta paikneb Venemaale kuuluva Siberi ja Ameerika Ühendriikide Alaska osariigi vahel. Põhja jäämerega ühendab seda merd Beringi väin. Beringi meri on oma nime saanud taani meresõitja Vitus Beringi järgi. Ta sõitis sinna Vene tsaari Peeter Suure käskimisel uurima, kas Aasia ja Ameerika vahel on maismaasild. Tema järgi sai nime ka Beringi väin, kus ta seilas kolm aastat pärast Peterburist lahkumist. Beringi meri on ääremeri meri, mida lahutavad ookeanist väiksemad saared mis on Aleuutide üheks osaks. Ohhoota merest lahutab seda Kamtsatka poolsaar ning Ida siberi merest Venemaa kirdeosa. Teiselt poolt ääristab seda merd Alaska poolsaar ning sinna jääb Aleuudi süvik. Beringi mere kogupindala on 3 349 908 ruutkilomeetrit
Eelkõige on sealne piirkond tuntud haruldase, ühe maailma suurima kotka - rahvuslinnuks oleva filipiinide kotka järgi. Sama haruldane on ka orhidee waling-waling. (4) Samuti on Davaole iseloomulik pöörane liiklus tavaautode kõrval kohtab tänaval ohtralt dziibilaadseid furgoone ja kaetud külgkorviga mootorratast meenutavaid tritsikleid. (4) Palawanis on leitud koopainimeste 40 000 aasta vanuseid säilmeid. Arvatavasti tulid nad Borneo saarelt, kuna sel ajal ühendas neid kahte saart maismaasild. Palawani nime päritolu kohta on kaks varianti. Mõnede arvates tuleneb see hiinakeelsest fraasist pao lao yu, mis tähendab "ilusate sadamate maa", teised pooldavad versiooni, et sõna Palawan pärineb hispaaniakeelsest sõnast paraguas ehk "vihmavari", mis viitab saare suletud vihmavarju kujule. (4) Palawanist põhja suunas asuv Busuanga saar on tuntud laevavrakkidele sukeldumise paik. Busuanga külje alla jääb 19hektariline Dimakya saar türkiissinise vee ja puudervalge liivarannaga.
Kõige tuntum on muidugi legend rikkast Atlantisest. Leidub ka teaduslikke uuringuid mandritest, mis kandsid nime Mu, Lemuuria ja Atland. Kas kunagi oli olemas ahvide manner? Paljud teadlased olid 19. sajandil kindlad, et kunagi eksisteeris Lemuuriaks nimetatud manner. See nimetus on tulnud poolahvide hulka kuuluvate leemurite nimest, keda esineb ainult India ookeani rannikul ja Madakaskaril. Teadlased jõudsid järeldusele, et mingil ajal pidi olema maismaasild Indiast Madakaskarini. Muidu ei oleks leemurid suutnud kuidagi neid suuri mereavarusi ületada. Mida teavad pügmeed? Prantsale Pierre Hallet elas poolteist aastat pügmeede juures Ituri metsas ja temast sai Efi suguharu aupealik. Teda pani imestama, et pügmeed, kes elavad teistest tsivilisatsioonidest eraldatuna, on nimetanud planeet Saturni iidsetest aegadest saadik üheksa kuu täheks. Üheksas kuu, mis on Saturni imetilluke kaaslane, mille läbimõõt on
Ometi jätab Suurbritannia teede äärde istutatud puude, parkide ja hekkide tõttu metsase maa mulje. Madalikel laiuvad põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel nõmmed ja rabad. Kaart nr 2. Suurbritannia füüsiline kaart. 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE Britannia nimi tuleneb saartel elanud briti hõimu nimetusest. Esimesed inimesed asusid Suurbritanniasse umbes veerand miljonit aastat tagasi, kui Euroopa ja Suurbritannia vahel oli veel maismaasild. Umbes 400. aastal lahkusid Inglismaalt roomlased, kes olid sealsed alad hõivanud juba aastasadu varem. Umbes sada aastat hiljem hakati seal levitama ristiusku. 1066. aastal peeti Lõuna-Inglismaal Hastingsi lahing, mis lõppes Normandia hertsog Guillaume'i (inglisepäraselt William) vägede võiduga. Williamist sai Inglismaa esimene kuningas. William I Vallutaja järeltulijad on sellest ajast peale Inglismaad valitsenud. 1707
piirkondi koloniseerima. Uutele maadeavastustele järgnes maa paljaks röövimine ja põliselanike tapmine ja orjastamine. Euroopas vähenes tunduvalt vahemeremaade kaubalinnade tähtsus. Tekkisid kaubandus- ja fondibörs.. leidis aset hindade revolutsioon. Avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. Nt zoloogia , botaanika ja geograafia. 27. Ameerika põlisrahvad: Indiaanlaste päritolu:50 000 10 000 eKr üle Beringi maasilla, 10 000 e Kr kliima soojenema > merepind kerkima, maismaasild vee alla, hilisemad sisserändajad innuitid Aasiast ca 2500 eKr, Beringi maasilla teooria alles 20. saj.Asteegid: Põhja-Mehhiko, 13. 16. saj., 1325 pealinn Tenochitlan (elanikke kuni 200 000), allutasid teisi hõime, usund: jumalad (päikesejumal), ohverdamine. koolid, kalender, kiri, Euroopasse kakaooad, tomat, tubakas, 1521 hispaanlaste vallutused (Hernan Cortes)maajade linnriigid: linnriik kus olid erinevad seisused.. ülemkiht-sõjaline ülemkond ja preestrid. Linnriiki juhti
• Muutused maailmamere tasemes lühikese aja jooksul: meretaseme kiire tõus: • jäämaksimumi ajal maailmamere tase 121 m tänapäevasest madalamal • Aastaks 7500 eKr – tõusnud ca 75 m, sh kaks kiiret tõusuperioodi vahemikus ca 10500-9500 eKr ja 8500-7500 eKr • Taimestikumuutused Põhja-Euroopas: tundra asendub metsaaladega • Muutused suurimetajate koostises: mammut, karvane ninasarvik jt kaovad enamiku Euroopa alalt Suuremad muutused mujal: • Maismaasild Aasiast Põhja-Ameerikasse kaob • Kliima muutub niiskemaks, mh osa Sahara kõrbest kattub taimestikuga Mesoliitikumile on iseloomulik • Elatusvahendite mitmekesistumine – suurulukite küttimise kõrval kala- ja mereloomade püük, uued saakloomad, püsiasustuse kujunemine • Kivitöötluses – kõige selgem tunnus mikroliitide kasutamine, üks võimalik põhjus – muutus jahipidamises • Kasutusele tulevad vibu ja nooled
annaabi.ee 
