Mais Botaaniline nimetus harilik mais Hedi Taelma Ajalugu Mais pärineb tõenäoliselt Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima umbes 7000 aastat tagasi Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Pueblo linna lähedal Mehhikos. Mais oli väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15. sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse, kus seda esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. Veel 1980. aastatel arvati, et mais kultuuristati 4500 aastat tagasi Mehhikos ja Guatemaalas.
Harilik mais Zea mays Koostasid: Kristiine ja Gertrud Taksonoomia Hõimkond- õistaimed Klass- üheidulehelised Selts- kõrreliselaadsed Sugukond- kõrrelised Perekond- Mais zea Liik- harilik mais Üheaastane teravili Ajalugu Tõenäoliselt pärineb mais Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima umbes 7000 aastat tagasi. Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Mehhikos. Väga oluline toiduallikas maajade ja asteekide tsivilisatsioonis. Levis põhja poole kuni Kanadani, lõuna poolel kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15.sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse. (Esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas.) Alamliigid Hammasmais Paismais Kõva mais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais
Neis elasid maaharijad ja käsitöölised. Maajad harisid maad küllalt lihtsate vahenditega. Kuna nad ei tundnud muid metalle peale kulla Ja hõbeda, olid nende põllutööriistad valmistatud kivist ja puust. Kuivaperioodi algul langetasid põlluharijad kivikirvestega tüki metsa. Kui puud olid kuivanud, nad põletati. Seejärel kobestati alepõld kivikõblastega. Vihmaperioodi alguses tehti põllupinda kepiga augud ning pandi neisse maisiseemned. Taimede kasvamise ja maisi valmimise ajal peletati põldudelt linde ja loomi, kes sageli tegid põldudel palju kahju. Maisi valmimisel tõlvikud koristati, kuivanud varred aga põletati. Alepõldu sai kasutada 2-3 aastat, seejärel pidi ette valmistama uue põllu. Peale maisi kasvatati veel tubakat, puuvilla, uba ja kakaod. Kakaoube kasutati rahana. Toidulisa andsid ka jaht ja kalapüük, kuid 90% maaja toidusedelist täitsid ikkagi mitmesugused maisist valmistatud toidud
u 60 % töödeldavast kullast. Kuigi kuld kallineb suureneb nõudmine kullast valmistatud toodete järele, sest inimesed soovivad oma raha kulda investeerida. Ehedest tehakse enim kuldsõrmuseid. USAs tehakse neid igal aastal üle 2,5 miljoni, milleks kulub umbes 15 tonni kulda. Kulda on merevees, kulda toodavad bakterid Kullasisaldust on elusorganismides ja kulla bioloogilist osa on veel vähe uuritud. Suhteliselt kullarikkad on maisiseemned, -lehed ja -tõlvikud. Kulda on avastatud ungari viinamarjades ja prantsuse veinides. Kulda sisaldab ka muld. Mõnes huumusrikkas mullas on kulda kuni 0,5g/t. Üsna suur on kullasisaldus kullamaardla piirkonnas kasvavates taimedes. Näiteks lõikheina, osja, kuuse ja teraviljakultuuride tuha kullasisaldus on kuni 600g/t. Väga tühises koguses leidub kulda igal pool. Seda on avastatud nii Päikese spektris kui ka Maale langenud meteoriitides
ohtlikuim ahm ehk kaljukass. Lumelammaste eluiga on paikkonniti erinev: Põhja- Ameerikas on looduslikes tingimustes keskmine eluiga 12- 14 aastat, Jakuutias aga isegi 18-20 või rohkem. Mais Mais on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili. Esimesena kirjeldas maisi teaduslikult Carlos Linnaeus. Mais pärineb tõenäoliselt Kesk-Ameerikast, kus seda hakati kultiveerima umbes 7000 aastat tagasi. Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Pueblo linna lähedal Mehhikos. Mais oli väga oluline toiduallikas maiade ja asteekide tsivilisatsioonis. Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15. sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse, kus seda esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. Veel 1980. Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline taim ning
Ameerikas 1959. aastal ja nägi seal rikkalikke maisipõlde. Kuna Ameerika on enamjaolt samal laiuskraadil kui NSV Liit, arvas ta, et maisikülvi saaks siingi teha. Majanduslik põhjus oli viljapuudus ja lisaks taheti Ameerikast parem olla. Maisist pidi saama imerohi, mis tõestaks Nõukogude kolhooside paremust Ühendriikide farmide ees. Ajalehed olid täis üksikasjalisi juhiseid, kuidas kasvatada maisi või panna ruutpesiti maha kartuleid. Sel viisil maha pandud kartulimugulad või maisiseemned pidanuksid suutma end paremini kaitsta umbrohtude ja muude pärssivate mõjude eest. 1960. aastal oli eesmärk müüa riigile 100000 tonni liha. Seepärast oli vaja kahekordistada hektarite arvu, kuhu külvata maisi. Nimetatud kultuur aga vajab pidevat hoolt ja parimat põllumaad. Tulemuseks oli oodatud 7%-se viljakasvu asemel 2%. N.S. Hrustsov lootis, et majanduse tõus jätkub, aga nii see ei olnud. Põllumajanduses tuli tagasiminek.
annaabi.ee 
