Võimalik on eristada kahte rinnet, seega on tegemist liitpuistuga. I rinne: Ks, Ku, Ma. II rinne: Lv, Va. Järelkasv on mitmekesine, kõige rohkem esineb hall-leppa, kaske, vahtrat, haaba, kuuske. Vähem saart ja tamme. Põõsarinne on kohati tihe ja liigirikas. Lausaliselt esineb põldmurakat ja toomingat. Laiguti esineb harilikku tuhkpuud, lodjapuud, pihlakat, magedat sõstart, paakspuud, türnpuud ja kadakat. Puhmarinne puudub. Rohurinne on kohati tihe. Lausaliselt esineb maikellukest ja sinilille. Laiguti esineb metsmaasikas, metskurereha, jänesesalat, ussilakk, külmamailane ja sookastik. Kohati esineb kinkkannike, hunditubakas ja ojamõõl. Samblarinne on varjulistes kohtades pidev. Kogu proovitüki ulatuses esineb lausaliselt metsakäharik. Laiguti esineb kähar salusammal ja kohati harilik meelik (kasvab lubjarikkal pinnal). 3.2 Metsakasvukohatüüp Proovitükil on muld suvel kuiv, küll aga on ala liigniiske kevadel. Proovitükk asub sulglohu äärel
Kaunis kuldking(Cypripedium calceolus) RIIK Taimed HÕIMKOND Katteseemnetaimed KLASS Üheidulehelised SELTS Asparilaadsed SUGUKOND Käpalised PEREKOND Kuldking LIIK Kaunis kuldking Õis ehk king on umbes 4-6 cm pikk. Varrel kasvab kuni kuus lehte, mis kujult meenutavad maikellukest. Taimel on 1-3, tavaliselt 2 õit. Kõrguseks on taimel ~ 20-50cm (harvem ka 80cm). Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomiharudega. Maa sees on kuldkingal jäme risoom, mis kasvab pikkamööda, teisest otsast samal ajal kõdunedes. Ühe risoomi eluiga on u. 20- 25 a. Üks puhmik võib elada vähemalt 30 aastat vanaks. Levinud laialdaselt nii Euroopa kui Aasia parasvöötmes. Eestis on teda hajusalt, sagedamini on teda siiski lääne- ja põhjaosas.
õitekobarad, mis on väikeste kellakujuliste õitega. Maikellukese punakas-oranž mari paistab väga selgelt välja ka suurte lehtede varjust. Pilt 2. Harilik maikelluke (Köhler, Pabst. 1887) Taime ükskõik millise osa söömine tekitab iiveldust, oksendamist, peapööritust, pulsi kiirenemist ja teadvuse kadu, raskematel juhtudel saabub surm. Nagu ka paljusid teisi taimi, kasutatakse ka maikellukest ravimtaimena, nimelt südamerohuna. Eriti tugevatoimelised on piibelehe õied. Rahvameditsiinis kasutatakse piibelehe lehte kompressiks silmapõletike korral ning keedis aitab peavalu korral. Samuti kasutati seda kunagi ka koos inimese peenestatud pealuu või põdrasarvedega langetõve vastu (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). 6 Harilik jugapuu- Taxus baccata
7. Ristikuused asusid varem Tõravere - Peedu maantee ääres ja olid meie esivanemate puukultuse märkideks. Matuserongi möödumisel lõigati kuuse sisse kadunu mälestuseks, mõnel pool ka selleks, et kadunu ei pääseks koju käima, rist. Kahjuks on ristikuused tänaseks hävinud ja meenutada võib vaid kohta, kus nad kunagi tunnistasid meie kaugete esiisade puukultuse ja pühade puude traditsiooni edasikandmist. Taimestikus domineerivad kuused. Rohkesti on laanelille, maikellukest ja kuutõverohtu. Jällegi võib matkajat tabada pettumus kuna punktis räägitud kuuski tegelikult enam ei ole. 8. Kerikmägi. Tegemist on suurema infotulbaga. Olemegi jõudnud Kerikmäe, Eesti ühe väiksema linnuse tippu. Mälestusmärkidest, mis meile on jätnud kauge minevik, on muinaslinnad kõige võimsamad, nad kõnelevad kõik ühest ja samast – esiisade hiiglaslikust tööst. Väliste tunnuste järgi on muinaslinnad jagatud kahte põhilisse rühma: linnamäed ja maalinnad
liku kõduga metsadele iseloomulikud taimed. Madalamatel pinnavormidel kasvavad kõrvuti salutaimed: kevadine seahernes, võsaülane, püsik-seljarohi, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, longus helmikas ja lodumetsade taimed: angervaks, soo-koeratubakas, sookastik, soo-osi. Peale nende esineb lillakat, luht- kastevart, metskastikut, sõrm-, tupp- ja mätastarna, harilikku heinputke, maikellukest, villohakat, kuldvitsa, ohtest ja laiuvat sõnajalga. METSOSI - Equisetum sylvaticum; Equisetum hobusesaba, sylvaticum metsa-. Sugukond osjalised. Mitmeaastane. Kasvukoht: niiskemad metsad, raiesmikud, puisniidud. Metsosi on tumepruuni risoomiga ja kuni 60 cm pikkuse maapealse varrega eostaim. Kevad- ja suvivõsud ilmuvad samaaegselt, suvivõsudel külgoksad harunevad omakorda ja annavad taimele eriliselt kahara väljanägemise (harunevad külgoksad on heaks
Kuivendamise tagajärjel võib kuivenduskraavide läheduses puistute boniteet tõusta kuni I boniteedini. Alusmets hõre, kuid liigirikas - pajuliigid, h. pihlakas, h. toomingas, mage sõstar, h. kuslapuu, h. vaarikas jt. Väga liigirikas ja lopsakas on alustaimestik - domineerib h. angervaks, h. naat, erinevad sõnajalaliigid. Tarnadest leidub mätas-, sõrm- ja tupptarna, lisaks veel püsik-seljarohtu, soomadarat (Galium palustre), metsosja, lillakat, kevadist seahernest, h. maikellukest, võsaülast, mätastel h. jänesekapsast. Puhmarinne praktiliselt puudub, seda esindab vaid kohati mätastel kasvav h. mustikas. Pidev sammalkate puudub, kasvavad tüviksammal, tähtsamblad, roossammal, raunik, mätastel metsakäharik, laanik jt. Peale kuivendamist läheneb tüüpiline angervaksa kasvukohatüüp omadustelt naadi kasvukohatüübile. Raiestikel toimub intensiivne rohttaimede kasv, lisaks tarnadele ja kõrrelistele ka laialehised rohttaimed (h. angervaks, ojamõõl jt
annaabi.ee 
