15. Laeva püstuvuse mõiste, raskuskese, metatsenter, ujuvuskese, püstuvust mõjutavad tegurid Püsivus On laeva võime panna vastu teda tasakaaluasendist hävitavatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi algasendisse. raskuskese, metatsenter, ujuvuskese Raskuskese G (Centre of Gravity) Raskusjõu rakenduspunkt Ujuvuskese (mahukese) B (Centre of Buoyancy) on ujuvusjõu (üleslükkejõu) rakenduspunkt Metatsenter M Transverse Metacentre mahukeskme liikumistrajektoori kõverdusraadiuse liikumispunkt Raskuskese G (Centre of Gravity) Raskusjõu rakenduspunkt Ujuvuskese (mahukese) B (Centre of Buoyancy) Ujuvusjõu (üleslükkejõu) rakenduspunkt Metatsenter M Transverse Metacentre
Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Algpüstuvus. (Joon. 5.9.) Joon. 5.9. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju muutumise tagajärjel ka veeväljasurve kese tekitades taastumismomendi M T=l, kus l on taastava momendi õlg, punkt M - põikisuunaline metatsenter, punkt, mille ümber liigub mahukese B raadiusega r (ehk BM), lõik BM = r - metatsentriline raadius, lõik GM = h - metatsentriline kõrgus, l h= sin see on üks tähtsamaid püstuvuse iseloomustusi. h=zc+r-zg või h=r-(zg-zb) 7 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 4.1.) Joon. 3.3. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõstejõuga või ujuvusjõuga). Selle ühisnäitaja rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või veeväljasurve keskmeks (ka ujuvuskeskmeks). Ujuvuskese on ühtlasi laeva veealuse osa mahukese. Ujuvusjõud on suunatud vertikaalselt üles. Vee peal ujuva laeva tasakaalutingimuseks on raskusjõu ja ujuvusjõu võrdsus ja nende rakenduspunktide paiknemine ühel vertikaalsel sirgel. (Vt. Joon. 3.4.) P=Δ 4 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus
10. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab mudelkaarte kuju? 11. Missugune teoreetilise joonise vaade näitab veeliinide kuju? 12. Millistes laeva osades (pikkust mööda) muutuvad teoreetilise joonise kõverad rohkem? 13. Kas teoreetilisel joonisel on veeliinid paigutatud ühesuguste vahedega? 14. Kuidas leida TPC teoreetilise joonise abil? 15. Mis on FWA ja kuidas seda arvutada? 16. Kuidas leida laeva DISV teoreetiliselt jooniselt? 17. Kas laeva mahukese asub kõrgemal või madalamal, kui pool süvist? 18. Kas laeva süvise muutumisega XB muutub? 19. Kuidas määrata laeva raskuskeskme koordinaate? 20. Kuidas määrata tühja laeva raskuskeskme kõrgust? 21. Kuidas liigub laeva raskuskese lasti ümberpaigutusel? 22. Kuidas liigub laeva raskuskese laadimisel ja lossimisel? 23. Mis on virtuaalne raskuskese? 24. Mis on dedveit? 25. Mis on laeva kogumahutavus (gross tonnage)? 26. Mis on laeva puhasmahutavus (net tonnage)? 27
välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju muutumise tagajärjel ka veeväljasurve kese tekitades taastumismomendi MT=l, kus l on taastava momendi õlg, punkt M - põikisuunaline metatsenter, punkt, mille ümber liigub mahukese B raadiusega r (ehk BM), lõik BM = r - metatsentriline raadius, lõik GM = h - metatsentriline kõrgus, see on üks tähtsamaid püstuvuse iseloomustusi. h=zc+rzg h=r(zgzb) kus: zb - suuruskeskme kõrgus (KB) zg - raskuskeskme kõrgus (KG) r - metatsentriline raadius (BM) zb ja r saadakse teoreetilise joonise kõverate järgi või arvutatakse ligikaudsete valemi- te abil, zg leitakse kaalulise koormuse arvutusega nagu näidatud eespool.
välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju muutumise tagajärjel ka veeväljasurve kese tekitades taastumismomendi MT=l, kus l on taastava momendi õlg, punkt M - põikisuunaline metatsenter, punkt, mille ümber liigub mahukese B raadiusega r (ehk BM), lõik BM = r - metatsentriline raadius, lõik GM = h - metatsentriline kõrgus, see on üks tähtsamaid püstuvuse iseloomustusi. h=zc+r-zg h=r-(zg-zb) kus: zb - suuruskeskme kõrgus (KB) zg - raskuskeskme kõrgus (KG) r - metatsentriline raadius (BM) zb ja r saadakse teoreetilise joonise kõverate järgi või arvutatakse ligikaudsete valemi- te abil, zg leitakse kaalulise koormuse arvutusega nagu näidatud eespool.
välja viinud välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral. Kallet mõõdetakse kreeninurgaga . Eristame algpüstuvust (väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Kui laev kaldub mingi välismõju (näiteks tuul) survel, siis nihkub veealuse osa kuju muutumise tagajärjel ka veeväljasurve kese tekitades taastumismomendi MT=l, kus l on taastava momendi õlg, punkt M - põikisuunaline metatsenter, punkt, mille ümber liigub mahukese B raadiusega r (ehk BM), lõik BM = r - metatsentriline raadius, lõik GM = h - metatsentriline kõrgus, see on üks tähtsamaid püstuvuse iseloomustusi. h=zc+rzg h=r(zgzb) kus: zb - suuruskeskme kõrgus (KB) zg - raskuskeskme kõrgus (KG) r - metatsentriline raadius (BM) zb ja r saadakse teoreetilise joonise kõverate järgi või arvutatakse ligikaudsete valemi- te abil, zg leitakse kaalulise koormuse arvutusega nagu näidatud eespool.
annaabi.ee 
