Lubatud töötemperatuur õhus, °C 40...70 Voolavuspiir / tõmbetugevus, MPa 78 / Rockwelli kõvadus M 85 ERTALON 6 SA (PA 6) Läbilöögipinge, kV/mm 25 Mahueritakistus, 10 astmes 15 Iseloomustus: Selles plastis on optimaalselt kombineeritud mehaaniline tugevus, jäikus, sitkus, löögitugevus ja kuumuskindlus. Koos dielektriliste omaduste ja hea püsivusega agresiivsetes keskkondades teevad need omadused ERTALON 6 SAst üldkasutatava materjali mehhaanilistes konstruktsioonides ja
8 4,90 5,98 5,33 2,6*1010 3,2*1010 9 5,02 5,78 2,44 5,4*109 2,7*1010 10 4,49 5,07 8,90 1,7*1010 4,4*109 13 4,54 5,66 5,37 4,0*1013 4,5*1013 Valemid selgitustega: elektroodi pind (m2) paralleelsete elektroodide keskmine pikkus [m] paralleelsete elektronide vaheline kaugus [m] mahueritakistus [*m] pinnaeritakistus [] h katsekeha paksus [m] Arvutused: Plaat nr. 4 Mahueritakistus v = Rv*(S/h) = 6,71*109 ()*(1,8*10-3 (m2)/5,37*10-3 (m2) = 6,71*109 () * 0,335 (m) = = 2,25 * 109 (*m) S = 3,14*(0,0484/2)2 0,018 m2 = 1,8*10-3 m2 Pinnaeritakistus s = Rs*(d/l) = 1,36*1010 *(166*10-3/4,35*10-3) = 1,36*1010 *38,16 = 5,19*1011 () d = *((D1+D2)/2) = *((0,0484+0,0571)/2) 0,166 (m) l = (D2-D1)/2 = (0,0571-0,0484)/2 = 0,00435 (m) = 4,35*10-3 (m)
6 0,046 0,057 0,0044 0,6 0,8 10 0,045 0,052 0,0082 0,36 0,45 10 0,045 0,057 0,005 0,04T 0,038 4 0,049 0,057 0,0054 0,4 0,65 3 0,049 0,058 0,0049 2,3 1,7 Qs = Rs* (d / l) - mahueritakistus Qv = Rv* (S / h) - pinnaeritakistus S elektroodi pind, m2 h katsekeha paksus m Rv on katsekeha mahutakistus S = pii * (D1 / 2) ^2 Katse nr I II III IV V VI S 0,001963 0,001662 0,00159 0,00159 0,001886 0,001886 d = pi * ((D1 + D2)/2)
Variant 1 1. Gaaside läbilöögimehhanism. 2. Dipoolpolarisatsioon tekkemehhanism ja põhilised seosed. 3. Dielektrikukadude kaonurga tangensi definitsioon ja vektordiagramm. 4. Millised materjalid on pehmemagnetmaterjalid? 5. Millises vahemikus asub dielektrikute mahueritakistus? 6. Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; elektrijuhtivuse seos laengukandjate kontsentratsiooni ja liikuvusega. 7. Mis on aatomite elektronegatiivsus? 8. Materjalide liigitus magnetiliste omaduste põhjal. 9. Kuidas sõltub metallide eritakistus temperatuurist? Variant 2 1. Vedeldielektrikute läbilöögimehhanism. 2. Kovalentne side. 3. Dielektrikute polarisatsioon, polarisatsiooni liigid. 4
polariseerub. Katsed näitavad, et dipoolide laengukandjate laeng ning vk laengukandjate täieliku pöördumist elektrivälja suunas ja keskmine kiirus elektriväljas E polarisatsiooni külastumist ei toimu. Kuna Ohmi seadus differentsiaalkujul on: j=vE , kus v mahueritakistus Dipoolpolarisatsioon on võimalik ainult siis, kui Järelikult vE= nqvk , millest v= nqvk/E=nqu , kus molekulaarsed jõud ei tõkesta dipoolide u vabade laengukandjate liikuvus ehk suunatud orienteerumist elektriväljas. Molekulaarjõud keskmine liikumiskiirus ühikulise tugevusega vähenevad temperatuuri tõustes (viskoosus elektriväljas.
väljas. Dipoolsete molekulide orienteerumine el.väljas on seotud sisehõõrdumisega ja energiakadudega, mille tagajärjelt dielektrikus eraldub soojus. Kui el.välja ei ole, siis ei ole ka summaarset momenti. Dielektrikukadude kaonurga tangensi definitsioon ja vektordiagramm Millised materjalid on pehmemagnetmaterjalid? Pehmemagnetmaterjale iseloomustab kitsas hüstereesisilmus, suur magnetiline läbitavus µ ja ümbermagneetimiskaod on väikesed. Millises vahemikus asub dielektrikute mahueritakistus? 109...1020 cm Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; elektrijuhtivuse seos laengukandjate kontsentratsiooni ja liikuvusega Dielektrikute elektrijuhtivus on väga väike. Oma iseloomult võib see olla kas elektronjuhtivus või ioonjuhtivus. Dielektrikuis, mis sisaldavad ioonühendeid, põhjustab elektrivoolu positiivselt ja negatiivselt laetud ioonid. Välise elektripinge olemasolul liiguvad +ioonid katoodile ja ioonid anoodile. Mis on aatomite eletronegatiivsus
EKSAMI KÜSIMUSED 1.n- tüüpi pooljuhis on enamuslaengukandjad-Elektronid 2. Tuntumad pooljuhtained on-Räni(Si),Germaanium(Ge) 3.Pooljuhtideks nim.aineid ,mille mahueritakistus on...-Väiksem kui metallidel ja suurem kui isolaatoritel. 4. Dioodi läbib vool kui tema anood on katoodi suhtes-Järjestikult Anood Katood 6. Dioodi pärisuunaline U/I tunnusjoon on 7.Toiteseadme väljundparameetrid on-Väljundpinge stabiilsus,suurim lubatud vool 8. Silufiltri põhiline ülesanne on-vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. 9. Trafo ülesanne toiteseadmes on-muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget
märgatavalt. Mõnikord on vedeldielektriku ülesandeks ka elektrikaare kustutamise hõlbustamine. Kõige sagedamini kasutatavad vedelikud on naftast valmistatud isoleerõlid. Traditsiooniliselt on neist kasutusel trafoõli, kondensaatoriõli ja kaabliõli. Trafoõli kasutamiseks ka poorsete isoleermaterjalide immutamiseks ja õlilülitites elektrikaare kustutamiseks. Trafoõli põhiomadused: Suhteline dielektriline läbitavus 2,1 ...2,3 Mahueritakistus 1010 ....1013 Kaonurga tangens 0,001...0,02 Elektriline tugevus 20...40 kV/mm 2.3 Tahked isoleermaterjalid Tahked isoleermaterjalid moodistavad kõige suurema isoleermaterjalide grupi. Kasutatakse nii looduslikke kui ja tehismaterjale. Laiemalt on levinud tehismaterjalid, kuna neid saab valmistada ette antud elektriliste, mehaaniliste ja füüsikalis-keemiliste omadustega. 2.3.1 Polümeerid
nii looduslikke- kui tehismaterjale isolaatorite valmistamiseks. 1. Vilk ehk vilgukivi on kihiline klaasjas lõhestuv kivi, millel on suur eritakistus ja kõrgekuumuskindus, puuduseks on rabedus, kasutatakse plaatidena tuguelementideks valgustite kolbides. Vilgu töötlemisel tekkiv puru jahvatakse ja valatakse vaikudes vajaliku kujuga detailideks isolaatoriteks ja saadakse erinevate isolatsoon materjalid. 2. Muskoviit- suur mahueritakistus ja läbilöögitugevus ja kõrgesulamis temp kuni1200C 3. Flogopiit- temp tugevus 800C happekindel. Neid tooteid võime nimetada komposiit materjalideks, vaiku armeeritakse vilgu pulbriga 4. Klaas-loetakse tehismaterjaliks, saadakse kvartsliivast, värviliste metallide oksiididest, sulatades 2000C kvatsitakse plaatideks või vajaliku kujuga isolaatoriteks, olenevalt koostisest saadakse kondensaator klaasid, kasutatakse elektroonilistes
ühikulise tugevusega elektriväljas. Ioonse elektrijuhtivuse korral tekib mõlemal juhul elektroodidel uut ainet – dielektrikus olevate lisandite või selle enese dissotseerumise produkte. Peamiselt molioonse elektrijuhtivuse korral ilmuvad elektroodidele dielektrikus molioonide kujul oleva aine osakesed, nt vedeldielektrikus emulsioonina olev vesi. Juhul, kui dielektrikus erandina esineb elektronjuhtivus, uut ainet elektroodidele ei ilmu Mahueritakistus Mahueritakistusena defineeritakse 1 m pikkuse serva-ga kuubi takistust, kui mõõteelektroodid on ühendatud vastastahkudele asetatud elektroodidega Vastavalt definitsioonile S 2 ρ =R Ω m Ω m v v
jalist valmistatud 1 m servapikkusega kuubi takis- Piesoelektrikutel tekib polarisatsioon mehhaanilise tust, kui elektroodideks on kuubi vastastahud ja vool deformatsiooni toimel, elektreedid aga jäävad pärast piki kuubi pinda puudub. Mahueritakistuse ühikuks elektrivälja eemaldamist polariseerituks (analoogselt on m. Kui on tegu suvaliste mõõtmetega püsimagnetitele magnetväljas). dielektrikuga, siis tema mahueritakistus avaldub: 2 = RS / h [ m / m = m ], Dielektrikute elektrijuhtivus kus R on dielektriku mahutakistus, , S elektroodi 2 Polarisatsioon on seotud laengute nihkumine
milliseid üllatusi pakuvad meile järgnevad aastakümned. Ka kõige kaasaegsemate pooljuhtseadiste korral tuleb ikkagi arvestada nende kahe puudusega: omaduste sõltuvusega temperatuurist ja kiiret riknemis-võimalust ülekoormusel. Nende omaduste olemasolu ei tohi kunagi unustada. 4.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhtideks nimetatakse suurt hulka aineid, mille elektri juhtivus on elektrijuhtide ja isolaatorite vahepeal. Elektrijuhtide mahueritakistus on vahemikus 10-4... 10-6*cm. isolaatoritel 1010 ... 1018 ·cm ja pooljuhtidele jääb küllaltki suur vahemik 10 ... 10 l 0 * c m. Kõigi pooljuhtide ühiseks oluliseks omaduseks on takistuse vähenemine temperatuuri tõusmisel. Tuntumad pooljuhtmaterjalid on germaanium, räni, seleen, galliumarseniid jt. Tänapäeval kasutatakse kõige enam räni. Räni (Si) on mittemetall, mida leidub looduses kvartsis ja ka paljudes ühendites. Maakoores leidub seda 27.6%
On olnud germaaniumi ajastu, kus enamik pooljuhtseadiseid valmistati germaaniumist , järgnes räniajastu , mis jätkub senini ja mille raames algas massiline integraallülituste tootmine ja kasutamine. Praeguseks on alanud nanotehnoloogia ajastu , kus elementide mõõtmed pooljuhtkristallis lähenevad nanomeetrile 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhtideks nimetatakse suurt hulka aineid, mille elektrijuhtivus on elektrijuhtide ja isolaatorite vahepeal. Elektrijuhtide mahueritakistus on vahemikus 10 ...10 cm , -4 6 isolaatoritel 10 ...10 cm. ja pooljuhtidele jääb küllalt suur vahemik 10... 10 10 18 1 cm. Tuntumad pooljuhid on germaanium , räni , galliumarseniid jt . Tänapäeval kasutatakse kõige enam räni. Kõik põhilised pooljuhtmaterjalid kuuluvad Mendelejevi tabeli 4
On olnud germaaniumi ajastu, kus enamik pooljuhtseadiseid valmistati germaaniumist , järgnes räniajastu , mis jätkub senini ja mille raames algas massiline integraallülituste tootmine ja kasutamine. Praeguseks on alanud nanotehnoloogia ajastu , kus elementide mõõtmed pooljuhtkristallis lähenevad nanomeetrile 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides Pooljuhtideks nimetatakse suurt hulka aineid, mille elektrijuhtivus on elektrijuhtide ja isolaatorite vahepeal. Elektrijuhtide mahueritakistus on vahemikus 10 -4 ...10 6 cm , isolaatoritel 10 10...10 18 cm. ja pooljuhtidele jääb küllalt suur vahemik 10... 10 1 cm. Tuntumad pooljuhid on germaanium , räni , galliumarseniid jt . Tänapäeval kasutatakse kõige enam räni. Kõik põhilised pooljuhtmaterjalid kuuluvad Mendelejevi tabeli 4. rühma ja neil on elektronstruktuuri väliskihis 4 elektroni , mis on pooljuhtidele tüüpiline.
annaabi.ee 
