Elektromagnetvõnkumine elektromagnetvälja iseloomustavate suuruste perioodiline muutumine, see saab toimuda omavahel seotud kehadest koosnevas tervikus, mida nimetatakse võnkesüsteemiks. 5. Vabavõnkumine tasakaalust välja viidud süsteem jäetakse ,,omapead". Periood ja sagedus olenevad induktiiv, aktiiv ja mahtuvustakistusest. Võnkeperiood väheneb ajas ning võnkumine on sumbuv. 6. Isevõnkumine võnkesüsteemis on alalisvooluallikas, millest saadava energiaga kompenseeritakse elektromagnetvälja energia teisteks energia liikideks muundunud osa. Võnkeamplituud jääb ajas muutumatuks ning võnkumine on sumbumatu. 7. Sundvõnkumine võnkesüsteemis on vahelduvvoolu generaator, millest saadava energiaga kompneseeritakse see osa elektromagnetvälja energiast, mis muundatakse teisteks energia liikideks.
9. Võimsus tegur (Cos (fi) ) ja selle praktiline sisu elektrimootorite kasutamisel? S - NÄIVVÕIMSUS (VA- VOLTAMPER) P – AKTIIVVÕIMSUS (W- WATT) Q – REAKTIIVVÕIMSUS (var – VOLTAMPER REAKTIIV) COS (fi) on kasutegur. Kasuteguri võimalikult suureks saamiseks peame kasutama elektrimootorit täisvõimsusel. Kasutegurit saame suurendada kondensaatori abiga. 10. Koostada elektriahelda skeemi, mis koosneb jadamisi ühendadut aktiiv-, induktiiv- ja mahtuvustakistusest? Millega võrdub näivtakistuse (z) suurus vahelduvvoolu korral? R – Aktiivtakisti RL – induktiivtakisti RC - mahtuvustakisti 11. Mida näitavad elektriseadme kesta kaitseastme tähise (IP): 1) Esimene number: Võõrkehade ligipääsetavust 2) Teine number: Ilmastiku kindlust (vedelikud, tolm jms) 12. Andke TN-S Süsteemi juhistiku põhimõttelised lülitused maandatud neutraaliga? 13. Peapotentsiaalühtlustuslati otstarve ja ehitus?
Sellises olukorras võivad haruvoolud olla
suuremad kui koguvool. Taoline olukord tekib ainult kindlal sagedusel. Kui xL
Mõlemad takistus. võrrandid on biruutvõrrandid. Tähistades mõlemal juhul x2 = y, saame ruutvõrrandid y2 + 5y + 4 = 0 ja y2 - 5y + 4 = 0. Vahelduvvoolu korral on koosneb kogutakistus Z aktiivtakistusest R, induktiivtakistusest XL ja mahtuvustakistusest XC. Esimese ruutvõrrandi lahenditeks on y = -1 ja y = -4. Teise ruutvõrrandi Nendevaheline seos esitub kujul lahenditeks on y = 1 ja y = 4. Z = R + ( X L - X C )i. Nii saame esimesel juhul ruutvõrrandid x2 = -1 ja x2 = -4; teisel juhul aga ruutvõrrandid x2 = 1 ja x2 = 4
Kui x L < xC , siis madalatel sagedustel on induktiivvool IL suurem kui mahtuvusvool IC. Sageduse suurendamisel võib jõuda olukorrani, mil x L = xC . Sel juhul 1 2 f 0 L = , 2 f 0 C 1 (2 f 0 ) 2 = ehk LC 1 2 f 0 = ja resonantssagedus LC 1 f0 = . 2 L C Madal sagedus Resonantssagedus Kõrge sagedus Sageduse suurendamisel muutub induktiivtakistus mahtuvustakistusest suuremaks: x L > xC , ja mahtuvusvool siis induktiivvoolust suuremaks: IC > I L. 98 Vooluresonants on rakendatav mitmesugustes võnkeringides. Resonantsi korral tekib vooluringis suur kogutakistus. 99 6.15 Võimsustegur Võimsuskolmnurgast on teada, et S = P2 +Q2 S näivvõimsus voltamprites (VA) P aktiivvõimsus vattides (W) Q reaktiivvõimsus varides (var) ja võimsustegur P cos = .
kondensaatori pingest väiksemaks, hakkab kondensaator tühjenema läbi tarbija. Pulsatsioon kujuneb seda väiksemaks, mida väiksemad on laadimise ja tühjenemise käigus esinevad pinge muutused. Vahelduvkomponendi summutamise seisukohalt tuleks vaadelda eraldi filtri aseskeeme vahelduv- ja alaliskomponendile (joon.3.12a ja b). Selleks ,et vahelduvkomponent oleks väljundis võimalikult väike, peab filtri takistus olema kondensaatori mahtuvustakistusest võimalikult suurem, et temal tekkiv vahelduvpingelang oleks võimalikult suur, ehk teisiti öeldes , kondensaator peaks võimalikult lühistama vahelduvkomponendi. Alaliskomponendile peaks aga sumbuvus olema võimalikult väike. Alalisvoolu aseskeemilt puudub kondensaator , sest ta ei lase teatavasti alalisvoolu läbi. Filtri takistus peaks aga olema tarbija takistusega võrreldes võimalikult väike. Seda nõuet aga ei saa
filtri takistuse, kui aga sisendpinge muutub pulseerudes kondensaatori pingest väiksemaks, hakkab kondensaator tühjenema läbi tarbija. Pulsatsioon kujuneb seda väiksemaks, mida väiksemad on laadimise ja tühjenemise käigus esinevad pinge muutused. Vahelduvkomponendi summutamise seisukohalt tuleks vaadelda eraldi filtri aseskeeme vahelduv- ja alaliskomponendile (joon.3.12a ja b). Selleks ,et vahelduvkomponent oleks väljundis võimalikult väike, peab filtri takistus olema kondensaatori mahtuvustakistusest võimalikult suurem, et temal tekkiv vahelduvpingelang oleks võimalikult suur, ehk teisiti öeldes , kondensaator peaks võimalikult lühistama vahelduvkomponendi. Alaliskomponendile peaks aga sumbuvus olema võimalikult väike. Alalisvoolu aseskeemilt puudub kondensaator , sest ta ei lase teatavasti alalisvoolu läbi. Filtri takistus peaks aga olema tarbija takistusega võrreldes võimalikult väike. Seda nõuet aga ei saa täita ,sest siis ei toimuks
Kui x L < xC , siis madalatel sagedustel on induktiivvool IL suurem kui mahtuvusvool IC. Sageduse suurendamisel võib jõuda olukorrani, mil x L = xC . Sel juhul 1 2 f 0 L = , 2 f 0 C 1 (2 f 0 ) 2 = ehk LC 1 2 f 0 = ja resonantssagedus LC 1 f0 = . 2 L C Madal sagedus Resonantssagedus Kõrge sagedus Sageduse suurendamisel muutub induktiivtakistus mahtuvustakistusest suuremaks: x L > xC , ja mahtuvusvool siis induktiivvoolust suuremaks: IC > I L. 98 Vooluresonants on rakendatav mitmesugustes võnkeringides. Resonantsi korral tekib vooluringis suur kogutakistus. 99 6.15 Võimsustegur Võimsuskolmnurgast on teada, et S = P2 +Q2 S näivvõimsus voltamprites (VA) P aktiivvõimsus vattides (W) Q reaktiivvõimsus varides (var) ja võimsustegur P cos = .
annaabi.ee 
