nimetatakse induktiivseks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xL = L = - L di / dt Pingelang pooli otstel edestab pooli läbivat voolu faasis 90 o võrra. Mahtuvuslik vahelduvvool Olgu vahelduvpinge rakendatud kondensaatorile C . Kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu kulgeb vooluringis vahelduvvool. Kui eeldada, et kondensaatoris R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse Pinge kondensaatoril jääb teda läbivast voolust faasis maha 90 0 võrra . 3.Valguse difraktsioon Difraktsiooniks nimetatakse geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ette jäävatest tõketest. See avaldub kõige selgemini valguse levimises geomeetrilise varju piirkonda. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis on difraktsioon nõrk
Skeemil olev vektordiagramm ei vasta antud katseandmetele, kuid annab ülevaate sellest, kuidas muutuvad voolud ja pinged trafo koormamisel mahtuvusliku vooluga. Vasakpoolne skeem väljendab normaalolukorda, kus tegemist on induktiivse vooluga, vool pingest maas, mingi nurga φ võrra, ja pinge on enam-vähem samas suunas trafo põhivoo poolt indutseeritud emjga. Kui nüüd trafole juurde lülitada kondensaator(parempoolne diagramm), siis vool muutub mahtuvuslikuks, pinge suureneb ja nihkub trafo põhivoo poolt indutseeritud emj suuna suhtes nii, et vool on temast ees mingi nurga φ 2 võrra. Pingelang mähise aktiivtakistil on vooluga samas sihis(paralleelne), aga mähise oma on sellest 90° võrra nihutatud. Vektordiagramm asub raamatus. Elektrotehnika teoreetilised alused II. Neljajuhtmelise toite korral püsivad faasipinged nii primaar- kui ka sekundaarpoolel paigal sõltumata voolude iseloomust tarbijal – ebasümmeetriline koormus faasidel
Mõõtühik on varr. Tähis var. Mahtuvuslik takistus Mahtuvus C on kondensaatori põhiparameeter. Mõõdetakse faradites. Tähis F. Alalisvooluahelas on kondensaator dielektrik. Vahelduvvoolul kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu on kondensaatori ahelas pidevalt vool. Vool kondensaatori vooluringis on võrdeline kondensaatori laengu muutumise kiirusega. Vool kondensaatoris on pingest 90° võrra ees. Mahtuvuslik takistus Suurust nimetatakse mahtuvuslikuks takistuseks. Mahtuvustakistus on pöördvõrdeline mahtuvusega ja vahelduvvoolu sagedusega. Ka kondensaatoril eraldub reaktiivvõimsus. Tähis Aktiiv- ja induktiivtakistusega vooluring Tegelikkuses esineb harva puhast induktiivsust, enamasti ei saa jätta arvestamata pooli mähisetraadi aktiivtakistust. Kuigi induktiivsus ja aktiivtakistus on ühe ja sama aparaadi või tarviti omadused, vaadeldakse parema ettekujutuse saamiseks pooli kui aktiiv- ja induktiivtakistuse jadaühendust.
nulliga. 2.seadus - Kinnises saame takistuste suhte juures kontuuris võrdub emj. R/r=1 kasutegur on siis 50% 3. Algebraline summa pinge Reaktiivtakistused - Kui langudega algebralise eeldada, et kondensaatoris R ~ summaga. 3. Pooljuhtventiil 0, siis vastavalt ohmi seadusele e. diood - Pooljuhtventiiliks on tekib takistus, mida pooljuhtkristall, kus on loodud nimetatakse mahtuvuslikuks auk- ja elektronjuhtivusega reaktiivtakistuseks ja piirkonnad ning nende tähistatakse XC=1/wC. 4. puutepinnal asuv tõkkekiht Isoprotsessid - protsess mille e.pn siire. n-pooljuhid käigus üks olekuparameetritest (elektronjuhtivus) p-pooljuhid ei muutu. Isoprotsesse on: (aukjuhtivus). 4. isobaariline, isohooriline, Soojusmasina kasutegur. isotermiline
nimetatakse induktiivseks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xL = L Pingelang pooli otstel edestab pooli läbivat voolu faasis 90 ' võrra. Kondensaatorit läbiv vahelduvvool(JOONIS. Parempoolne) Olgu vahelduvpinge rakendatud kondensaatorile C . Kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu kulgeb vooluringis vahelduvvool. Kui eeldada, et kondensaatoris R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xc=1/ C Pinge kondensaatoril jääb teda läbivast voolust faasis maha 90 0 võrra . Optika Fermat printsiip, valguse peegeldumis- ja murdumisseadus : Fermat' printsiip: valgus levib mööda sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg on minimaalne. Valguse sagedus ja lainepikkus Valguse värvuse määrab ära sagedus; muutub lainepikkus ja levimiskiirus. c = l * f Valguslainetel nagu ka kõigil elektromagnetlainetel on omadus interfereeruda omavahel,
du d (sin t ) i =C =CU m = C U m cos t = I m sin(t + ) dt dt 2 muutub siinuseliselt, kusjuures vool on pingest 90°° ehk võrra ees. 2 Mahtuvustakistus Mahtuvusliku voolu maksimaalväärtus on I m = C U m , efektiivväärtus U U I = C U = = . 1 xC C 86 Suurust xC nimetatakse mahtuvustakistuseks või mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks: 1 1 xC = = . C 2 f C Mahtuvustakistuse mõõtühik on oom (). Kontrollime mahtuvustakistuse ühikut: 1 1 1 1 V V xC = = s = s = = . C 1 F As As A s V Mahtuvustakistus on pöördvõrdeline mahtuvusega ja vahelduvvoolu sagedusega. Sageduse muutumisel nullist (alalisvoolust) lõpmatuseni muutub mahtuvus- takistus xC lõpmatusest nullini: Võimsuse hetkväärtus
Voolu reguleerimisega võib muuta väljatugevust ning mõõta iga väljatugevuse puhul ferromagneetilikust südamiku vootihedust. Katseseadmete põhjal saab koostada algmagneetumiskõvera, mis koosneb kolmest iseloomustavast osast: 1)sirgjooneline osa 2)kõvera põlv 3)magnetiline küllastumine 3. Vahelduvvoolahel mahtuvustakistusega Kondensaator juhib vahelduvvoolu näivalt, sest plaatidevahelist dielektrikut vool tegelikult ei läbi. Suurust Xc nim. mahtuvustakistuseks või mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks. Mahtuvustakistuse mõõtühikuks on . Mahtuvustakistus on pöördvõrdeline mahtuvusega ja vahelduvvoolu sagedusega. Mahtuvusliku voolu maksimaalväärtus on Im= WCUm ja efektiivväärtus on I= U /Xc ÜLESANNE: P=150 U=220V I ja R=? I=150/220 =0,7A R=220/0,7= 3,14 11.1 Kontuurvoolumeetod Kirchhoffi teine seadus See on ka kontuurvoolumeetod- võte nende voolude leidmiseks: E1= I1*R1 + I2*R2 2.Magnetväli
elektromotoorse jõu. Kui eeldame, et poolis R0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nim. induktiivseks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xL=L Pingelang pooli otstel edastab pooli läbivat voolu faasis 900 võrra. Kondensaatorit läbiv vahelduvvool. Olgu vahelduvpinge rakendatud kondensaatorile C. Kondensaatori pideva ümberlaadimise tõttu kulgeb vooluringis vahelduvvool. Kui eeldada, et kondensaatoris R0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nim mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse xc=1/C. Pinge kondensaatoril jääb teda läbivast voolust faasis maha 900 võrra. Vahelduvvooluahelas eralduv võimsus-Võimsuse hetkeväärtus on pinge ja voolu hetkeväärtuse korrutis. Praktilist huvi pakub ajas keskmistatud P(t) väärtus, mille tähistame lihtsalt P. P=0,5UmImcos Voolu efektiivväärtus I=Im/2 Pinge efektiivväärtus U=Um/2 Eelpool toodust võime kirjutada, et P=UIcos kui x=0, siis cos=1, P=UI; kui R=0 siis cos=0, P=0. Võimsuse
tugev pulsatsioon; trafo voimsuse ebapiisav kasutamine. Poolperioodalaldit voib tugeva pulsatsiooni tottu kasutada ainult aku laadimiseks. 41. Sildalaldi, seda iseloomustavad suurused. 42. Keskpunktalaldi, seda iseloomustavad suurused. 43. Alaldatud pinge silumine. Silufilter peab siluma alaldatud pinget ja voolu. Samal ajal peab alaliskomponendi kadu olema voimalikult minimaalne. Vaikese voimsusega alaldite puhul kasutatakse valdavas enamuses mahtuvuslikku filtrit. Mahtuvuslikuks filtriks on suure mahtuvusega kondensaator, mis lulitatakse tarvitiga paralleelselt. Kui alaldi valjundpinge ua uletab kondensaatori pinge uC, siis laadub kondensaator alaldi maksimaalse pingeni. Kui kondensaatori pinge uC on korgem alaldi valjundpingest ua, siis tuhjeneb kondensaator aeglaselt vorreldes laadimisega labi tarviti. Selle tagajarjel vaheneb pulsatsioon ja kasvab alaldatud pinge keskvaartus UD. Mida suurem on kondensaatori mahtuvus, seda siledam on pinge. Taisperioodalaldis
c)Mahtuvuslik reaktiivvõimsus Pinge kasvamisel esimesel ja kolmandal veerandperioodil suureneb elektrivälja energia generaatorist (elektrivõrgust) saadava energia arvel nullist maksimaalväärtuseni ning teise ja neljandal veerandperioodil väheneb elektrivälja energia maksimaalväärtusest nullini. Sellise generaatori kondensaatori vahetusenergia suurust iseloomustatakse mahtuvusliku vooluringi hetkvõimsuse maksimaalväärtusega, mida nimetatakse mahtuvuslikuks reaktiivvõimsuseks ja tähistatakse Q C. 8. Kolmefaasiliste vooluringide neutraaljuhtmega tähtühendus. Liini- ja faasisuurused. 9. Kolmefaasiliste vooluringide neutraaljuhtmega kolmnurkühendus. Liini- ja faasisuurused. Kolmnurkühenduse saamiseks ühendatakse esimese faasimähise lõpp teise faasimähise algusega, teise faasimähise lõpp kolmanda faasimähisealgusega ja kolmanda faasimähise lõpp esimese faasimähise algusega. 10
Rakendades kondensaatori klemmidele vahelduvpinge tekib tema plaatidel laeng mis muutub võrdeliselt pingega. Vool kondensaatori vooluringis on võrdeline kondensaatori laengu muutumise kiirusega, see tähendab, et ka kondensaatori klemmipinge muutub kiirusega: Tähistades ja jagades mõlemad pooled arvuga saame , millest On Ohmi seaduse valem mahtuvusega vooluringi puhul ja nimetatakse mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ehk mahtuvustakistuseks. 16.Takistuskolmnurk. Takistuskolmnurk Et UZ2=UR2+(ULUC)2,siis (ImZ)2=(ImR)2+( ImXL ImXC)2 ehk Z näiv ehk kogutakistu R aktiivtakistus XL induktiivtakistus XC mahtuvustakistus 17.Aktiivvõimsus vahelduvvooluahelas. Reaktiiv ja näivvõimsus vahelduvvooluahelas. Aktiivvõimsus P on keskmine võimsus perioodi kohta. Aktiivvõimsus on vahelduvvoolu võimsuse
du d (sin t ) i =C =CU m = C U m cos t = I m sin(t + ) dt dt 2 muutub siinuseliselt, kusjuures vool on pingest 90°° ehk võrra ees. 2 Mahtuvustakistus Mahtuvusliku voolu maksimaalväärtus on I m = C U m , efektiivväärtus U U I = C U = = . 1 xC C 86 Suurust xC nimetatakse mahtuvustakistuseks või mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks: 1 1 xC = = . C 2 f C Mahtuvustakistuse mõõtühik on oom (). Kontrollime mahtuvustakistuse ühikut: 1 1 1 1 V V xC = = s = s = = . C 1 F As As A s V Mahtuvustakistus on pöördvõrdeline mahtuvusega ja vahelduvvoolu sagedusega. Sageduse muutumisel nullist (alalisvoolust) lõpmatuseni muutub mahtuvus- takistus xC lõpmatusest nullini: Võimsuse hetkväärtus
reguleerimissüsteemi osa analüüsiks aperioodilise või mõne muu lüliga ja sellega koos esineva hilistumisega. Selleks, et hilistumine oleks alati enam-vähem ühesuguse ligikaudsusega määratud, tõmmatakse uuritavale siirdekarakteristikule puutuja läbi karakteristiku käänupunkti. Puutuja poolt ajateljel eraldatav lõik võetakse hilistusajaks . Ainet või potentsiaalset energiat salvestatavate elementide poolt põhjustatud hilistumist nimetatakse mahtuvuslikuks või inertseks hilistumiseks. Väljundsignaali hilistus võib esineda ka puhtal kujul, signaal hakkabki muutuma alles teatud aja möödudes sisendisse antud toimest (transportöör, pikad torujuhtmed jne.). Tüüpilist puhast hilistust nimetatakse transporthilistuseks. Mõlemat tüüpi hilistuse arvestamiseks kuulub tüüplülide nimekirja hilistuslüli, mille ainsaks iseloomustavaks suuruseks on hilistusaeg . Hilistuslüli ei muuda sisendsignaali kuju, kuid toob sisse konstantse hilinemise.
annaabi.ee 
