mootoritega. Karburaatori jäätumisega analoogiline situatsioon võib tekkida sissepritsemootoril siis, kui lennatakse jäävihmas või läbi ülejahtunud pilvede, kus jää võib katta õhufiltri ja sulgeda õhu sissepääsu mootorisse. Sellisel juhul tuleb piloodil kasutada alternatiivõhuallikat, mis võimaldab mootori eesotsast sissevoolu õhu ümbersuunamist mootori kapoti alla, kus jäätumise oht puudub. l lVäljalaskekollektor Mahtuvuslikud kasutegurid ( , , , ) ei sõltu ainuüksi sisselaskesüsteemi, vaid ka väljalaskesüsteemi ehitusest. Kaasaja mootorite väljalaskegaasid koondatakse kollektoris ja suunatakse edasi müra vähendamiseks summutisse ning sealt edasi keskkonda. Kollektorid valmistatakse korrosioonikindlast valuterasest. Summutid ehitatakse topelt korpustena. Peakorpuse sees on õhusoojenduskorpus, mis toodab sooja õhku kabiini ja karburaatori kütteks. Õhusoojenduskorpus omab soojenduspinna suurendamise
Ekraani puutumise ajal puudutavad juhid kokku. Kontroller leiab, millised juhid puutuvad ja annab mikroprotsessorile koordinaadid. Väga väike täpsus. Liidese elemendid on paigaldatud maatriksekraani ruutudega arvestades. Ainuke pluss on lihtsus ja odavus. Tavalistes maatriksekraanides tehakse päring ridades (analoogiliselt nuppude maatriksile); see võimaldab teha mitut puudutust korraga. Aegamööda asendatakse need resistiivsete ekraanidega. Mahtuvuslikud puuteekraanid Mahtuvusliku ekraani puutetundlikuks osaks on elektrit juhtiva läbipaistva kihiga kaetud kilest plaat, mille neljas nurgas on elektroodid. Nendele antakse ühesugune vahelduvpinge, mis tekitab ühtlase elektrivälja üle ekraani. Ekraani puudutamisel sõrme või mingi elektrit juhtiva esemega elektrivälja jaotus plaadil muutub, sest puutekoha kaudu siseneb inimese kehasse mahtuvusliku sidestuse läbi lekkevooluna teatud elektrilaeng. Selle tulemusena
Ekraani puutumise ajal puudutavad juhid kokku. Kontroller leiab, millised juhid puutuvad ja annab mikroprotsessorile koordinaadid. Väga väike täpsus. Liidese elemendid on paigaldatud maatriksekraani ruutudega arvestades. Ainuke pluss on lihtsus ja odavus. Tavalistes maatriksekraanides tehakse päring ridades (analoogiliselt nuppude maatriksile); see võimaldab teha mitut puudutust korraga. Aegamööda asendatakse need resistiivsete ekraanidega. Mahtuvuslikud puuteekraanid Mahtuvusliku ekraani puutetundlikuks osaks on elektrit juhtiva läbipaistva kihiga kaetud kilest plaat, mille neljas nurgas on elektroodid. Nendele antakse ühesugune vahelduvpinge, mis tekitab ühtlase elektrivälja üle ekraani. Ekraani puudutamisel sõrme või mingi elektrit juhtiva esemega elektrivälja jaotus plaadil muutub, sest puutekoha kaudu siseneb inimese kehasse mahtuvusliku sidestuse läbi lekkevooluna teatud elektrilaeng. Selle tulemusena
tarbijate normaalne töö ei ole häiritud; - Mahtuvuslikud voolud ei ole ohtlikud, kuinende suurused on pingetel 6/10 kV kuni 30A ja pingel 35 kV kuni 10A. Puudused: - Faasipinged kasvavad 3 korda;
järgi. Kahe pordiga saab samal ajal nii lugeda kui ka kirjutada (tingimusel, et need ei ole üksteisest sõltuvad. Puutetundlikud ekraanid 1. Takistuslikud koosneb alusest, mille peal õhuke läbipaistev takistuslikust materjalist kiht, mis on samuti välisel painduval kihil. Kahe kihi vahel on isolaatorid, kui vajutada ekraanile siis puutuvad isolaatorit kokku ning tuvastatakse puutepunkt. Küllaltki odav tehnoloogia, pildikvaliteet kehv. 2. Mahtuvuslikud u 70% turust. Väga vastupidav, mustus ei sega. Pindmahtuvuslik: puutepind on ainult ühelt poolt kaetud läbipaistva juhtiva kihiga. Ekraani nurkadesse on paigutatud elektroodid, mille kaudu tekitatakse ekraani pinnale ühtlane elektriväli. Kasutatakse vahelduvvoolu generaatorit. Projekteeritud mahtuvuslik: ekraani pinnale moodustatakse juhtivatest ribadest võrk. Ribad kuhu salvestub laeng on isoleeritud ja nende vahel on mahutavus. 3
Puude palja v kinnastatud käega, odav, ei ole määrdumise suhtes tundlik, kuid pildi kvaliteet halb. Mahtuvuslik puuteekraan väga levinud. Kinnastatud käsi ei tööta. Pindmahtuvuslikud puutepind kaetakse ainult ühelt poolt läbipaistva juhtiva kihiga, ekraani nurkades elektroodid, millega tekitatakse elektriväli pinnale(laengute liikumisest tekkinud voolu mõõdavad andurid). Projekteeritud mahtuvuslikud ekraani pinnale moodustatakse ITO(indium tina oksiid) ribadest võrk, ribad, kuhu salvestub laeng on isoleeritud ja nende vahel mahtuvus. Kui sõrm läheb ristumispunktis olevale mahtuvusele, võtab see osa laengust ja kontroller fikseerib laengu liikumise. Infrapuna ekraani servadesse paigutatakse infrapunavalgusdioodid ja vastasservadesse infrapunaandurid. Kui kiir ei levi ekraani pinna sees, vaid ekraani
suurusi. Kui lhisvoolud letavad lubatud suurusi, hendatakse vrgu neutraali reaktor, mis suurendab Z. 2. Kolmefaasilised kolmejuhtmelised vrgud kuni 1kV, niteks 3*220V. 3. Kahejuhtmelised alalisvooluvrgud. 4. Kik madalpingevrgud, kus on inimeste kaitseks vaja ette nha kaitsemeetmed. Kui vrgu neutraali on hendatud suure impedansiga element ( 0 < Z < ), nimetatakse sellist vrku kompenseeritud vrguks, sest vrgu neutraali hendatud induktiivne reaktiivtakistus kompenseerib liinide mahtuvuslikud takistused. Sellega saavutatakse: - neutraali lhisvoolude vhenemine, maahenduskohas elektrikaar kustub ja ei pleta sooni lbi. - prast kaare kustumist pinge taastub aeglasemalt, mistttu uue kaare teke on vhetenoline. Kui vrgu neutraal on jigalt maandatud ( Z = 0 ), siis hefaasilise lhise korral peab rakenduma kaitseaparatuur, sest lhisekontuuri takistus on vga vike ja lhisvool tuleb vga suur ning ta vib rikkuda seadmeid. Et vljallimisi ei toimuks tihti, kasutatakse automaatset taasllitust.
võib ulatuda mitme sajani. Seejärel määratakse faasinihe voolu ja pinge vahel ning viiakse läbi kõik arvutused, mis on vajalikud vaadeldava poolperioodi keskmise võimsuse P0,5T ja tarbitud energia W0,5T määramiseks: 33. Mahtuvuslike nihkemuundurite tööpõhimõte, põhitüübid Laialdast kasutust leiavad nii lineaarsete kui ka nurgamõõtude, nihete, objektide asukoha ja olemasolu kindlaksmääramisel mahtuvuslikud muundurid. Nende töö põhineb kondensaatori mahtuvuse sõltuvusel plaatidevahelisest kaugusest, seda vahemikku täitva materjali dielektrilisest läbitavusest ja plaatide pindalast. 34. Lineaarsed diferentsiaaltrafod 35. Lasertriangulatsiooni meetod vahekauguste määramiseks 36. Kiiruse ja kiirenduse mõõtmine Kiiruse ja kiirenduse mõõtmine 37. Mõõtmiste arvu planeerimine 38. Mõõtetulemuste töötlemise graafilised vahendid 39
Kvaliteet pole kõige parem. Mahtuvuslik puuteekraan (Capacitive touchscreen). Jaguneb kaheks: Pindmahtuvuslikud puuteerkaanid – kaetakse puutepind ainult ühelt poole läbipaistva juhitava kihiga (ITO). Ekraani nurkades on elektroodid, mille kaudu tekitatakse ekraani pinnale ühtlane elektriväli. Selleks kasutatakse vahelduvvoolu generaatorit. Kui sõrm viia tekkinud välja, tekib dünaamiline kondensaator, mis muudab elektrivälja ja tekib laengute liikumine. Projekteeritud mahtuvuslikud puuteekraanud – moodustatakse ekraani pinnale juhtivatest ribadest võrk. Kasutatakse ITO ribasid, millest ühed on horisontaalsed ja teised vertikaalsed. Need ribad, kuhu salvestub laeng, on isoleeritud ja nende vahel on mahtuvus. Kui nüüd sõrm läheneb sellele ristumispunktis olevale mahtuvusele, võtab ta osa laegust endale ja selle laengu liikumise fikseerib kontroller. Väga vastupidavad ekraanid ja saab teha üle 100 miljn puudutuse. Mustus ei sega tööd. Laseb palju valgust läbi.
elektrivõrgu sumbumisteguriks. Õhuliinidega elektrivõrgu mahtuvuslik ebasümmeetria on piirides 0,5...2 % ja sumbumistegur 2...6 %. Kaabelliinidega võrkudes ebasümmeetria puudub, sumbumistegur on 2...4 % [3.1]. Ideaaljuhul, kui elektrivõrk on maa suhtes sümmeetriline, s.t C A = C B = CC = C , on = 0 , U A- m = U A , U B - m = U B ja U C-m = U C . Siis vastab normaaltalitluse pingete ja mahtuvuslike voolude vektordiagramm jn. 3.11 toodule. Mahtuvuslikud voolud edestavad faasipingeid ja faaside pingeid maa suhtes 900 ja moodustavad sümmeetrilise tähe. UA = UA-m ICB ICA ICC UC = UC-m UB = UB-m Joonis 3.11
elektrivälja. Kui juhtiv keha (sõrm) puutub tekkinud välja, tekib dünaamiline kondensaator, mis muudab elektrivälja ning laengute liikumist on võimalik mõõta nurkades olevate anduritega. Kuna ITO omab teatud takistust, sõltub voolu komponentide muutuse suurus Joonis 15Mahtuvuslik puuteekraan puutepunkti kaudusest andurist ning andurite näitude muutuste järgi määratakse puutepunkt. Projekteeritud mahtuvuslikud – ekraani pinnale moodustatakse ITO ribadest võrk. Need ribad, kuhu salvestub laeng, on isoleeritud ja nende vahel on mahtuvus. Puudutusel võtab sõrm osa laengust endale ja laengu liikumise fikseerib kontroller. 34 21.3. Infrapunapuuteekraan (Infrared touchscreen) Ekraani kahte serva paigutatakse infrapunavalgusdioodid ning nende vastasservadesse infrapunaandurid. Dioodide kiirtest moodustub võrgustik
juhtiva kihiga. Ekraani nurkades on elektroodid, millega tekitatakse elektriväli, kasutades vahelduvvoolu generaatorit. Kui sõrm (juhtiv keha) viia tekkinud välja, muutub elektriväli ja tekib laengute liikumine. Tekkivat voolu on võimalik mõõta nurkades olevate anduritega. Voolu muutuse suurus sõltub punkti kaugusest andurist (kaugemal muutub vool vähem). Muutuste järgi saab kindlaks teha puutepunkti. - Projekteeritud mahtuvuslikud puuteekraanid – ekraani pinnale mõõdistatakse juhtivatest ribadest võrk (horisontaalsed ja vertikaalsed). Laengut salvestavad ribad on isoleeritud ning nende vahel on mahtuvus. Kui sõrm läheb mahtuvusele, võtab ta osa laengust endale, mille fikseerib kontroller. Infrapunapuuteekraan – kasutusvaldkond rahaautomaatidest tahvelarvutiteni. Ekraani servadesse paigutatakse infrapunavalgusdioodid, mille kiirtest moodustub ekraani ette võrgustik
muunduri väljundvõimsus kasvab. Teiselt poolt suureneb aga filtri materjalikuĮu, mida alla 4 |,JLz sagedustel on majanduslikult raske põhjendada. Müratase tähendab pinnale toimivat helirõhku Lp'ą. Mõõdetud väär1used esitatakse suļrteļistes ühikutes - detsibellides dB(A) ja mõõirnine teostatakse ļreli alļikast l m kaugusel akustilise rõhuanduri (acoustic preSSure meter) abilr. 85 Mahtuvuslikud voolud. Sagedusrrruunduri valreldi transistoride kiired konrtlutatsiot;lrį- protsessid tekitavad tlruutrduri ja mootori įiherrduskaabļis mahtuvuslikku voolu. tnis koorrriab nil sagedusmuundurit kui ka toitevõrktr. Vooltr tttgevus sõltub nruunduri puĮsilaius- rnociulatsiooni sagedusest ja kaabli nraļrtuvusest. Viirnarre sõltub kaabļi tüübist, isoļatsioorrirrraterjalist. varjestusest kaabli pikkusest ja selle paigalciusviisist. Riilrmaajanii
3.3. Regulaatorid ja funktsionaalsed muundurid. Regulaatori põhielemendiks on operatsioonivõimendi. Operatsioonivõimendi on suure võimendusteguriga negatiivse tagasisidega haaratud alalisvooluvõimendi (joonis 3.4). Joonis 3.4 Operatsioonivõimendil võib olla rohkem kui üks sisend Usis ja üks inversne väljund. Sisendahelatesse ja tagasisideahelasse on lülitatud aktiiv-mahtuvuslikud takistid Zsis,i ja Zts. Operatsioonivõimendi muundab sisendsignaale seaduspärasuse Uvälj = - Zts * Usis,i / Zsis,i ) järgi. Lihtsaimal juhul, kui eksisteerib ainult üks sisendsignaal ning kui nii sisend- kui tagasisideahelasse on lülitatud aktiivtakistid R1 ja Rts, muundatakse sisendsignaali all- järgnevalt: Uvälj = - Rts * Usis / R1 = - k * Usis ,
nõutav suur hulk pooljuhtseadiseid (dioode ja transistore). Kõikide nende seadmete omavaheline ühendamine on keerukas ülesanne, kuna jõuahela poolt tekitatud suurte liigvoolu- ja liigpingeimpulsside vältimiseks peab olema palju erinevaid juhtsignaale. Alternatiiviks ränidioodidele vooluahelas võivad siin olla vastublokeertransistorid. Kuid ikkagi on vajalikud täiendavad juhtimisahelad, kuna kaks emitterit pole ühendatud sama potentsiaaliga. Mahtuvuslikud filtrid kõrvaldavad toitevoolust kõrge sagedusega harmoonilisi voolukomponente ning alati on piiratud sisend-ja väljundpingete ning voolude väärtused. Nende muundurite väljatöötamisel on teretulnud kõik eelnimetatud probleemide lahendamise viisid. Seetõttu on paljude tootjate poolt välja arendatud mitmeid erinevaid ohutu kommutatsiooni strateegiaid ja koostatud lülitusi, nagu näitab joonis 1.22, b. 40
annaabi.ee 
