ma ei kirjuta nastikuid ridu ma kirjutan rästikuid ridu suuri rästikuid ridu 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Juhan Viiding avaldas pärast raamatut ,,Ma olin Jüri Üdi", tema luules on teadlikku enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, Juhan kasutab eetilist ja alandlikku tooni. Ta hakkab kirjutada lähemat ja vabama vormiga luulet, seal võib olla irooniat, aga see pehmeneb, on kontraste ja üllatusi, aga nad mahenevad. Tema luule võrreldes Üdi luulega on traditsioonilisem ja tõsisem ning taotleb harmooniat. Viimase loomingut ei peeta nii heaks kui Üdi oma. Viidingul ilmus lisaks "Ma olin Jüri Üdi"-le (1978) veel kolm kogumikku: "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). Ta istub Ta istub mälupildi sügavuses suure laua taga, päänupukene paistab üle laua. Ta selja taga kamin suure suuga. Ja suvevaade kohe akna taga. See suvevaade püsib väga kaua
ning ,,Tänan ja palun" (1983). ,,Viidingu luules on teadlikku enesepiiramist ja liikumist kindlas suunas, teenäitajaks eetiline ning alandlik toon. Varem kadus eetilisus iroonia sisse ära, ühtäkki aga tuli seda võtta päris tõsiselt." Alates 1980. aastast kirjutas Viiding lühemat ja vabama vormiga luulet lisaks veel igavikulisi tundeid väljendavaid mõtteteri ja välkpildistus. ,, Seal võib olla irooniat, aga see pehmeneb, on kontraste ja üllatusi, aga need mahenevad. Üksikud luuletused 1980. aastate lõpust ja 1990. aastate algusest ilmusid ajakirjanduses. Pärast autori surma pani Hasso Krull kokku Jüri Üdi ja/või Juhan Viidingu ,,Kogutud luuletused" (1998)." 6 Luulekogu Mina lugesin Juhan Viidingu luulekogu, ,,Käekäik" aastast 1973, mil ta kirjutas veel Jüri Üdi nime all. Luulekogu luuletused on jaotatud neljaks: Esimeses pooles on lühikesed sõnamängulised luuletused
Seejuures kasutatakse ära praegune tuleohtlik ala (mahajäetud endine turbaväli, kust turvas on väljatud), mis rekultiveeritakse metsamaaks. AS Eesti Põlevkivi karjäärides on tegevuse algusest alates korrastatud maid kokku 114 km2 (sh 102 km2 on metsastatud ja 1,7 km2 rekultiveeritud põllumaaks). Inimtegevus on mööduva sajandi jooksul muutnud maastikku märksa kiiremini kui loodus ise. Sellest ka kiired ja ebasoovitavad keskkonnanähud, mis mahenevad ilmselt järgmiste kümnendite jooksul. Tõenäoliselt muutuvad ka meie hinnangud, mis sisaldavad muuhulgas vastavale ajastule omast subjektiivset komponenti. Praegune, fragmentaarsena tunduv maastik liitub looduses ja meie teadvuses ühtsemaks, mida rohkem temast teada saame. AS Eesti Põlevkivi koos oma struktuuri kuuluvate kaevanduste ja karjääridega, on teinud viimastel aastatel vägagi tõhusat tööd keskkonna taasväärtustamise nimel ning põlevkivi kaevandamise mõju
Siire. Totaalne iroonia, mis parodeerib kõike, muuhulgas iseennast. Kogu kõneldav maailm muutub kahtlaseks. Iroonia ees on kõik võrdne, pole paremat ega halvemat. Teatraalsus, tekstid on hästi ettekantavad. Tähendamissõnalikkus. Hiljem üdilikkuse tuum taandub, lorilaul jääb tagaplaanile, tähendamissõnade pool tõuseb esile. Suurem selgus ja ühemõttelisus. Süvenevad müstilise kallakuga religioossed huvid. Eetiline, alandlik joon. Kontrastid mahenevad, üllatusi on vähem. Rohkem vaba vormiga luulet. 11. Hando Runneli luule. „Avalikud laulud“, „Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks“, „Punaste õhtute purpur“. Maapealne luuletaja, rahvaliku stiiliga. Lorilaulu sissetung luulesse. Rahvuslik hoiak on algusest peale ilmne, sobib klassikalise rahvusliku refleksiooniga. Pidev tsensuuripiiride kompamine, eriti 70.-tel, kui tal tekkis peaaegu sportlik hasart, kui kaugele saab minna, kuni tsensuur teksti läbi laseb
Sel viisil saab vabastada ja seejärel ümberprogrammeerida valusaid läbielamisi, haigussümptome või purunevaid suhteid taasloovaid uskumusi. Holistiline traapia käsitleb maailma ja inimest terviksüsteemina. Inimest - tema keha, emotsioone, mõtlemist ning vaimu - kui omavahel eraldamatut üksust. Nii füüsiline haigussümptom, kui elus valu teinud situatsioon, on teatud mõtteviisi materiali- seerumine kas kehas või meid ümbritsevas maailmas. Haigus või probleem mahenevad ja inimese enda mõttemaailma korrastumisel kaovad järk-järgult. Holistiline teraapia paneb inimese mõistma seda, et too on endale loonud selle elu, milles ta elab. Kui midagi ei paku rahuldust, siis on seda võimalik muuta. Sageli ei näe me seda ise terapeut aitab näha üldiseid seoseid ja tekkinud mõtte- ja käitumismustreid. Holistiline terapeut aitab tugevast negatiivsest situatsioonist turvaliselt läbi minna ning valu vabastada - sageli ka selle käigus kadumaläinud
Viiding aga kõiki Üdi luuletusi kirjutada ei saa. Laias laastus tähendab seda, et Üdilikkuse tuum taandub, lorilaulu natuke jääb, siis mudiugi tähendamissõnade pool tõuseb esile. Tähendamissõnu hakkab järjest tulema ja nendega koos ka suuremat selgust ja ühemõttelisust. Müstiliste kallakutega religioossed huvid süvenesid Viidingul. Kindlasti tuleb juurde eetilist alandlikku tooni, varem kadus see irooniasse ära. Sellele, mis on Üdi eetika, on raske vastust leida. Kontrastid mahenevad, üllatusi on vähem kui varem ja nüüd mingis mõttes kompenseerides seda muutust, alates 70ndate/80ndate vahetusel hakkab kirjutama vabavärsilist luulet. Leidub väikesi mõtteteri, luule laias laastus muutub normaalsemaks. 80ndatel tema luuletamisaktiivsus väheneb. Kogu tema loomingut hakati pärast tema enesetappu kuidagi tõlgendama loominugu taustal. Väga kerge on leida erinevaid surmamotiive, kuid otseseoseid pole seal küll mõtet luua. Eesti draama 1966-1985 1966-1972
annaabi.ee 
