olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. htlustati kohtussteem ja korraldati mber julgeolekuorganid, mis pidid vitlema banditismi, spionaai ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes visid enamlaste vimu nestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus). Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (hendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli igus inimeste kohtuvliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. Laiendati koonduslaagrite ssteemi (GULAG), kus 1920.aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. Sjavereformiga vhendati Punarameed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ja loodi rahvusveosad. Nukogude Venemaa kujundati 1922.a. mber NSV Liiduks (Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) Tegemist oli algselt riikide liiduga, mis hendas endas 6 Nukogude Vabariiki (Vene fderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.-1945.a., hendati vallutuste teel veel mitmeid
110-112) · justiitsreformiga: ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid enamlaste võimu õõnestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus). loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG), kus 1920.aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. · sõjaväereformiga vähendati Punarameed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ja loodi rahvusväeosad. · Nõukogude Venemaa kujundati 1922.a. ümber NSV Liiduks (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) tegemist oli algselt riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan, Armeenia, Gruusia.
pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid bolsevike võimu õõnestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus) o julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. o laiendati konsentratsioonilaagrite võrku, kus 1920´aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi o Lenini korraldusega saadeti Venemaalt välja loomingulist intelligentsi (teadlased, kunstnikud, kirjanikud) 1. sõjaväereform o Punaaremeed vähendati 5,5 miljonilt 600 000 meheni. o loodi territoriaalsed miilitsaüksused, mis olid reservis ja mille juures said
stabiliseerimiseks. Sisepoliitiliste reformidega ühtlustati kohtusüsteem ning korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn rahvavaenlastega elanikega, kes võisid enamlaste võimu õõnestada ja vastupanu osutada. Loodi julgeolekuorganid NKVD (siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks aga ka mahalaskmiseks. Kuna riigi peavalitsuse üheks ülesandeks oli tagada Nõukogude Liidu riiklike majandusülesannete täitmiseks orjatöölised, laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG ), kus 1920. aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. 1922. aastal kujundati Nõukogude Venemaa ümber NSV Liiduks (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit). Algselt oli tegemist riikide liiduga, mis ühendas endas kuus Nõukogude vabariiki Vene föderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidzaan ja Gruusia
1) justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid, mis pidid võitlema banditismi, spionaazi ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid bolsevike võimu õõnestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus) julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. laiendati konsentratsioonilaagrite võrku, kus 1920´aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi Lenini korraldusega saadeti Venemaalt välja loomingulist intelligentsi (teadlased, kunstnikud, kirjanikud) 2) sõjaväereform Punaaremeed vähendati 5,5 miljonilt 600 000 meheni. loodi territoriaalsed miilitsaüksused, mis olid reservis ja mille juures said väljaõppe selles piirkonnas elavad kutseealised noormehed.
Vald sai suurema otsustusõiguse. Passiseadus vabaliikumine siis saab alles talumees linna. Valla omavalitsust on peetud riikluse kooliks. Talude päriseksostmine loob pärisperemehed. DIKTATUUR SÕJAAJALISEL PERIOODIL I. NSVL= NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKE VABARIIKIDE LIIT 1. Sisepoliitilised reformis: · Loodi julgeoleku organid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat), millel oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. Ametlikult pidid need võitlema banditismi, spionaazi ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes võisid enamlaste võimu õõnestada ja vastupanu osutada NT: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus). · Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG), kus 1920. aastatel NSV Liiduks (Nõukogude sotsialistlike Vabariikide Liit): tegemist oli algselt Riikide liiduga, mis ühendas endas 6 Nõukogude Vabariiki (Vene föderatsioon, Ukraina,
annaabi.ee 
