Religioossed grupid pakuvad hoolekandeteenuseid indiviididele, kes võivad olla ühiskonna tõrjutumad liikmed (kodutele majutust, supiköök jne. Nt Pärnus MTÜ Shalomi Abikeskus, MTÜ Samaaria) Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitsev klass enda huvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses, allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Ilmselgelt teenib selline funktsioon valitsevate klasside huve. 82. Mida nimetatakse sekulariseerimiseks? ... tähendab protsessi, kus religiooniga seotud uskumused, tegevused ja institutsioonid kaotavad sotsiaalset tähendust ühiskonnas. 83. Maagia ja selle otstarve. Näited. Maagia käitumine, mis on ette nähtud nähtamatute jõududega manipuleerimiseks. Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga. Maagiat kasutatakse alati siis,
90. Funktsionalistlik ja konfliktiteoreetiline käsitlus. Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda. Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitsev klass enda huvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses, allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Ilmselgelt teenib selline funktsioon valitsevate klasside huve. 91. Mida nimetatakse sekulariseerimiseks? Protsess, kus religiooniga seotud uskumused, tegevused ja institutsioonid kaotavad sotsiaalset tähendust ühiskonnas. 92. Maagia ja selle otstarve. Näited. Maagia käitumine, mis on ette nähtud nähtamatute jõududega manipuleerimiseks. Religioon püüab kokkuleppele jõuda mingi kõrgema jõuga
Religioossed grupid pakuvad hoolekandeteenuseid indiviididele, kes võivad olla ühiskonna tõrjutumad liikmed (kodutele majutust, supiköök jne. Nt Pärnus MTÜ Shalomi Abikeskus, MTÜ Samaaria) Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitsev klass enda huvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses, allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Ilmselgelt teenib selline funktsioon valitsevate klasside huve. 107. Mis on uskumuste funktsioonid? Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse.
Religioon aitab vähemusgruppidel koonduda ja üksteist toetada võõrsil elades Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitsev klass enda huvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses, allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Ilmselgelt teenib selline funktsioon valitsevate klasside huve. 75. Mida nimetatakse sekulariseerimiseks? Sekulariseerumine tähendab protsessi, kus religiooniga seotud uskumused, tegevused ja institutsioonid kaotavad sotsiaalset tähendust ühiskonnas. 76. Maagia ja selle otstarve. Näited. Maagia käitumine, mis on ette nähtud nähtamatute jõududega manipuleerimiseks
Normide defineerimine aitab määratleda sotsialiseerumistingimused, ühiskonda integreerumise tingimused Religioon aitab vähemusgruppidel koonduda ja üksteist toetada võõrsil elades Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitsev klass enda huvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses, allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Ilmselgelt teenib selline funktsioon valitsevate klasside huve. 75. Mida nimetatakse sekulariseerimiseks? Sekulariseerumine tähendab protsessi, kus religiooniga seotud uskumused, tegevused ja institutsioonid kaotavad sotsiaalset tähendust ühiskonnas. Praegu tähendab see pigem protsessi, mille käigus ühiskonna makrostruktuurid, organisatsioonid, grupid ja üksikisikud võõrandatakse religiooni mõjust ja sanktsioneerimisest
Karl Marxi nägemus religioonist). · Funktsionalistliku käsitluse järgi pakub religioon individuaalset tuge, on sotsialiseerimisagent ning aitab integreeruda ühiskonda. · Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitsev klass enda huvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses, allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Weberi nägemus: Religioon annab aluse muutustele ühiskonnas. Marxi nägemus: Religioon on nagu valuvaigisti allasurutud inimesele ning illusioon, mis õigustab ühiskonna korraldust. 107. Mis on uskumuste funktsioonid? Usundid ja rituaalidel põhinevad süsteemid rahuldavad nii individuaalseid kui grupivajadusi. Nad on suure hulga maiste nähtuste tõlgendamise süstemaatilised meetodid. Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni:
18.1.6. Karl Marx religioonist ,,Religioon on allasurutud olevuse igatsus, süda südametus maailmas ning hing hingetutes tingimustes. See on oopium rahvale" Karl Marx, 1844 Konfliktiteoreetikute järgi on religioon sotsiaalse kontrolli vahend, mida valitsev klass enda huvides kasutab: hoiab inimesi paigal nende staatuses, allutab neid vastavalt reeglitele ning toetab ja õigustab ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust. Paljud religioonid teenivad nn. mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Ilmselgelt teenib selline funktsioon valitsevate klasside huve. Karl Marx arvas 19.sajandil, et religioon on nagu valuvaigisti allasurutud inimestele ning illusioon, mis õigustab ühiskonnakorraldust ning julgustab inimesi seda aktsepteerima. Marxi nägemuse järgi toimus see kahel viisil: 1. religioon õigustab eksisteerivat sissetulekute ja võimu ebavõrdsust ühiskonnas seletades rikaste ja vaeste positsiooni ,,Jumala tahtega"
annaabi.ee 
