Ettemakstud kulud võivad olla lühiajalised või pikaajalised. 96. 97.Ettemakstud pikaajaliseks kuluks saab lugeda pikaajalise kasutusega vara soetamist. Näiteks sõiduauto, mida hakatakse kasutama transpordivahendina. Kuna sõiduautot kasutatakse pikema perioodi jooksul, siis tulude ja kulude õigest vastandamise printsiibist lähtuvalt tuleb kajastada auto soetusmaksumus kuluna kasutusperioodi jooksul. Seda neimetatakse soetusmaksumuse mahaarvestamiseks. 98.Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise meetodeid on mitu. Lihtsaim neist lineaarne meetod, mille korral kajastatakse vara soetusmaksumus kuluna konstantses summas igal aastal. 99.Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kuluna kajastatva summa leidmine: 100. Depretsiatsioonisumma ( amortisatsioonisumma = (soetusmaksumus – lõppväärtus)/kasutusaeg. 101. 102. 103. Ettelaekunud tulud on kohustisena kajastatud raha laekumine, mis
genereerimise) käigus. Seda tinglikku väärtuse langust käsitatakse tulu genereerimiseks vajaliku kuluna, mis vähendab majandusüksuse kasumit. 24 Mat. põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Materiaalse põhivaraobjekti soetusmaksumuse ja lõpetamismaksumuse vahe jaotatakse kuludesse põhivara kasutusaastate jooksul. Seda protsessi nimetatakse materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks e amortiseerimiseks. Kasutatava soetusmaksumuse mahaarvestusmeetodi võib ettevõte ise valida ja fikseerida raamatupidamise sise- eeskirjades. 25 Mat. põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Amortisatsioonimeetodi valikul tuleb lähtuda tulude-kulude vastandamise printsiibist. Kui põhivara genereerib tulu ühtlaselt kogu kasuliku eluea jooksul, sobib kasutamiseks lineaarne mahaarvestusmeetod.
materiaalse põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes. (kui it spetsialist ostab arvuti , saab vbl seda kasutada 2 aastat ja tavainimne on selle nõus siis ära ostma, siis siiski sellel arvutil on väärtus ja seda saab edasi kasutada.) Akumuleeritud kulum on soetamise hetkest arvutatud summaarne kulum. Mahaarvestamisele kuulub materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse (lõpetamismaksumuse) vahe. Depretsiatsiooni(amortisatsiooni)meetodid Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, näiteks: * lineaarne meetod, (igal aastal kajastub kuluna üks ja sama summa) * tegevusmahul põhinev meetod, (tegevusmahust sõltub kulu kajastamine. Mida rohkem teeme, seda suurem kulu ja vastupidi) * kahekordselt alaneva jäägi meetod, * kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Kõigi nende meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama. Näide 1. jaanuaril 20x1 soetati paljundusmasin
detsembril 20x1: D Kindlustuskulud50 K Ettemakstud kindlustuskulud 50 Ettemakstud (pikaajaline) kulu Ettemakstud pikaajaliseks kuluks saab lugeda pikaajalise kasutuseaga vara soetamist. Näiteks sõiduauto, mida hakatakse kasutama transpordivahendina. Kuna sõiduautot kasutatakse pikema perioodi jooksul, siis tulude ja kulude õigest vastandamise printsiibist lähtuvalt tuleb kajastada auto soetusmaksumus kuluna kasutusperioodi jooksul. Seda nimetatakse soetusmaksumuse mahaarvestamiseks. Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamisemeetodeid on mitmeid. Lihtsaim neist on lineaarne meetod, mille korral kajastatakse vara soetusmaksumus kuluna konstantses summas igal aastal. Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kuluna kajastatava summa leidmine: Depretsiatsioonisumma =(soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg (Amortisatsioonisumma) Ettemakstud (pikaajaline) kulu -näide 2. jaanuaril 20x1 soetati sõiduauto hinnaga 20 000 eurot. Raamatupidamiskanne 2
põhivaraobjekti kasuliku eluea lõppedes. Akumuleeritud kulum on soetamise hetkest arvutatud summaarne kulum ehk juba kuluna kajastatud soetusmaksumuse osa. Mahaarvestamisele kuulub materiaalse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse (lõpetamismaksumuse) vahe. Varaobjekti soetusmaksumust hakatakse kuluna kajastama alates tema kasutusvalmis saamise hetkest. Depretsiatsiooni (amortisatsiooni)meetodid Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, näiteks: lineaarne meetod, Tegevusmahupõhine meetod, kahekordselt alaneva jäägi meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Kõigi nende meetodite puhul on üksikutel perioodidel kuluks kantav summa (mahaarvestis) erinev, kuid kuluks kantav kogusumma sama. Näide 1. jaanuaril 20x1 soetati paljundusmasin soetusmaksumusega 8000 eurot, eeldatav koopiate arv on 375 000, eeldatav kasutusaeg on 5 aastat ja lõppväärtus 500 eurot.
blanketil · kas on täidetud kohustuslikud rekvisiidid · aritmeetiliste tehete ja kokkuvõtete õigsust · majandustehingu vajalikkust, otstarbekust ning vastavust kehtivale seadusandlusele · kas tehingu maht või ulatus vastab dokumendil esitatule · Ettevõtte enda poolt tekitatavad algdokumendid - näidised siseeeskirjas raamatupidamisõiend (e memoriaalorder) · põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamiseks, · raamatupidamisregistrisse tehtud vigade parandamiseks, · reguleerimis- või lõpetamiskannete vormistamiseks. · peab täitma algdokumendile esitatavaid nõudeid rekvisiitide osas, · sisaldab selgitust paranduse sisu kohta ja kindlasti ka viidet varasemale dokumendile, mida omakorda tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja kirjendile. · Ei sisalda infot tehingu vastaspoole kohta
annaabi.ee 
