o 16. Enamlevinud ettevõtte õiguslik vorm Eestis on: o osaühing 17. Võrreldes tulevikuga maksab 1kr täna: o rohkem 18. Bilansi passivakirjete koosseisu kuuluvad: o kasum 19. Kuidas defineerida nõudlust? o Ostujõuga kindlustatud soovid ja vajadused 20. Märkige vähemalt üks tunnus, mis iseloomustab täisühingut: o osanike piiramatu vastutus 21. Aasta amortisatsioonieraldiste summa lineaarse mahaarvestamise korral, kui seadme soetusmaksmus on 2000 ja kasutusaeg 5 aastat, on: o 400 22. Ettevõtte planeeritud müügitulu on 200 tuh krooni, kasumiläive punkris on aga 150 tuh krooni, seega ettevõtte planeeritav ohutusvaru on: o 25% 23. SWOT analüüs on: o Väliskeskonna ohtude ja võimaluste analüüs 24. Milline omadus ei kuulu heale äriideele? o Ebatõenäone realisatsioon 25. Oma- ja võõrkapitali osatähtsust väljendavad:
c) liising 15. Ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate muutumise analüüs aja jooksul on b) trendianalüüs 16. Enamlevinud ettevõtte õiguslik vorm Eestis on Osaühing 17. Võrreldes tulevikuga maksab 1 kr täna d) rohkem 18. Bilanssi paasiva kuuluvad c) kasum 19. Kuidas defineerida nõudlust d) ostujõuga kindlustatud soovid ja vajadused 20. Märkige vähemalt üks tunnus mis iseloomustab äriühingu a) osanike piiramatu vastutus 21. Aasta amortisatisoonieralduste summa lineaarne mahaarvestamise korral kui seadme soetusmaksumus on 2000 ja kasutusaeg on 5 aastat a) 400 22. Ettevõtte planeeritud müügitulu on 200 tuh krooni kasumiläve punktis aga 150 tuh krooni , seega ettevõtte planeeritud ohutusvaru on b) 25% 23. SWOT on a) ettevõtte nõrkade ja tugevate külgede selgitamine d)väliskeskonna mõju 24. Milline omadus ei kuule heale äriideile a) ebatõenäone realiseerimine 25. Oma- ja võõrkapitali osatähtsust väljendavad b) kapitali struktuuri suhtarv 26
! 15. Ettevõtte tegevuse olulisemate näitajate muutumise analüüs aja jooksul on b) trendianalüüs ! 16. Enamlevinud ettevõtte õiguslik vorm Eestis on Osaühing ! 17. Võrreldes tulevikuga maksab 1 kr täna d) rohkem ! 18. Bilanssi paasiva kuuluvad c) kasum ! 19. Kuidas defineerida nõudlust d) ostujõuga kindlustatud soovid ja vajadused ! 20. Märkige vähemalt üks tunnus mis iseloomustab äriühingu a) osanike piiramatu vastutus ! 21. Aasta amortisatisoonieralduste summa lineaarne mahaarvestamise korral kui seadme soetusmaksumus on 2000 ja kasutusaeg on 5 aastat =(2000/5) a) 400 ! 22. Ettevõtte planeeritud müügitulu on 200 tuh krooni kasumiläve punktis aga 150 tuh krooni , seega ettevõtte planeeritud ohutusvaru on =(200-150)/200 b) 25% ! 23. SWOT on a) ettevõtte nõrkade ja tugevate külgede selgitamine d)väliskeskonna mõju ! 24. Milline omadus ei kuule heale äriideile a) ebatõenäone realiseerimine ! 25. Oma- ja võõrkapitali osatähtsust väljendavad
96. 97.Ettemakstud pikaajaliseks kuluks saab lugeda pikaajalise kasutusega vara soetamist. Näiteks sõiduauto, mida hakatakse kasutama transpordivahendina. Kuna sõiduautot kasutatakse pikema perioodi jooksul, siis tulude ja kulude õigest vastandamise printsiibist lähtuvalt tuleb kajastada auto soetusmaksumus kuluna kasutusperioodi jooksul. Seda neimetatakse soetusmaksumuse mahaarvestamiseks. 98.Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise meetodeid on mitu. Lihtsaim neist lineaarne meetod, mille korral kajastatakse vara soetusmaksumus kuluna konstantses summas igal aastal. 99.Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kuluna kajastatva summa leidmine: 100. Depretsiatsioonisumma ( amortisatsioonisumma = (soetusmaksumus – lõppväärtus)/kasutusaeg. 101. 102. 103. Ettelaekunud tulud on kohustisena kajastatud raha laekumine, mis kajastatakse tuluna tulevastel perioodidel. Ettemakstud tulusid nimetatakse
kogemusel sarnaste põhivaradega, aga peegeldavad ka praegust olukorda ja juhtkonna tulevasi plaane. Põhivara kuludeks kandmisel on mitmeid erinevaid võimalusi, mis annavad täiesti erineva tulemuse firma tulude, kulude ning seega ka puhaskasumi osas. Kui arvestada, et põhivara soetatakse eesmärgiga teda pikemaaegselt kasutada, on sellel ettevõtte finantsaruannetele pikaajaline mõju. Seetõttu on oluline tunda erinevaid põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise meetodeid. RTJ 5 ei dikteeri soetusmaksumuse mahaarvestuse meetodit, selle võib ise valida ja seadustada see raamatupidamise sise-eeskirjas. Määrama peab sise-eeskirjas ka põhivara kasuliku tööea. Rakendada tuleks aga järjepidevuse ja võrreldavuse printsiipi. Praktikas kasutatakse kõige sagedamini lineaarset meetodit, kuid kaaluda tuleks ka teistsuguste meetodite kasutamist, kui need peegeldavad objektiivsemalt varast saadava majandusliku kasu jagunemist vara kasulikule elueale.
Tavaliselt on aineliste varade kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. (kuluvad füüsiliselt- värv tuhmub, puruneb jne.. võib kuluda ka moraalselt-riistvara vananeb.) Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. (eksponaadi väärtus võib hoopiski tõusta ja samuti ka kunstiteostega) Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksu. Varaobjekti kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: * vara eeldatav kasutusaeg, * vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul(lõppväärtus või lõpetamismaksumus). Jääkmaksumus = soetusmaksumus akumuleeritud kulum (ehk kulum maha arvatud)
................. 22 10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .............................................. 24 11. MAJANDUSTEHINGUTE KORRIGEERIMIS- JA LÕPETAMISKANDED .............................. 25 12. FINANTSARUANDED .................................................................................................. 28 13. VARUDE ARVESTUS JA HINDAMINE ........................................................................... 44 14. MATERIAALNE PÕHIVARA JA DEPRETSIATSIOONI E MAHAARVESTAMISE (AMORTISATSIOONI E KULUMI) MEETODID ..................................................................... 53 LISA 1. TULUDE, KULUDE KOONDKONTODE SULGEMINE, ARUANDEPERIOODI KASUMI LEIDMINE ....................................................................................................................... 60 LISA 2. LÕPETAMISKANNETE SKEEM................................................................................ 61 KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................
D Maa või Masinad ja seadmed jne K Võlad tarnijatele, Pangakonto jne Materiaalse põhivara depretsiatsiooni (amortisatsiooni) arvestus Tavaliselt on aineliste varaobjektide kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt. Piiramatu kasutusajaga varaobjektid on näiteks maa, kunstiteosed jne. Materiaalse põhivara soetusmaksumus kajastatakse kuluna kasuliku eluea jooksul. Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamise (mahaarvestamise) eesmärk on soetamiseks tehtud väljaminekute vastavusse viimine nende kasutamisest saadava tuluga (tulude ja kulude õige vastandamine). Varaobjekti soetusmaksumuse kuluna kajastamisel on olulised kaks tegurit: vara eeldatav kasulik eluiga- määrab omanik. vara eeldatav jääkmaksumus kasutusaja lõpul (lõppväärtus ehk lõpetamismaksumus)- arvatakse vahendi eest saadavat tema kasuliku eluea lõppedes. Kasulik eluiga on:
annaabi.ee 
