Magnetväli - püsimagnetid
Rangelt v6ttes tekitab
magnetviilja muutuv el-ektrivAli. Eraldi erilisi magnetlaenguid ei
eksisteeri.
Elektrivali ja magnetvali koos moodustavad elektromagnetviJ-ja (EMV) .
Piisimagrnet aine, nida alati timbritseb magnetvAli. PUsimagneti
magnetwili on ainet moodustavate osakeste (pms elektronide)
magrnetvSljade srunna. Aineosakesed omavad magnetvAlja oma p66rlemise ehk
spinni t6ttu.
pUsimagneti materjal-iks on nt magnetiit. Vaga tugev piisimagnet on NIB-
magnet ehk neodtilirn-raud-boor.
Magnetil on kaks erinimelist piirkonda: p6hjapoolus (N) ia
l6rrnapoolus (S). Poolused piirkonnad, kuhu koonduvad magnetvAlja
j6ujooned.,J5ujooned m6ttelised jooned, mis kujutavad magnetvailja
tugevust (mida tihedamalt on joonisel keha umritsevas alas magnetvdlja
j6ujooni, seda tugevam selles piirkonnas magnetvAlja m6ju on).
Magnetpoolust ei saa kujutada punktina, see on alati ulatuslikum
piirkond